Venemaa on valinud sõjaka hääbumise tee

Kellele ei meeldiks jõukas, rahumeelne ja demokraatlik naaber? Naaber, kes austab vaba turumajandust, häid kaubandussuhteid ja õigusriiki. Meil on õnneks sellised naabrid, on Soome, Rootsi, Läti, Leedu. Ja siis on Venemaa… Naaber, kes soovib oma üha kahanevat regionaalset mõjuvõimu toore sõjalise jõuga suurendada. Ometi näitavad märgid, et Kremli tänase juhtkonna valikud süvendavad Venemaa isolatsiooni ja sotsiaalmajanduslikku hääbumist.

USA ja Euroopa Liit on kehtestanud järjest karmimad Vene-vastased sanktsioonid. Sanktsioonide mõju ei avaldu üle öö, küll aga halvendavad need oluliselt Venemaa majanduse ja sõjatööstuse konkurentsivõimet pikas perspektiivis. Sanktsioonid tabavad eelkõige Vene võimuladvikut ja nende kõige olulisema tuluallika – maavarade tootmisega seotud sektoreid.

Euroopa Liit kehtestab täiendavad juurdepääsupiirangud kapitaliturgudele, eelkõige riigi omandis olevatele Venemaa finantseerimisasutustele, Venemaa kaitsesektorile ja nendele Venemaa ettevõtete, kelle põhiline tegevusala on nafta müük või transport. Keelatakse sõjaliseks otstarbeks mõeldud kaupade müümine ja nendega seotud teenuste osutamine Venemaa kaitsetööstustele. Samuti keelatakse teatud tundlike tehnoloogiate ja nende seotud teenuste osutamine Venemaa ettevõtetele. Keeld puudutab süvamere naftauuringute ja -tootmise, arktilise naftatootmise ning kildaõli projektide jaoks vajalikke tehnoloogiad ja teenuste osutamist.

Edaspidi on Venemaa kaitsevaldkonna-, naftatoodete tootmise või transpordiga tegelevatel ettevõtetel keerulisem leida finantseerimisallikaid ning investeeringuid uute projektide elluviimiseks. Olukorras, kus kodumaine kapital juba aastaid põgeneb Venemaalt ja tööstuse tehnoloogiline areng kärbub, on juurdepääsu ära lõikamine Lääne finantsidest ja teadmistest märkimisväärse mõjuga. Ka Euroopa Liidu põllumajandustoodete keelustamine kahjustab eelkõige Venemaa enda tarbijaid ja vähendab veelgi naaberriikide huvi Venemaal äri ajada.

Venemaa majandus on juba aastaid haavatav ja tasakaalustamatu, sest kolmandik SKTst tuleb energiatoodangu arvelt, millele lisandub ka märkimisväärne tulu relvastuse ekspordist. Igasugused tagasilöögid nendes sektorites mõjutavad oluliselt ka riigieelarve tulusid. Riikliku propagandamasina ja sõnavabaduse vaigistamise abil saab küll Venemaa inimesi lühiajaliselt lollitada väitega, et nende vaesumises on süüdi verejanuline Lääs, aga reaalne heaolu vähenemine võib viia ka muutuste soovini ühiskonnas.

Kreml püüab väita, et pöörab senisest enam pilgu Aasia ja kolmanda maailma poole. Paraku pole nende turgude ostujõud, kapitaliseeritus ja teadmiste tase kaugeltki võrreldav USA ja Euroopa Liidu omaga. Ning ükski koostöö, mis baseerub hirmul, ei ole pikaajaliselt püsiv.

Eesti ajab Euroopa Liiduga ühist Venemaa poliitikat. Oleme alati olnud huvitatud heanaaberlikest ja pragmaatilistest suhetest. Paraku sunnib drastiliselt muutunud julgeolekukliima ka meid riske ümber hindama. Hiljutine NATO tippkohtumine kinnitas, et meie otsene kaitsevõime ja liitlaskoostöö suureneb lähiajal märgatavalt. Sellele lisaks peame välja arendama täieliku energiasõltumatuse Venemaast, eelkõige tähendab see alternatiivseid gaasitarne allikaid ja lahti ühendamist Loode-Venemaa elektrivõrkudest. Energiajulgeolek on kallis, aga riiklik sõltumatus on hindamatu.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *