Väärt lugemine. “Punane ja sinine”

punanesinine

Marju Lauristini 70. juubeliks ilmunud mälestuste ja artiklite kogumik „Punane ja sinine“ on kahtlemata väärt lugemisvara. Mäletan oma ülikooli õpingute ajast, kui väga Marju teiste elulugudest huvitus. Nüüd on järg tema enda kätte jõudnud. Raamat ise koosneb kahest osast: Marju tagasivaade oma elule ja kujunemisteele ning viimase 40 aasta jooksul ilmunud artiklid ja intervjuud. Isiklikult pean huvitavamaks osaks just tema eluloolisi mälestusi läbi eelmise sajandi. Need on heaks kontrastiks raamatulettidel laiutavatele elulugudele, kus meeleheitklikult pingutades soovitakse end kuidagi ajalukku kirjutada. Marju pole pidanud pingutama, kaante vahele on saanud liigagi vähe.

Marju elulugu on omamoodi läbilõige Eesti rahva keerulisest lähiajaloost kogu oma mitmekesisuses ja mitmetimõistetavuses. Nii võib nendegi mälestuste ridade seest ja vahelt leida selgitusi, õigustusi, vabandusi. Kindlasti leiab sealt ka palju värvikalt kirja pandud nõukogude süsteemi perverssusi, mis peaks olema eriti intrigeeriv lugemisvara just nooremale põlvkonnale, kes ei mäleta midagi näiteks tsensuurist, „koputamisest“ või proletariaatlikust töökasvatusest.

Marju ise ütleb, et tema lapsepõlv möödus raamatute keskel. Need õpetasid ja kasvatasid teda. Pole siis ime, et pidev arenemise ja õppimise soov on tänaseks päevaks teinud Marjust paljude jaoks Tartu Ülikooli sümboli. On millest õppida, meil kõigil.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *