Ühtne turg peab tagama energiaettevõtete vaba konkurentsi

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas 1. märtsil Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni teatisele „Toimiv energiaturg”, mille eesmärk  on ergutada liikmesriike tegutsema integreeritud Euroopa siseturu suunas. 

EL asjade komisjon toetas seisukohta, mille kohaselt tuleb energia siseturul toota energiat seal, kus see on odavaim, arvestades ka välis- ja ülekandekulusid. Samuti tuleb tagada tootmisvõimsuste arendamiseks stabiilne ja ennustatav investeerimiskeskkond.

Taastuvenergia tootmist tuleb eelisarendada Euroopa Liidu piirkondades, mis pakuvad selleks enim potentsiaali, lähtudes seejuures klimaatilistest tingimustest, mitte toetuste suurusest. Taastuvenergia tuleb teha kättesaadavaks kõigile ühenduse tarbijatele, kasutades selleks taastuvenergia statistilisi ülekandeid ja päritolutunnistusi

Eesti pooldab põhimõtet, mille kohaselt liikmesriikide erinev võimekus energiat toota tuleb tasakaalustada piisavate ühendustega tootjate ja tarbijate vahel, paindlike tootmisvõimsustega ja energia salvestamise võimalustega, kujundades neist põhimõtteist lähtuv siseturg välja 2014. aastaks.

Samuti toetame Euroopa Komisjoni kavatsust pöörata tähelepanu konkurentsieeskirjade jõustamisele, aidates seeläbi kaasa energiaturu täielikule avamisele, kuivõrd liikmesriigiti erinevad tururegulatsioonid pärsivad energiaettevõtete vaba konkurentsi.

EL asjade komisjon soovib Baltimaade ja Soome regionaalse gaasituru käivitamist. Selle eelduseks on alternatiivsete gaasiallikate lisandumine, üksteisega seotud taristuprojektide elluviimine ja tururegulatsioonide ühtlustamine. Selles kontekstis on kõne all eelkõige uue veeldatud gaasi terminali rajamine, milles me pooldame selle paiknemist just Eestis, kuna see lahendus on kõige kiirem ja tarbijale kõige soodsam. Samas tuleb tagada, et uus LNG terminal oleks sõltumatu praegu turgu valitsevatest ettevõtetest (loe: Gazpromist).

Samuti kinnitas EL asjade komisjon vajadust suurendada kodumaise energiatootmise potentsiaali, mis on praegu Euroopa Liidus alakasutatud.

Liikmesriikide enda ressursid võiksid oluliselt vähendada ühenduse sõltuvust energiaimpordist ning edendada vähese süsinikusisaldusega majandust. Ressursside kasutamine eeldab stabiilset ja terviklikku kliima- ja keskkonnapoliitikat, mis ei tohi Euroopa Liidu energiatootjaid seada kehvemasse olukorda võrreldes Euroopa Liidu väliste tootjatega.

Eesti toetab ka paljulubavate mittekonventsionaalsete energiaallikate, eelkõige põlevkiviõlist toodetavate mootorikütuste tootmise arendamist keskkonnahoidlikuma ja efektiivsema tehnoloogia arengu kaudu. Samuti peab Eesti oluliseks tagada nende energiaallikate õiglane kohtlemine ELi energia siseturul, võttes arvesse lisaks kliimakomponendile ka majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning energiajulgeolekut.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *