Soodsamad tuuled Eesti lennunduses

Estonian Airi enamusosaluse riigile tagasi ostmise suure meediatähelepanu taustal on avalikkusele jäänud märkamata üks teine, vähemalt sama oluline algatus. Nimelt kavatseb valitsus eraldada tuleva aasta riigieelarvest 65 miljonit krooni Tallinna lennujaama turva- ja päästekulutuste katteks.

Nende kulutuste võtmine riigi kanda on sisuliselt ainuke seaduslik ja läbipaistev võimalus lennuliikluse toetamiseks Euroopa Liidus. Paraku praktiseeritakse ka palju kummalisemaid finantsmahhinatsioone, mille üheks markantsemaks näiteks on vast ülisegased omandi-, juhtimis- ja rahastamisskeemid Air Balticu, Riia lennujaama ja Läti riigi vahel. Hea tõdeda, et Eesti riik ja AS Tallinna Lennujaam on valinud pikaajaliselt palju jätkusuutlikuma lahenduse.

Mida tähendab 65 mln lisakrooni Tallinna lennujaamale ja lennureisijale? Lühidalt: paremaid lennuühendusi. Tallinna lennujaam on äsja välja töötanud uue ja vägagi atraktiivse liinitoetusprogrammi. Nagu kinnitab värske tagasiside rahvusvahelistelt lennundusmessidelt peaks see tunduvalt suurendama Tallinna lennujaama konkurentsivõimet.

See annab lootust, et Tallinnast algavad peagi uued liinid. See tähendab, et suurematesse sihtkohtadesse sageneb lennutihedus (nt London). Veelgi enam – see on pikk samm selle suunas, et Tallinnast alustab Lufthansa kõrval lende veel mõni Euroopa suurem lennukompanii. Kusjuures madalamad lennujaamatasud ja mahupreemiad annavad palju paremad võimalused ka odavlennufirmadele. Nii peaks Tallinna lennujaama reisijate arv kasvama tänaselt 1,4 miljonilt reisijalt viie aastaga 2,5 mln reisijani.

Arvestades, et ka Estonian Air saab uue omaniku käe all uue loodetavasti hingamise ning juba jaanuaris jõuavad Eestisse uued Bombardier tüüpi lennukid, peaks 2011. aasta tähendama lennunduses eelkõige häid uudiseid. Paremad lennuühendused meie puhkusereisijatele ja tööinimestele, aga kindlasti ka mugavamad ühendused siia saabuvate investeerijate jaoks.

Olekski patt jääda passiivseks kõrvavaatajaks, kui Eesti kuulub oma kehvade lennuühenduste poolest maailmas alles 125. kohale (Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime aruande andmetel). Samas on karm tõsiasi see, et meie  SKP per capita´t ja turu suurust arvestades oleme lennureiside arvult üsna oma potentsiaali lähedal ega jää oluliselt maha rikastest lääneriikidest. Lihtsalt meie unistused ja soovid on tihtipeale suuremad kui vaba turumajandus rahuldada suudab.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *