Uinuv valitsus äratas ettevõtjad

Ettevõtjate algatus riigireformi uue plaani koostamiseks on vaieldamatult tunnustust väärt. Iga sisukas debatt, sügavam teadlikkus ja idee sellest, kuidas Eesti Vabariigi juhtimist korraldada on praegusel ajahetkel oodatud ja vajalik. Seda enam, et Ratase valitsus on ise deklareerinud, et riigiehitamine on järgmiste valimisteni pausil ja Riigireformi Radar ei suuda valitsuse riigireformi plaanile sisuliste tegevuste puudumise tõttu isegi hinnet panna. Eelmise valitsuse ajal valminud riigijuhtimise analüüsid ja reformikavad koguvad riiulitel tolmu ning avalik debatt käib pigem ministrite isikuomaduste, mitte visioonide üle.

Eesti riik ei saa kunagi valmis ja me peame olema avatud muutuva keskkonnaga kohanemiseks. Veel parem kui suudame globaalseteks muutusteks olla valmis enne, kui need meile kirvena kaela langevad. Piiride kadumine, rahvusvaheline konkurents ja tehnoloogia areng sunnib meid väikese ja avatud riigina pakkuma ettevõtluseks ja töötamiseks parimat keskkonda. Eesti kui modernse digiriigi kuvand on välismaailmas kahtlemata eeskujulik, samas muutuvad meie ettevõtjad järjest murelikumaks. Üha kasvav regulatsioonide ja bürokraatia rägastik, tõmblev maksupoliitika ning unelev riigiaparaat tekitab ebakindlust, mitte ei soodusta kiiret kasvu. Mida siis teha? Jätka lugemist

Eesti poliitika vajab uusi inimesi, mitte uusi erakondi

Valimiste lähenedes sünnivad alati spekulatsioonid uute erakondade vajalikkuse või võimalikkuse kohta. Eesti on vaba maa ja piisava hulga mõttekaaslaste, raha ning energia korral võib loomulikult uue erakonna luua. Samas on meie poliitiline maastik igasugu parteidest piisavalt küllastunud, et päris katmata nišši või ideoloogiat on raske leida, eriti kui me räägime erakonnast, mis suudaks Eesti poliitilist maastikku raputada. Küll aga on kõikides erakondades ruumi uutele säravatele inimestele.

Kui Eesti parteimaastikul üldse kusagil nurgas vaba ruumi on, siis pigem vasakpoolses ja n-ö venekeelses tiivas, kus Keskerakond ja sotsid end praegu positsioneerivad. Nende käsutuses oleva administratiivse ressursiga võitlemine on kahtlemata keeruline, aga mitte võimatu. Parempoolne tiib on konkurentsist küllastunud, samuti on Eestis kaetud nii vasakpopulistlik kui marurahvuslik lähenemine. Roheline mõttelaad on ilmselt kasvav trend, samas mõistavad seda meelsust kõik Eesti erakonnad, seal hulgas need, kes suudavad ka reaalselt oma seisukohti ellu viia. Seni on uute erakondade loomisest kõnelenud pigem isikud, kes on oma endisest erakonnast saamatuse või mängurluse tõttu lahkunud, mis muidugi mingit uut kvaliteeti või märgatavat muutust Eesti poliitikasse ei tooks.

Nii tulebki pigem keskenduda sellele, kuidas muuta Eesti poliitikat seest poolt, läbi olemasolevate erakondade, tuues sinna uusi inimesi värskete ideede ja kogemustega. Aga mida suudab poliitika neile pakkuda? Kas erakonnad on uutele tulijatele piisavalt avatud? Kas oma valdkonna tipptegijale on Riigikogus töötamine üldse atraktiivne? Tihti kõlab inimeste vastus eitavalt. Nad pelgavad, et saavad kaks korda vähem palka, aga kolm korda rohkem sõimata. Ei tundu just ahvatlev perspektiiv… Jätka lugemist

Valitsuse plaan riigiasutuste välja kolimiseks on läbi kukkunud

Tänaseks päevaks lõplikult selge, et Ratase valitsusel puudub võimekus viia riigiasutusi pealinnast välja. Esialgsest plaanist on alles ainult fassaad ja loosungid, sisuline tulemus aga pea olematu. 

Loomulikult on asutuste kolimine keeruline protsess. See õnnestub ainult tugeva strateegia ja tervikliku lahenduse korral. Valitsusel peab olema pikaajaline vaade, kuidas tagada asutuste rahastamine ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus uues asukohas. Riik peab olema veendunud, et asutuste funktsioonid jätkuvad ja teenuste tase ei lange. Edukad ümberpaiknemised sünnivad mõistlike kokkulepete, mitte ühepoolse sunni mõjul. Sellist plaani aga valitsusel kahjuks pole, pole isegi täpset ülevaadet kogu protsessist. Jätka lugemist

Loksa parteipoliitiline eristaatus toob uusi vaidlusi

Loksa linnale erandi tegemine parteipileti alusel rikub haldusreformi eesmärki ja toob ilmselt uusi kohtuvaidlusi teiste omavalitsustega.  Kurb näha, et Ratase valitsus libastub haldusreformi elluviimise lõpusirgel.

Valitsuse üksikud eksimused võivad rikkuda haldusreformi eduka lõpuni viimise. Toimetulekuraskustes ja pelgalt 2700 elanikuga Loksa linnale erandi lubamine kõneleb sellest, et põhimõtted ja riigimehelikkus on asendunud parteipoliitiliste mahhinatsioonidega. Erandite tegemine parteipileti alusel rikub haldusreformi seaduse eesmärki ja on solvav kõigi nende omavalitsuste suhtes, kes pingutasid kriteeriumide täitmise nimel.

Ebaõiglus tekitab alati uusi probleeme ja ilmselt sünnitab ka Loksa erand uusi kohtuvaidlusi teiste omavalitsustega. Seega tänased valitsuse otsused pigem tekitasid uusi konflikte, mitte ei lahendanud neid. Kõige enam kannatavad aga mõistagi Loksa elanikud ise.

Raske on varjata ka pettumust IRL-i poliitikutes, kes seni on vähemalt retooriliselt nõudnud omavalitsuste ühendamisel suuri ja julgeid otsuseid. Nüüd on siis ka selles valdkonnas igasugustest põhimõtetest loobutud. Jätka lugemist

E-hääletuse piiramine on õiguslikult õõnes

Tänasel, musta kolmapäeva Riigikogu istungil asub valitsuskoalitsioon läbi suruma e-hääletusi piiravat eelnõu. Kuigi Keskerakond on nimetanud elektroonilist valimisviisi ebausaldusväärseks, on muudatuste ametlikuks põhjuseks toodud valimiste ühetaolisuse tagamine. Juriidiline analüüs ja riigikohtu varasemad lahendid aga tõestavad, et valimiste ühetaolisus on e-hääletuse puhul täielikult tagatud.

Seonduvalt valimisreeglistiku kehtestamisega on riigikohus leidnud, et hääletamisõigusele vastab riigi kohustus luua selle õiguse perioodiliseks kasutamiseks vajalikud tingimused, mis lähtuvad valimiste vabaduse, ühetaolisuse, üldisuse, otsesuse ja hääletamise salajasuse põhimõtteist.

Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused.

Riigikohus on analüüsinud elektroonilise hääletamise põhiseaduspärasust kohaliku omavalitsuse volikogude valimist reguleerivate sätete osas ja leidnud, et elektrooniline hääletamine pole vastuolus põhiseadusega ega riku ühetaolisuse printsiipi.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis seonduvalt elektroonilise hääletamise ja ühetaolisuse põhimõttega järgmist: „Euroopa Nõukogu 30. septembri 2004. a soovituse Rec(2004)11 „E-hääletamise õiguslikud, operatsioonilised ja tehnilised standardid” kohaselt tähendab ühetaolisuse põhimõte elektroonilise hääletamise kontekstis nelja nõuet

Esiteks peab olema tagatud, et iga valija saab elektroonilisse hääletuskasti lasta üksnes ühe hääle ja et hääletaja saab hääletada üksnes juhul, kui tema hääl ei ole veel valimiskasti lastud.

Teiseks peab e-hääletamise süsteem takistama hääletajat andmast lõplikult oma häält rohkem kui ühe hääletuskanali kaudu.

Kolmandaks tuleb iga elektroonilisse valimiskasti lastud hääl üle lugeda ning iga häält tohib arvestada vaid ühe korra.

Neljandaks peab juhul, kui samaaegselt kasutatakse nii elektroonilisi kui mitteelektroonilisi hääletuskanaleid, eksisteerima turvaline ja usaldusväärne meetod häälte kokku lugemiseks ja õige tulemuse arvutamiseks.

Kõik need nõuded on suunatud iga hääletaja kohta üksnes ühe hääle arvesse mineku tagamisele elektroonilise hääletamise kasutamise korral. Ehkki Euroopa Nõukogu soovituse näol ei ole tegemist õiguslikult siduva dokumendiga, koondab see endasse Euroopa demokraatlike riikide arusaamad elektroonilise hääletamise kooskõlast demokraatlikele riikidele omaste valimispõhimõtetega ja on seega põhiseaduse tõlgendamisel kohaseks abivahendiks.

Vaagides elektroonilise hääle muutmise võimaluse mõju valija antud hääle kaalule, rõhutas riigikohtu kolleegium, et korduva hääletamise korral varem antud hääl tühistatakse. Valijal puudub võimalus korduvast elektroonilisest hääletamisest olenemata valimistulemust teisi hääletamisviise kasutavatest valijatest suuremal määral mõjutada. Elektroonilisel teel antud hääl läheb arvesse ühe häälena ega ole valimistulemuste seisukohalt mõjukam kui teisi hääletusviise kasutavate hääletajate antud hääl.

Seega saab selgelt öelda, et koalitsiooni argumendid e-hääletamise piiramiseks ei ole õiguslikult vettpidavad. Selliste pseudoargumentidele tuginev seadus risustab Eesti õigusruumi ega vääri parlamendi toetust. E-hääletus on turvaline ja üha populaarsem hääletusviis, mistõttu tuleb selle kasutamist pigem soodustada, mitte takistada.

 

Ametnike sundparteistamine Tallinnas tuleb lõpetada

Tallinna linnaametnike seas on 203 Keskerakonna liiget, mis moodustab 13,3 protsenti linnaametnike koguarvust. Nii selgus ERR-i uudistetoimetuse uuringust, kus võrreldi Tallinna telefoniraamatu andmeid äriregistri avalike andmetega.

Keskerakondlik Tallinna linnavalitsus peab lõpetama ametnike sundparteistamise, mis on juba aastaid vähendanud avaliku võimu usaldusväärsust ja professionaalsust pealinnas. On avalik saladus, et kõrgematele ametikohtadele pole pealinnas võimalik tõusta kuulumata valitseva Keskerakonna ridadesse.

Põhjamaise juhtimiskultuuri osa ei saa olla inimeste edutamine parteipileti alusel. Sellise aegunud mentaliteedi elujõulisus pealinnas peegeldab nõukogude aega. Eriti kahetsusväärne on haridussüsteemi ja munitsipaalpolitsei mehitamine lojaalsete parteikaaslastega, mis on Tallinnas olnud paraku levinud praktika juba pikki aastaid. Avalikus sektoris tuleb inimesi tööle värvata ainult nende oskuste ja teadmiste alusel. Jätka lugemist

Riigikogus moodustati küberturvalisuse toetusrühm

Riigikogu liikmed moodustasid 13.aprillil küberturvalisuse toetusrühma, mille esimeheks valiti Arto Aas ja aseesimeheks Kalle Palling.

Riigikogu toetusrühma eesmärk on toetada küberturvalisuse valdkonna arengut Eestis, tugevdada koostööd era- ja avaliku sektori vahel ning tõsta ühiskonna teadlikkust küberturvalisusest.

Toetusrühma kokku kutsuja Arto Aas rõhutas, et küberruumi turvalisust on võimalik tagada vaid tihedas koostöös riigi, ettevõtjate ja kodanike vahel. Tänavu möödub 10 aastat Eestit tabanud ulatuslikest küberrünnakutest, mida on nimetatud ajaloo esimeseks kübersõjaks. Eesti riigi ja IT-kogukonna võimekus küberohtude tõrjumisel on toonud meile palju rahvusvahelist tuntust ja tunnustust. Eestit peetakse küberturvalisuse valdkonnas üheks maailma juhtriigiks.

Tehnoloogiline areng, e-teenuste laienemine, e-kaubandus, asjade internet ja mitmed teised trendid suurendavad turvalise küberruumi olulisust. Küberturvalisus ei ole pelgalt riikliku julgeoleku küsimus, vaid inimeste igapäevase töö ja suhtlemise lahutamatu osa. Küberkeskkonna turvalisus tuleb tagada elutähtsate teenuste pakkumisel arstiabist energeetikani, aga ka finantsteenustes ja sotsiaalmeedias.

Jätka lugemist

Valitsusvahetus võttis riigireformidelt tuule tiibadest 

Tänaseks on üsna selge, et Jüri Ratase valitsusel puuduvad reaalsed ambitsioonid ja oskused riigivalitsemise uuendamiseks. Riigireformi läbiviimine pole uue valitsuse prioriteet ning valitsusvahetus pole lisanud reformide nimekirja ühtegi uut tegevust.

Poliitmängurlus on läinud maksma pool aastat väärtuslikku aega reformide käivitamiseks. Totaalne segadus Sisekaitseakadeemia kolimise ja maavalitsuste sulgemise ümber tõestab, et valitsusel puuduvad ka kogemused suuremate muutuste edukaks juhtimiseks.

Uue valitsuse plaanidest on kadunud mitmed olulised tegevused ja mitmed vajalikud sammud lükkunud edasi määramatusse. Venima on jäänud nii riigimajade kontseptsioon kui kaugtöö võimaluste loomine.  Fookusest on kadunud riigipalgaliste arvu ja bürokraatia ulatuslik vähendamine. Täielikult on valitsuse plaanidest puudu EAS-i ja teiste Euroopa Liidu vahendeid rakendavate asutuste reform, mis eelmise valitsuse ajal jõudis lõppfaasi. Samuti ei tegele valitsus ülesannete delegeerimisega erasektorile.

Kahjuks jääb mulje, et valitsuse jaoks on reformidega jätkamine oluline vaid näiliselt ja struktuurseid uuendusi ei taheta ette võtta. Põhiaur läheb juba praegu valimisteks valmistumisele. Valitsuse silmakirjalikkust reformide elluviimisel iseloomustab fakt, et 100 päeva programmis on juba täidetuks loetud hulk ülesandeid, mis pole tegelikult kabinetiarutelust kaugemale jõudnud.  Tegelikult valitseb riigivalitsemise reformide läbiviimisel ummikseis.

Riigipalgaliste kärbe nõuab sisulisi reforme

Maailmas on kahte sorti töötajaid. Ühed, kes otsivad lahendusi, ja teised, kes otsivad vabandusi. Valitsuse plaan viia läbi riigivalitsemise reform ja vähendada riigipalgaliste arvu annab Eesti avaliku sektori juhtidele hea võimaluse tõestada, kuhu nad kuuluvad. Ehk kas asutakse otsima võimalusi riigiaparaadi efektiivsemaks toimimiseks läbi sisuliste muutuste või keskendutakse passiivsele kaitsestrateegiale. Edukas riigivalitsemise reform saab sündida eelkõige meeskonnatöös.

Muutuste elluviimine on lihtsam, kui kõik mõistavad nende eesmärki ja põhjendatust. Miks peab riik just nüüd ennast koomale tõmbama? Vastus on lihtne, aga karm. Eestis on vähenev ja vananev rahvastik, mistõttu langeb lähenevatel aastatel maksumaksjatele üha suurem koormus meie riigiaparaadi ja sotsiaalsüsteemi üleval pidamiseks. Demograafilised trendid näitavad, et tööealine elanikkond väheneb järgneva viie aasta jooksul keskmiselt 0,7 protsenti aastas. Seega tuleb riigitöötajate arvu vähendada vähemalt sama palju. Valitsuskabineti võimuses on otse mõjutada keskvalitsuse töötajate arvu, mille kärpe suuruseks lepiti 2016. aastaks kokku 750 töökohta.

Riik peab vältima olukorda, kus erasektoris tekib töökäte puudujääk, kuna liiga palju tööealist elanikkonda on hõivatud avalikus sektoris. Sellega toetatakse majanduse pikaajalist jätkusuutlikkust. Praegune olukord tööturul on muutusteks kahtlemata soodne. Majandus kasvab, tööpuudus on madal ja erasektori januneb kvalifitseeritud töökäte järele. Nii riigi kui töötajate seisukohast oleks rumalus panna vajalikud reformid järgmist majanduskriisi ootama, et alles siis valitsuskomisjonide ja joonlauakärbetega kuhjunud probleeme lahendada. Mõistlikum on kriise ennetada. Jätka lugemist

Omavalitsusreform – pikk samm tugevamate omavalitsusteni

Vaevalt on palju inimesi, kes usuks, et viimase paarikümne aastaga on linnastumine Eestis vähenenud. Statistiliselt on see ometi tõsi. 1990.aastal elas linnades 71,2%, 2014.aastal ainult 67,6 protsenti eestimaalastest. Linnastumine on meile eeskujuks olevates Põhjamaades ja teistes arenenud riikides palju kõrgemal tasemel kui Eestis. Kas maainimeste massiline kolimine pealinna on osutunud müüdiks?

Reaalsus on muidugi mitmekihilisem ja tegelikult on inimeste koondumine Tallinna ja Tartu ümbrusse kahtlemata tõsi. (Valg)linnastumine ja elanikkonna vananemine on arenenud lääneriikidele omane trend.  Õige tegutsemise korral suudame neid demograafilisi muutusi tasakaalustada, aga nende protsesside vägivaldne või täielik ümberpööramine pole demokraatlikus riigis ilmselt võimalik. Kindlasti ei saa aga vaadata mööda faktist, et kui paljud omavalitsused on kaotanud suure osa oma elanikkonnast ja tulubaasist, püsib omavalitsuste enda struktuur aastakümneid muutumatuna. Praegune olukord ei rahulda kedagi, samas ollakse ka muutuste osas siiani arglikud. Mida siis teha?

Kehtiv koalitsioonilepe ütleb, et omavalitsusreformi eesmärk on hästi toimivad ja võimekad kohalikud omavalitsused. Omavalitsusreform peab tõstma maapiirkondade konkurentsivõimet, muutma omavalitsused tugevamaks, et nad suudaksid pakkuda oma elanikele kvaliteetsemaid teenuseid. Omavalitsuste roll ja iseseisvus kohaliku elu korraldamisel peab suurenema. Ainult tugev omavalitsus suudab reaalselt tasakaalustada keskvõimu ja kaitsta kohalike elanike huve. Samuti on kohaliku esindusdemokraatia tugevdamine on reformi üks olulisi eesmärke. Jätka lugemist