Keskerakonna valimisvõit vallandaks tõelise maksupõrgu

Arto Aas, kandidaat nr 228. Kristiine, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosa.

Pole mingit kahtlust, et majandus ja maksud on nende valimiste üks põhiteema. Miks? Esiteks on valimiste kahe põhirivaali – Reformierakonna ja Keskerakonna – nägemus maksudest äärmiselt erinev. Teiseks on näha piisavalt märke, et Eesti ja maailma majandus hakkab jahtuma ning me peame uue majanduslanguse tulekuks tõsiselt valmistuma. Kolmandaks on maksudel oluline roll nii riigieelarve täitmisel kui inimeste ja ettevõtete käitumise muutmisel. Seega – valikud on olulised ja põhimõttelised.

Reformierakond on Keskerakonna valitsuse maksu- ja majanduspoliitika suhtes väga kriitiline. Põhjuseid on palju. Ratase valitsus tõstis 2017. aasta suvel õlleaktsiisi korraga 70% ning aastaga kokku 104% ehk enam kui kahekordseks. Selle tagajärjel ​tekkis Eesti lõunapiirile Euroopa suurim piirikaubandus. ​ Iga kolmas Eestis joodud õlu on täna toodud Lätist. 340 miljonit aktsiise on laekumata, alkoholi tarbimise languse trend muudetud tõusuks. Suletud on üle 50 maapiirkonnas oleva poe, kannatavad Tallinna hotelli- ja restoranipidajad ning isegi kultuuriasutused.

Läbimõtlemata aktsiisitõusude tõttu kukub Soome turistide arv ka põhjapiiril, mille rahalist kaotust hinnatakse 160 miljonile eurole. Seega võib öelda, et lühikese ajaga on aktsiisipoliitika tõttu kaotatud pool miljardit eurot. Selle raha eest oleks saanud valmis ehitada 125km neljarealist Tallinn-Tartu maanteed.

Eestis on ettevõtjad andnud valitsuse majanduspoliitikale negatiivse hinnangu. Maksusüsteemi ei pea õiglaseks üle poolte inimestest. Majandusvabaduste globaalses konkurentsis oleme kukkunud seitsmendalt kohalt 15ndale. See tähendab langenud konkurentsivõimet ja nõrgemat majanduskeskkonda. Jahtuva majanduskliima kibedad viljad jõuavad peagi iga tavalise inimeseni.

Omamoodi üllatav on fakt, et Keskerakond on asunud võtma kõige rohkem raha keskklassilt. Uues 6000 astemega tulumaksusüsteemis on iga euro, mille teenib 1200-2100 eurot teeniv inimene, maksustatud 31,1%-se maksumääraga, sest nende inimeste tulumaksuvaba miinimum hakkab kahanema. Astmelise tulumaksu vead karistavad kõige enam just tavalisi tööinimesi nagu õpetajad, politseinikud, päästjad jne. Loe lisaks ka Kaja Kallase nimekirja Ratase maksusüsteemi kaotajatest. https://www.reform.ee/uudised/kaja-kallas-ratase-maksususteemiga-kaotajate-nimekiri-on-piinlikult-pikk

Eriti ebaõiglase löögi said uue maksusüsteemiga töötavad pensionärid. Eesti rahvastik vananeb ja iga töökätt on tööturule vaja. Jüri Ratase valitsus aga oli esimene, kes läks pensionäride sissetuleku kallale ja maksustas töötavad pensionärid. Pensionäride olukorda ei tee lihtsamaks ka asjaolu, et Eestis on viimasel ajal Euroopa Liidu üks kiireim hinnakasv.

Keskerakonna segane maksusüsteem karistab edasipüüdlikust ja ettevõtlikust. Tööandjad on öelnud, et inimesed küsivad üha rohkem raha ümbrikupalgana või ei taha tööle tulla, sest see ei tasu ära. Uuringute järgi kasvab Eestis varimajandus. Samal ajal lastakse käest ka Eesti riigi korras rahandus. Struktuurne eelarvepositsioon on norme ületavas defitsiidis nii 2018, 2019 kui 2020, sellega oleme kukkunud EL parimate hulgast keskmike hulka.

Paraku pole see veel kõik. Kui Keskerakond peaks 3.märtsi valimised võitma ja uue valitsuse moodustama, siis ootab Eesti inimesi ja ettevõtteid ees veel pöörasem maksupõrgu.

Keskerakond on juba kehtestanud või ähvardanud kehtestada kaheksa uut maksu:

– turismimaks
– ummikumaks
– magusamaks
– pangamaks
– pakendimaks
– automaks
– intressimaks
– teekasutusmaks

Keskerakond on lubanud edasi minna ka astmelise tulumaksu süvendamisega. Keskerakond on korduvalt andnud Riigikogus sisse seaduseelnõu, mis kehtestab täiendava 33-protsendilise maksuastme. Varem on see õnnestunud ära hoida, aga see oleks hüppeline maksukoormuse tõus.

Kui aga Eesti inimesed annavad Reformierakonnale tugeva mandaadi, parandame praeguse valitsuse vead ja kehtestame seejärel maksurahu, et ettevõtjad saaksid rahulikult oma asja ajada, mitte ei peaks valitsuse rapsimise pärast lühikese ajaga oma plaane ringi tegema.

Maailmakogemus tõestab, et mida lihtsam ja stabiilsem on maksusüsteem ning mida madalamad maksumäärad, seda parem on maksukäitumine ja maksulaekumised. Jahtuv majandusruum vajab töötamiseks ja ettevõtluseks soosivat, mitte karistavat maksukeskkonda.

Reformierakonna plaan on lihtne, aga tõhus:

  • Taastame lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi, mis ei karista töökust ja ettevõtlikkust.
  • Teeme 500 eurot tulumaksuvabaks kõigile ja sealt edasi astmeteta süsteemi. Selle süsteemiga jääb Eesti inimestel aastas 200 miljonit eurot rohkem raha kätte.
  • Alandame aktsiise konkurentsivõimelisele tasemele, näiteks õlleaktsiisi 2017 kevade tasemele.
  • Keskmine pension peab olema tulumaksuvaba.
  • Oleme vastu uute maksude kehtestamisele.

Valik on Sinu. E-hääletus algab juba 21.veebruaril. www.valimised.ee

Riigireform vajab suurte sõnade asemel konkreetseid tegusid

Riigipuu 2017, allikas: Rahandusministeerium

Kõik algab suhtumisest. Kui riigireform on ka tegelikult riigijuhtide prioriteet, siis järgnevad konkreetsed teod ja tulemused. Kuniks reformide läbi viimine on valitsejatele oluline pelgalt avaliku kuvandi tugevdamiseks, siis järgnevad erikomisjonid, arengukavad, lõputud kaasamised jne.

Kaks aastat tagasi Riigikogus loodud riigireformi erikomisjon saatis viimasel hetkel Riigikogu ette riigireformi ja hea halduse põhialuste dokumendi. Selles kaheleheküljelises paberis on iseenesest mõistlikud ideed, aga seda kõike on liiga vähe ja liiga hilja. Ühtegi reaalset reformi see dokument ei käivita. Puhas propagandasamm, et saada kirja üks linnuke valitsusliidu hõredas teguderegistris. Lugu on seda silmakirjalikum, et samal ajal kukkus Riigikogus läbi Keskkonnaameti ja – inspektsiooni ühendamine, mis oleks olnud küll pisike, aga siiski reaalne riigiuuenduslik samm.

Istuv Jüri Ratase valitsus ei seadnud riigireformide läbi viimist oma valitsemisaja prioriteediks. Sellest tulenevat pole ka suurt imestada, et ühtegi struktuurset muudatust või riigivalitsemise reformi ellu ei viidud. Tõsi, nii palju jätkus Ratase valitsusel tarkust, et ei pööratud tagasi haldusreformi ega maavalitsuste reorganiseerimist. Olgem tänulikud ka selle eest. Tänaseks on riigi ehitamine juba aastakese pausil ning midagi uut enne märtsi valimisi oodata pole. Seega tasub pigem keskenduda tulevikule ja mõelda, mida suudavad riigijuhid järgmise nelja aasta jooksul ellu viia, et Eesti riigijuhtimine oleks tõhus, paindlik ja kaasaegne.

Jätka lugemist

Valitsuse plaan vähendada kohalike teede rahastamist on lubamatu

2019.aasta riigieelarve aruteludes Riigikogu majanduskomisjonis selgus, et valitsus kavatseb järgmisel aastal kohalikele teedele suunatud vahendeid oluliselt vähendada. Kui 2016.aastal eraldati kohalikele teedele 59 miljonit eurot ja 2017.aastal 66 miljonit eurot, siis 2019.aasta eelarves on see summa kuivanud kõigest 51 miljoni euroni. See on ligi 16% vähenemist.

Samal ajal on teada, et hinnad kasvavad Eestis kiiresti ja ehituste hanked kallinevad iga aastaga. Omavalitsuste kasvanud kulutused teedele, aga väiksemad tulud tähendavad seda, et teedesse saab investeerida oluliselt vähem kui varasematel aastatel. Valitsus vähendab omavalitsuste teede vahendeid olukorras, kus kohalike teede investeeringuid tuleks hoopis suurendada.

Sama nukker pilt vaatab vastu kogu teede rahastamise eelarvest. 2016.aastal kulututati riigieelarves teedele kokku 300 miljonit eurot, 2019.aasta planeeritakse 335 miljonit. Kasv on kolme aastaga 11%, samas kui riigieelarve üldmaht on samal ajal kasvanud 45%. Teisisõnu pole Ratase valitsus suutnud hoida teede eelarvet riigieelarves samal tasemel kui varem. Riigieelarve küll kasvab kiirelt, aga investeeringute osakaal järjest väheneb. Jätka lugemist

Valitsus eksleb nagu siil udus

Valitsuse liikmed võidukalt Linnahalli külastamas 2016 (foto: Linnaleht)

Valitsuse peamine töö on otsuste langetamine ja poliitikate kujundamine. Paraku on Keskerakonna valitsus valinud mugavama tee ja loobunud sisuliste valikute tegemisest. Riigi kinnisvarapoliitika on sihitu paigaltammumise ilmekas näide. Suured ja olulised kinnisvaraobjektid lagunevad või seisavad kasutult, samal ajal ei julgeta langetada otsuseid nende müümise või investeeringute osas.

2016.aastal ametisse astunud valitsuse üks suuremaid lubadusi oli Linnahalli renoveerimine. Suure meediashow saatel Linnahalli külastanud ministrid lubasid selle valmimist juba 2019.aastaks, mis pidi Tallinna tooma 20 miljonit uut turisti aastas. Juba siis tundusid õhku loobitud lubadused rumalad ja naiivsed. Praguseks on selge, et Linnahalli renoveerimiseks pole isegi 2019.aasta riigieelarves ühtegi eurot ette nähtud ja vaevalt turistid Linnahalli seintele soditud Märt Sultsi valimisgrafitit vaatama tahavad tulla.

Eelmise aasta suvel valmis ministeeriumide ühishoone, mis pidi kaasa tooma olulise kulude kokkuhoiu tänu paremale ruumikasutusele ja energiasäästule. Aasta hiljem olid aga ministeeriumide endised hooned Tallinna südalinnas jätkuvalt tühjad ja tekitasid ainult kulusid. Valitsus oli need majad lihtsalt unustanud. Hiljem on need hiilivalt täitunud jälle uute ametnikega, mis paneb kogu kolimisprotsessi ratsionaalsuses kahtlema.

Jätka lugemist

Uinuv valitsus äratas ettevõtjad

Ettevõtjate algatus riigireformi uue plaani koostamiseks on vaieldamatult tunnustust väärt. Iga sisukas debatt, sügavam teadlikkus ja idee sellest, kuidas Eesti Vabariigi juhtimist korraldada on praegusel ajahetkel oodatud ja vajalik. Seda enam, et Ratase valitsus on ise deklareerinud, et riigiehitamine on järgmiste valimisteni pausil ja Riigireformi Radar ei suuda valitsuse riigireformi plaanile sisuliste tegevuste puudumise tõttu isegi hinnet panna. Eelmise valitsuse ajal valminud riigijuhtimise analüüsid ja reformikavad koguvad riiulitel tolmu ning avalik debatt käib pigem ministrite isikuomaduste, mitte visioonide üle.

Eesti riik ei saa kunagi valmis ja me peame olema avatud muutuva keskkonnaga kohanemiseks. Veel parem kui suudame globaalseteks muutusteks olla valmis enne, kui need meile kirvena kaela langevad. Piiride kadumine, rahvusvaheline konkurents ja tehnoloogia areng sunnib meid väikese ja avatud riigina pakkuma ettevõtluseks ja töötamiseks parimat keskkonda. Eesti kui modernse digiriigi kuvand on välismaailmas kahtlemata eeskujulik, samas muutuvad meie ettevõtjad järjest murelikumaks. Üha kasvav regulatsioonide ja bürokraatia rägastik, tõmblev maksupoliitika ning unelev riigiaparaat tekitab ebakindlust, mitte ei soodusta kiiret kasvu. Mida siis teha? Jätka lugemist

Riigikogus moodustati küberturvalisuse toetusrühm

Riigikogu liikmed moodustasid 13.aprillil küberturvalisuse toetusrühma, mille esimeheks valiti Arto Aas ja aseesimeheks Kalle Palling.

Riigikogu toetusrühma eesmärk on toetada küberturvalisuse valdkonna arengut Eestis, tugevdada koostööd era- ja avaliku sektori vahel ning tõsta ühiskonna teadlikkust küberturvalisusest.

Toetusrühma kokku kutsuja Arto Aas rõhutas, et küberruumi turvalisust on võimalik tagada vaid tihedas koostöös riigi, ettevõtjate ja kodanike vahel. Tänavu möödub 10 aastat Eestit tabanud ulatuslikest küberrünnakutest, mida on nimetatud ajaloo esimeseks kübersõjaks. Eesti riigi ja IT-kogukonna võimekus küberohtude tõrjumisel on toonud meile palju rahvusvahelist tuntust ja tunnustust. Eestit peetakse küberturvalisuse valdkonnas üheks maailma juhtriigiks.

Tehnoloogiline areng, e-teenuste laienemine, e-kaubandus, asjade internet ja mitmed teised trendid suurendavad turvalise küberruumi olulisust. Küberturvalisus ei ole pelgalt riikliku julgeoleku küsimus, vaid inimeste igapäevase töö ja suhtlemise lahutamatu osa. Küberkeskkonna turvalisus tuleb tagada elutähtsate teenuste pakkumisel arstiabist energeetikani, aga ka finantsteenustes ja sotsiaalmeedias.

Jätka lugemist

Riigipalgaliste kärbe nõuab sisulisi reforme

Maailmas on kahte sorti töötajaid. Ühed, kes otsivad lahendusi, ja teised, kes otsivad vabandusi. Valitsuse plaan viia läbi riigivalitsemise reform ja vähendada riigipalgaliste arvu annab Eesti avaliku sektori juhtidele hea võimaluse tõestada, kuhu nad kuuluvad. Ehk kas asutakse otsima võimalusi riigiaparaadi efektiivsemaks toimimiseks läbi sisuliste muutuste või keskendutakse passiivsele kaitsestrateegiale. Edukas riigivalitsemise reform saab sündida eelkõige meeskonnatöös.

Muutuste elluviimine on lihtsam, kui kõik mõistavad nende eesmärki ja põhjendatust. Miks peab riik just nüüd ennast koomale tõmbama? Vastus on lihtne, aga karm. Eestis on vähenev ja vananev rahvastik, mistõttu langeb lähenevatel aastatel maksumaksjatele üha suurem koormus meie riigiaparaadi ja sotsiaalsüsteemi üleval pidamiseks. Demograafilised trendid näitavad, et tööealine elanikkond väheneb järgneva viie aasta jooksul keskmiselt 0,7 protsenti aastas. Seega tuleb riigitöötajate arvu vähendada vähemalt sama palju. Valitsuskabineti võimuses on otse mõjutada keskvalitsuse töötajate arvu, mille kärpe suuruseks lepiti 2016. aastaks kokku 750 töökohta.

Riik peab vältima olukorda, kus erasektoris tekib töökäte puudujääk, kuna liiga palju tööealist elanikkonda on hõivatud avalikus sektoris. Sellega toetatakse majanduse pikaajalist jätkusuutlikkust. Praegune olukord tööturul on muutusteks kahtlemata soodne. Majandus kasvab, tööpuudus on madal ja erasektori januneb kvalifitseeritud töökäte järele. Nii riigi kui töötajate seisukohast oleks rumalus panna vajalikud reformid järgmist majanduskriisi ootama, et alles siis valitsuskomisjonide ja joonlauakärbetega kuhjunud probleeme lahendada. Mõistlikum on kriise ennetada. Jätka lugemist

Tugev majandus, kindel tulevik.

Arto Aas Toompea lossis

Oma konkurentsivõime suurendamiseks peab Eesti majandus pakkuma maailmaturule kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Peame suutma toota rohkem uusi ja väärtuslikke kaupu ning teenuseid uut moodi. Ekspordivõimekuste tõstmine tagab suuremad sissetulekud ja maandab koduturuga seotud riske. Riigi põhiline roll majanduse ümberstruktureerimisel on luua eraettevõtlusele soodsad tingimused hästi koolitatud tööjõu ja parema ärikeskkonna näol.

Reformierakonna silmis on Eesti rahva sissetulekute ja üldise jõukuse kasvatamise strateegia peaeesmärkideks:

– Eestile maailmamajanduses soodsama koha võitmine, maailmaturule kallimate kaupade ja teenuste pakkumine.

– Eesti inimeste teadmiste, oskuste ja ettevõtlikkuse suurendamine.

– Rohkem kapitali töötaja kohta ja kaasaegse taristu rajamine.

– Nutikas spetsialiseerumine ja riskide hajutamine.

– Tööjõumaksude alandamine ja soodsa maksukeskkonna säilitamine.

Meil on väga põhjalik majandusprogramm, mille koostamisse kaasasime ka Eesti parimad poliitikavälised eksperdid. Ettevõtjatele  ja tööinimestele on eriti oluline, et soovime vähendada sotsiaalmaksu 2 protsendipunkti võrra 31%ni ja alandada töötuskindlusmakse 1,95%ni. Just liiga kõrged tööjõuga seotud maksud on ettevõtjatele takistuseks uute töökohtade loomisel ja töötajatele kõrgema tasu maksmisel. Selle probleemiga tulebki tegeleda. Samuti tõstame maksuvaba miinimumi 300 euroni. Jätka lugemist

Eesti on majandusvabadustelt maailma tipus

Värskelt avaldatud Heritage Foundation´i majandusvabaduste indeks kinnitab, et Eesti kuulub jätkuvalt maailma kõige edukamate riikide hulka selles vallas. Tänavuse indeks järgi oleme maailmas kaheksandal ja Euroopas teisel kohal. Maailma kõige vabama majandusega riigid on Hong Kong, Singapur ja Uus-Meremaa. Euroopas edestab Eestit ainult Šhveits.

Uhke tasub ka selle üle olla, et Eesti tulemus on paranenud paljudes alavaldkondades.

Tsiteerin raportit: Its overall score is 0.9 point higher than last year, reflecting improvements in six of the 10 economic freedoms, including business freedom, freedom from corruption, and labor freedom. // An increase in its overall score for the past three years has helped to confirm Estonia as a regional leader in economic freedom, reestablished as one of the world’s 10 freest economies for the first time since 2007. Minimal state interference has been accompanied by a prudent fiscal policy, a commitment to open markets, and overall regulatory efficiency.

(Majandus)vabadus pole liberaalidele oluline pelgalt poliitilise sõnumina. Empiirilised andmed ja kiire pilk sellele samale edetabelile tõestavad, et mida vabam on majanduskeskkond, seda jõukam on riik.

Täpsem info ametlikul kodulehel http://www.heritage.org/index/ranking

Majanduskomisjoni 2014. aasta kokkuvõte

Majanduskomisjon

Riigikogu majanduskomisjon 2014 sügis 

Riigikogu XII koosseisu 2014. aasta istungjärgul (jaanuar 2014 – detsember 2014) võeti vastu 23 majanduskomisjoni menetluses olnud õigusakti, mis on 12,6% Riigikogus 2014. aastal vastuvõetud õigusaktidest.  Kaks eelnõud lükati täiskogus tagasi ning üks eelnõu võeti tagasi. Koos rahandus- ja põhiseaduskomisjoniga on majanduskomisjon kõige aktiivsem tööorgan Riigikogus.

Toimus 63 korralist majanduskomisjoni istungit – neist kolm avalikku istungit. Koostöös erinevate organisatsioonidega korraldati kaheksa üritust (seminarid, konverentsid). Toimus 10 kohtumist ja kuulamist. Euroopa Liidu asjade komisjonile anti 19 arvamust. Komisjoni liikmeid lähetati välisriiki kuuel korral.

Allolevas tabelis on arvestatud komisjoni liikmete vedamisel vastuvõetud, tagasilükatud, tagasivõetud ning menetluses olevaid õigusakte


1 Arto Aas 9
2 Kaja Kallas 7
3 Kalle Palling 7
4 Deniss Boroditš 7
5 Jaan Õunapuu 4
6 Tiina Lokk 3
7 Toomas Tõniste 3
8 Kristen Michal 3
9 Kalev Kallemets 3
10 Olga Sõtnik 2
11 Kalev Kallo 1
12 Kalev Lillo 1
13 Lembit Kaljuvee 1
14 Urve Palo 1
15 Tiit Tammsaar 1
16 Siim Kiisler
17 Tõnis Palts
18 Mihhail Korb  –

Oktoobris 2014 toimus väljasõiduistung EASi IT showroomi. Novembris külastasime AS ABB tehaseid Jüris. Novembris toimus konverents koostöös WEC Eestiga “Eesti uus energiapoliitika“. Samal kuul konverents koos Arengufondiga  (Arengufondi uuringute tutvustus: Globaalne Ettevõtlusmonitooring (GEM) ning Globaalne Ettevõtluse Arendamise Indeks)

Kõige sagedamalt osales komisjoni 63-l istungil Arto Aas (59 korda ehk 94%), kõige harvem Tõnis Palts (9 korda ehk 14%).

Selle Riigikogu koosseisu töögraafikusse on jäänud viis töönädalat. Majanduskomisjonil on veel menetluses ca paarkümmend eelnõud, mis soovitakse veebruari lõpuks vastu võtta.