Riigikogus moodustati küberturvalisuse toetusrühm

Riigikogu liikmed moodustasid 13.aprillil küberturvalisuse toetusrühma, mille esimeheks valiti Arto Aas ja aseesimeheks Kalle Palling.

Riigikogu toetusrühma eesmärk on toetada küberturvalisuse valdkonna arengut Eestis, tugevdada koostööd era- ja avaliku sektori vahel ning tõsta ühiskonna teadlikkust küberturvalisusest.

Toetusrühma kokku kutsuja Arto Aas rõhutas, et küberruumi turvalisust on võimalik tagada vaid tihedas koostöös riigi, ettevõtjate ja kodanike vahel. Tänavu möödub 10 aastat Eestit tabanud ulatuslikest küberrünnakutest, mida on nimetatud ajaloo esimeseks kübersõjaks. Eesti riigi ja IT-kogukonna võimekus küberohtude tõrjumisel on toonud meile palju rahvusvahelist tuntust ja tunnustust. Eestit peetakse küberturvalisuse valdkonnas üheks maailma juhtriigiks.

Tehnoloogiline areng, e-teenuste laienemine, e-kaubandus, asjade internet ja mitmed teised trendid suurendavad turvalise küberruumi olulisust. Küberturvalisus ei ole pelgalt riikliku julgeoleku küsimus, vaid inimeste igapäevase töö ja suhtlemise lahutamatu osa. Küberkeskkonna turvalisus tuleb tagada elutähtsate teenuste pakkumisel arstiabist energeetikani, aga ka finantsteenustes ja sotsiaalmeedias.

Continue reading

Riigipalgaliste kärbe nõuab sisulisi reforme

Maailmas on kahte sorti töötajaid. Ühed, kes otsivad lahendusi, ja teised, kes otsivad vabandusi. Valitsuse plaan viia läbi riigivalitsemise reform ja vähendada riigipalgaliste arvu annab Eesti avaliku sektori juhtidele hea võimaluse tõestada, kuhu nad kuuluvad. Ehk kas asutakse otsima võimalusi riigiaparaadi efektiivsemaks toimimiseks läbi sisuliste muutuste või keskendutakse passiivsele kaitsestrateegiale. Edukas riigivalitsemise reform saab sündida eelkõige meeskonnatöös.

Muutuste elluviimine on lihtsam, kui kõik mõistavad nende eesmärki ja põhjendatust. Miks peab riik just nüüd ennast koomale tõmbama? Vastus on lihtne, aga karm. Eestis on vähenev ja vananev rahvastik, mistõttu langeb lähenevatel aastatel maksumaksjatele üha suurem koormus meie riigiaparaadi ja sotsiaalsüsteemi üleval pidamiseks. Demograafilised trendid näitavad, et tööealine elanikkond väheneb järgneva viie aasta jooksul keskmiselt 0,7 protsenti aastas. Seega tuleb riigitöötajate arvu vähendada vähemalt sama palju. Valitsuskabineti võimuses on otse mõjutada keskvalitsuse töötajate arvu, mille kärpe suuruseks lepiti 2016. aastaks kokku 750 töökohta.

Riik peab vältima olukorda, kus erasektoris tekib töökäte puudujääk, kuna liiga palju tööealist elanikkonda on hõivatud avalikus sektoris. Sellega toetatakse majanduse pikaajalist jätkusuutlikkust. Praegune olukord tööturul on muutusteks kahtlemata soodne. Majandus kasvab, tööpuudus on madal ja erasektori januneb kvalifitseeritud töökäte järele. Nii riigi kui töötajate seisukohast oleks rumalus panna vajalikud reformid järgmist majanduskriisi ootama, et alles siis valitsuskomisjonide ja joonlauakärbetega kuhjunud probleeme lahendada. Mõistlikum on kriise ennetada. Continue reading

Tugev majandus, kindel tulevik.

Arto Aas Toompea lossis

Oma konkurentsivõime suurendamiseks peab Eesti majandus pakkuma maailmaturule kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Peame suutma toota rohkem uusi ja väärtuslikke kaupu ning teenuseid uut moodi. Ekspordivõimekuste tõstmine tagab suuremad sissetulekud ja maandab koduturuga seotud riske. Riigi põhiline roll majanduse ümberstruktureerimisel on luua eraettevõtlusele soodsad tingimused hästi koolitatud tööjõu ja parema ärikeskkonna näol.

Reformierakonna silmis on Eesti rahva sissetulekute ja üldise jõukuse kasvatamise strateegia peaeesmärkideks:

– Eestile maailmamajanduses soodsama koha võitmine, maailmaturule kallimate kaupade ja teenuste pakkumine.

– Eesti inimeste teadmiste, oskuste ja ettevõtlikkuse suurendamine.

– Rohkem kapitali töötaja kohta ja kaasaegse taristu rajamine.

– Nutikas spetsialiseerumine ja riskide hajutamine.

– Tööjõumaksude alandamine ja soodsa maksukeskkonna säilitamine.

Meil on väga põhjalik majandusprogramm, mille koostamisse kaasasime ka Eesti parimad poliitikavälised eksperdid. Ettevõtjatele  ja tööinimestele on eriti oluline, et soovime vähendada sotsiaalmaksu 2 protsendipunkti võrra 31%ni ja alandada töötuskindlusmakse 1,95%ni. Just liiga kõrged tööjõuga seotud maksud on ettevõtjatele takistuseks uute töökohtade loomisel ja töötajatele kõrgema tasu maksmisel. Selle probleemiga tulebki tegeleda. Samuti tõstame maksuvaba miinimumi 300 euroni. Continue reading

Eesti on majandusvabadustelt maailma tipus

Värskelt avaldatud Heritage Foundation´i majandusvabaduste indeks kinnitab, et Eesti kuulub jätkuvalt maailma kõige edukamate riikide hulka selles vallas. Tänavuse indeks järgi oleme maailmas kaheksandal ja Euroopas teisel kohal. Maailma kõige vabama majandusega riigid on Hong Kong, Singapur ja Uus-Meremaa. Euroopas edestab Eestit ainult Šhveits.

Uhke tasub ka selle üle olla, et Eesti tulemus on paranenud paljudes alavaldkondades.

Tsiteerin raportit: Its overall score is 0.9 point higher than last year, reflecting improvements in six of the 10 economic freedoms, including business freedom, freedom from corruption, and labor freedom. // An increase in its overall score for the past three years has helped to confirm Estonia as a regional leader in economic freedom, reestablished as one of the world’s 10 freest economies for the first time since 2007. Minimal state interference has been accompanied by a prudent fiscal policy, a commitment to open markets, and overall regulatory efficiency.

(Majandus)vabadus pole liberaalidele oluline pelgalt poliitilise sõnumina. Empiirilised andmed ja kiire pilk sellele samale edetabelile tõestavad, et mida vabam on majanduskeskkond, seda jõukam on riik.

Täpsem info ametlikul kodulehel http://www.heritage.org/index/ranking

Majanduskomisjoni 2014. aasta kokkuvõte

Majanduskomisjon

Riigikogu majanduskomisjon 2014 sügis 

Riigikogu XII koosseisu 2014. aasta istungjärgul (jaanuar 2014 – detsember 2014) võeti vastu 23 majanduskomisjoni menetluses olnud õigusakti, mis on 12,6% Riigikogus 2014. aastal vastuvõetud õigusaktidest.  Kaks eelnõud lükati täiskogus tagasi ning üks eelnõu võeti tagasi. Koos rahandus- ja põhiseaduskomisjoniga on majanduskomisjon kõige aktiivsem tööorgan Riigikogus.

Toimus 63 korralist majanduskomisjoni istungit – neist kolm avalikku istungit. Koostöös erinevate organisatsioonidega korraldati kaheksa üritust (seminarid, konverentsid). Toimus 10 kohtumist ja kuulamist. Euroopa Liidu asjade komisjonile anti 19 arvamust. Komisjoni liikmeid lähetati välisriiki kuuel korral.

Allolevas tabelis on arvestatud komisjoni liikmete vedamisel vastuvõetud, tagasilükatud, tagasivõetud ning menetluses olevaid õigusakte


1 Arto Aas 9
2 Kaja Kallas 7
3 Kalle Palling 7
4 Deniss Boroditš 7
5 Jaan Õunapuu 4
6 Tiina Lokk 3
7 Toomas Tõniste 3
8 Kristen Michal 3
9 Kalev Kallemets 3
10 Olga Sõtnik 2
11 Kalev Kallo 1
12 Kalev Lillo 1
13 Lembit Kaljuvee 1
14 Urve Palo 1
15 Tiit Tammsaar 1
16 Siim Kiisler
17 Tõnis Palts
18 Mihhail Korb  –

Oktoobris 2014 toimus väljasõiduistung EASi IT showroomi. Novembris külastasime AS ABB tehaseid Jüris. Novembris toimus konverents koostöös WEC Eestiga “Eesti uus energiapoliitika“. Samal kuul konverents koos Arengufondiga  (Arengufondi uuringute tutvustus: Globaalne Ettevõtlusmonitooring (GEM) ning Globaalne Ettevõtluse Arendamise Indeks)

Kõige sagedamalt osales komisjoni 63-l istungil Arto Aas (59 korda ehk 94%), kõige harvem Tõnis Palts (9 korda ehk 14%).

Selle Riigikogu koosseisu töögraafikusse on jäänud viis töönädalat. Majanduskomisjonil on veel menetluses ca paarkümmend eelnõud, mis soovitakse veebruari lõpuks vastu võtta.

Katteta lubadusi leivale ei määri

2014-09-05 17.22.35Vägisi tundub, et 2007. aasta majandusbuum on tagasi. Iga nädal kuuleb poliitikute suust üha magusamaid lubadusi. Palgad kahekordistuvad, maksud kaovad, hüved aga laienevad. Täpsem on siiski öelda, et paljudel poliitikutel on ununenud buumile järgnenud majanduskriisi põhjused. Sissetulekud ei saa kasvada tootlikkusest oluliselt kiiremini. Kulusid ei saa hüppeliselt suurendada kui puuduvad täiendavad tulud.

Administratiivne palgatõus, mis ei käe ühte sammu tootlikkuse kasvuga, vähendab paratamatult konkurentsivõimet ja suurendab tööpuudust, seda eriti maapiirkondades. Tihedas konkurentsis võistlevad ettevõtted, kus palgakulu on oluline sisend, lähevad pankrotti või on sunnitud kolima välismaale. Madal sissetulek võib seejärel asenduda veel väiksema sotsiaalabiga. Loomulikult on kõrgemad sissetulekud õige eesmärk, aga see peab olema majanduslikult jätkusuutlik. Struktuursed muutused majanduses, lisandväärtuse tõus ja ekspordivõimekuste välja arendamine ei toimu paraku üleöö ja kõrvalseisja käsul.

Kiirelt kasvanud palgakulud, nõrk välisnõudlus ja kvalifitseeritud tööjõu puudus on juba pikemat aega sundinud ettevõtjaid tõsiselt pingutama. Analüüsid näitavad, et viimase perioodi palgatõusud on tehtud ettevõtete kasumite arvelt. Jutt mugavustsoonist pole tõsiseltvõetav, pigem tuleb tunnustada neid, kes täna uusi töötajaid palkavad ja tootmise laiendamisse investeerivad. Continue reading

Täielik energiasõltumatus Venemaast kümne aastaga

Aastaid on väidetud, et Venemaa ei soovi kahjustada Eesti gaasitarneid ja elektrisüsteemi, sest see mõjutaks negatiivselt ka nende enda elanikke, ettevõtjaid ja riigi mainet. Venemaa-Ukraina hübriidsõja, võõrriigi kodanike röövimise ja põllumajandustoodete boikoteerimise taustal selge, et lootused Venemaa juhtkonna „tervele mõistusele“ on tugevasti liialdatud. Venemaa lihtrahva vaesumine, majanduse hävitamine ja paariakuvand pole Kremlile mingiks takistuseks oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Julgeolekualase kliimamuutuse tingimustes tuleb Eestil kindlustada täielik energiasõltumatus Venemaast, sest ilma energiajulgeolekuta pole tagatud ka teised turvagarantiid.

Gaasi osakaal Eesti üldises energiatarbimises on alla kümnendiku. Paraku pärineb 100% sellest gaasist Venemaalt ja on üldjuhul Kremli kontrollitava Gazpromi poliitiline tööriist. Gaasiküttel on oluline roll kodude soojustamisel ja tõrked gaasitarnetes võivad külmadel talvekuudel saada kiirelt sotsiaalse kriisi mõõtmed. Alles 2009. aasta talvel peeti maha Venemaa-Ukraina gaasisõda, kui poliitilistel põhjustel vähendas Gazprom oluliselt Ukrainale tarnitavaid gaasikoguseid. Pole eriti keeruline kujutada ette olukorda, kus Venemaa teatab gaasitarnete peatamisest Balti riikidele. Ootamatu katkestuse põhjuseid pole keeruline fabritseerida, olgu selleks siis remonditööd trassil, ärivaidlused või tarneraskused. Üha enam aga tundub, et Kremli peremehed isegi ei vaevu simuleerima, et järgivad rahvusvahelise õiguse või hea tava põhimõtteid. Ainus maksevahend on jõud. Balti riigid on seejuures piisavalt väikesed, et teha nendest „hoiatav näide“ tervele Euroopale. Continue reading

Konkursid suurendavad avatust ja tõestavad omaniku vastutustunnet

mõõdikÄripäev küsis hiljuti kommentaari Tõnis Arro väitele, et konkursse korraldades ei käitu riik hea omanikuna. Mul on raske selle seisukohaga nõustuda.

Juba pikemat aega kehtib riiklikul tasandil poliitiline kokkulepe, et riigile kuuluvate ettevõtete juhid leitakse avalike konkursside teel. Selline põhimõte suurendab ettevõtete juhtimise avatust, annab vajaliku tagaside tööturult ja võimaldab leida parimad kandidaadid. Tähtajaliste töölepingute lõppemine ei tule ootamatult ametisolevatele juhtidele, ettevõtte klientidele ega omanikule. See võimaldab kõikidel osapooltel oma samme pikaajaliselt läbi planeerida ning süvendab vastutustundlikku käitumist.

Õigeaegselt ette valmistatud ja professionaalselt läbi viidud juhikonkurss häirib ettevõtte juhtimist kindlasti vähem kui ootamatud juhivahetused või pikaleveniv määramatus. Kindel ajaraamistik on asjatundliku strateegilise juhtimise lahutamatu osa. Samuti pole konkursil osalemine pole ühelegi tippjuhile solvav ega kontimurdev ülesanne, veelgi enam kui tegemist on ametisoleva juhtkonnaga. See kehtib mõistagi tingimusel, et konkurss on tõepoolest läbipaistvalt ja võrdsetel alustel läbi viidud.

Eesti Energia, Tallinna Sadama, Eleringi jt riigile kuuluvate ettevõtete juhid on kõik ametisse valitud avaliku konkurssi teel. Valdavalt on nad oma tööga hästi hakkama saanud, aga nagu ka poliitikute puhul pole olemas eksimatuid ega asendamatuid inimesi. Et tegemist on Eesti mõistes väga oluliste ettevõtetega võib eeldada, et nende juhtimisel tahaks end tõestada paljud tugevad kandidaadid. Miks me peaksime nad sellest võimalusest ilma jätma? Miks peaksime välistama juba eos, et radarile ilmuvad uued inimesed ja värsked ideed? Kusjuures ajaloos pole tundmatud ka need juhtumid, kus pikaajaliselt ametis olnud tegevjuhtkond hakkab ennast ettevõtte omanikuks pidama ja seejärel erahuvidest lähtuvaid otsuseid langetama. Sellised olukorrad tuleb välistada.

Kokkuvõttes. Isegi kui konkursi tulemusena jätkavad senised juhid, oleme saanud kindluse, et ametisse saadi tõesti parimad. See pole ju halb tulemus või mis?

Transiidi- ja logistikasektori rollist Eesti majanduses

Muuga konteinerterminalNeljapäeval, 3.juulil avati Muuga sadamas uus konteinerterminal, mille avamisel puhul esinesin äriseminaril omapoolse sõnavõtuga.

Muuga konteinerterminal on vaieldamatult viimaste aastate üks märkimisväärsemaid investeeringuid omas valdkonnas, aga tegelikult Eesti majandusruumis tervikuna.

Vastavatud terminali laiendus suurendab konteinerterminali tootmisvõimsuse 600 000 TEU-ni aastas, millega tõustakse Läänemere kümne suurima konteinerterminali sekka. See on silmapaistev saavutus, mis avab loodetavasti palju uusi võimalusi. Soovin terminali omanikele, operaatoritele ja klientidele viljakat äriõnne.

Avakõnelejana on mul hea võimalus teha lühike ülevaade transiidi- ja logistikasektori arengutest ja otsida vastust küsimusele, milline on minu nägemuses transiidi- ja logistikasektori roll Eesti majanduspoliitika kontekstis? Lühike vastus kõlab, et see roll on kahtlemata oluline.

Erinevatel hinnangutel moodustab transiidi- ja logistikasektor 5-16% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Polegi nii tähtis, kui suur on see täpne number, tähtis on mõista, et transiidi- ja logistikasektor mõjutab oluliselt väga paljude Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.  Eesti majandus on orienteeritud ekspordile, mistõttu  vajavad ettevõtted kvaliteetseid välisühendusi nii sisendkaupade impordiks kui oma toodete toimetamiseks välisturgudele.

Eesti asukohast lähtuvalt on eriti oluline meretranspordi roll. Siin kai ääres seistes on hea tõdeda, et Eesti sadamatel on Läänemerel igati tugev konkurentsipositsioon. Lisaks soodsale geograafilisele asukohale saab rõhutada Eesti suuremate kaubasadamate häid looduslikke tingimusi: suhteliselt heade jääolude tõttu on nad paremini laevatatavad kui mitmed teised Soome lahe sadamad. Samuti on sadamate sügavus piisav suurte laevade vastuvõtuks.

Suuremates kaubasadamates on hästi väljaarendatud infrastruktuur erinevate veosteliikide vedudeks ning suutlikkus pakkuda usaldusväärset ja kvaliteetset teenust.  Eesti logistikaettevõtjatel on olemas know-how ja tehnoloogia, mida täna on võimalik eksportida, samuti on siin olemas kvalifitseeritud tööjõud. Erinevalt paljudest Euroopa riikidest on Eesti sadamate ümbruses veel piisavalt arendamata maad, mis võimaldab sadamate edaspidist laiendamist.

Samas on rahvusvaheline konkurents läinud üha tihedamaks. Meil on väga tõsised konkurendid Soomes, Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas. Continue reading

Eesti ei vaja riiklikku üüriturgu

IMG_147317.aprilli Postimehele antud intervjuus ütles värske majandusminister Urve Palo, et Eestis tuleks asuda rajama riiklikke üürimaju. Tema hinnangul tuleks luua uus üüriturg, kus oleksid „täiesti korralikud majad, mis kuuluksid kasvõi osaliselt riigile ja oleksid sellevõrra odavamad“. Lubage sellele väitele oponeerida.

Esiteks. Riigile kuulumine ei tee iseenesest ühtegi maja ega üüripinda odavamaks. Kui vasakpoolsetel poliitikutel on soov üürituru vabasse toimimisse sekkuda ja „odavamaid pindu“ pakkuda, siis tuleb see maksumaksjatel riigieelarve kaudu kinni maksta. Kas maksumaksja õlgadele jääb kanda esialgne investeering või ka jooksvad kommunaalkulud? Millised maksutõusud või kärped meid selle finantseerimiseks ees ootavad? Kehtivas koalitsioonileppes sellisteks kulutusteks igatahes vahendeid pole.

Teiseks. Tegemist on väga kuluka sotsiaaltoetusega, mis ei pruugi jõuda kõige suuremate hädavajajateni. Palo sõnul vajavad üüripindu alla 30-aastased, kes ei soovi end siduda pikaajalise pangalaenuga. Sõltumatusel on kahtlemata oma väärtus. Samas pole need värskelt haritud ja parimas tööeas noored ilmselt kõige tundlikumas sotsiaalses grupis, kes vajaks riiklikku sotsiaalabi (kelle arvelt?) Piiratud ressursside tingimustes peavad sotsiaaltoetused olema väga täpselt sihitud. Noorte perede ja spetsialistide jaoks on meil juba olemas Kredexi garantiid, kohalikud omavalitsused pakuvad hädasolijatele ka eluasemetoetusi.

Kolmandaks. Kõrged kinnisvara- ja üürihinnad on peamiselt Tallinna probleem (mujal napi üürilisi, mitte üüripindu). Samas on pealinnas ka kõige kõrgem elatustase ning toimiv kinnisvara- ja tööturg. Erinevalt paljudest teistest regioonidest Harjumaal elanike arv ei vähene. Kas on mõtet riigi poolt pealinnastumisele hoogu juurde anda ja eelisarendada pealinna maapiirkondade arvelt? Olgu lisatud, et seni on eluasemevaldkond olnud kohalike omavalitsuste pädevuses.

Liberaalina eelistan turukorraldust, mis baseerub nõudluse ja pakkumise vabal suhtel. Riigi ülesanne peaks piirduma turutõrgete eemaldamise ja vaba konkurentsi tagamisega. Kas sellega on täna eluasemeturul probleeme? Minu teada mitte. Tuleb tunnistada, et Eesti kinnisvaraturg on viimasel kümnel aastal olnud väga muutlik – suurte tõusudega ja mõõnadega. Usun, et teatud stabiilsuse saabudes tekkivad ka üüriturule uued tooted erinevates hinnaklassides. Ka paljudes Lääne-Euroopa riikides on üüripindade osakaal eluasemeturul palju suurem kui Eestis, aga see ei õigusta veel riiklikku sekkumist. Omaette küsimus on veel üüritulude aus ja lihtne deklareerimine.

Kokkuvõttes. Riik peab eelkõige suunama oma vahendid avalike objektide ja taristu rajamisele, et luua sobilik keskkond ettevõtluseks ja elamuarendusteks. Kortermajade rajamisega saab meil erasektor ise suurepäraselt hakkama. Aga kindlasti saavad riik ja omavalitsused kiirendada maade andmist tsiviilkäibesse ja lihtsustada planeeringutega seotud protsesse (soodustada pakkumist). Eurorahade toel on investeeritud ka hoonete renoveerimisse ja soojustamisse, mis tagab kommunaalkulude olulise vähenemise läbi energiasäästu. Ja selles osas on minister Palol kindlasti õigus, et meie elamufond on üsna vana ja kulukas ning vajab kaasajastamiseks mahukaid investeeringuid.