Ametnike sundparteistamine Tallinnas tuleb lõpetada

Tallinna linnaametnike seas on 203 Keskerakonna liiget, mis moodustab 13,3 protsenti linnaametnike koguarvust. Nii selgus ERR-i uudistetoimetuse uuringust, kus võrreldi Tallinna telefoniraamatu andmeid äriregistri avalike andmetega.

Keskerakondlik Tallinna linnavalitsus peab lõpetama ametnike sundparteistamise, mis on juba aastaid vähendanud avaliku võimu usaldusväärsust ja professionaalsust pealinnas. On avalik saladus, et kõrgematele ametikohtadele pole pealinnas võimalik tõusta kuulumata valitseva Keskerakonna ridadesse.

Põhjamaise juhtimiskultuuri osa ei saa olla inimeste edutamine parteipileti alusel. Sellise aegunud mentaliteedi elujõulisus pealinnas peegeldab nõukogude aega. Eriti kahetsusväärne on haridussüsteemi ja munitsipaalpolitsei mehitamine lojaalsete parteikaaslastega, mis on Tallinnas olnud paraku levinud praktika juba pikki aastaid. Avalikus sektoris tuleb inimesi tööle värvata ainult nende oskuste ja teadmiste alusel. Continue reading

Transiidi- ja logistikasektori rollist Eesti majanduses

Muuga konteinerterminalNeljapäeval, 3.juulil avati Muuga sadamas uus konteinerterminal, mille avamisel puhul esinesin äriseminaril omapoolse sõnavõtuga.

Muuga konteinerterminal on vaieldamatult viimaste aastate üks märkimisväärsemaid investeeringuid omas valdkonnas, aga tegelikult Eesti majandusruumis tervikuna.

Vastavatud terminali laiendus suurendab konteinerterminali tootmisvõimsuse 600 000 TEU-ni aastas, millega tõustakse Läänemere kümne suurima konteinerterminali sekka. See on silmapaistev saavutus, mis avab loodetavasti palju uusi võimalusi. Soovin terminali omanikele, operaatoritele ja klientidele viljakat äriõnne.

Avakõnelejana on mul hea võimalus teha lühike ülevaade transiidi- ja logistikasektori arengutest ja otsida vastust küsimusele, milline on minu nägemuses transiidi- ja logistikasektori roll Eesti majanduspoliitika kontekstis? Lühike vastus kõlab, et see roll on kahtlemata oluline.

Erinevatel hinnangutel moodustab transiidi- ja logistikasektor 5-16% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Polegi nii tähtis, kui suur on see täpne number, tähtis on mõista, et transiidi- ja logistikasektor mõjutab oluliselt väga paljude Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.  Eesti majandus on orienteeritud ekspordile, mistõttu  vajavad ettevõtted kvaliteetseid välisühendusi nii sisendkaupade impordiks kui oma toodete toimetamiseks välisturgudele.

Eesti asukohast lähtuvalt on eriti oluline meretranspordi roll. Siin kai ääres seistes on hea tõdeda, et Eesti sadamatel on Läänemerel igati tugev konkurentsipositsioon. Lisaks soodsale geograafilisele asukohale saab rõhutada Eesti suuremate kaubasadamate häid looduslikke tingimusi: suhteliselt heade jääolude tõttu on nad paremini laevatatavad kui mitmed teised Soome lahe sadamad. Samuti on sadamate sügavus piisav suurte laevade vastuvõtuks.

Suuremates kaubasadamates on hästi väljaarendatud infrastruktuur erinevate veosteliikide vedudeks ning suutlikkus pakkuda usaldusväärset ja kvaliteetset teenust.  Eesti logistikaettevõtjatel on olemas know-how ja tehnoloogia, mida täna on võimalik eksportida, samuti on siin olemas kvalifitseeritud tööjõud. Erinevalt paljudest Euroopa riikidest on Eesti sadamate ümbruses veel piisavalt arendamata maad, mis võimaldab sadamate edaspidist laiendamist.

Samas on rahvusvaheline konkurents läinud üha tihedamaks. Meil on väga tõsised konkurendid Soomes, Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas. Continue reading

Eesti ei vaja riiklikku üüriturgu

IMG_147317.aprilli Postimehele antud intervjuus ütles värske majandusminister Urve Palo, et Eestis tuleks asuda rajama riiklikke üürimaju. Tema hinnangul tuleks luua uus üüriturg, kus oleksid „täiesti korralikud majad, mis kuuluksid kasvõi osaliselt riigile ja oleksid sellevõrra odavamad“. Lubage sellele väitele oponeerida.

Esiteks. Riigile kuulumine ei tee iseenesest ühtegi maja ega üüripinda odavamaks. Kui vasakpoolsetel poliitikutel on soov üürituru vabasse toimimisse sekkuda ja „odavamaid pindu“ pakkuda, siis tuleb see maksumaksjatel riigieelarve kaudu kinni maksta. Kas maksumaksja õlgadele jääb kanda esialgne investeering või ka jooksvad kommunaalkulud? Millised maksutõusud või kärped meid selle finantseerimiseks ees ootavad? Kehtivas koalitsioonileppes sellisteks kulutusteks igatahes vahendeid pole.

Teiseks. Tegemist on väga kuluka sotsiaaltoetusega, mis ei pruugi jõuda kõige suuremate hädavajajateni. Palo sõnul vajavad üüripindu alla 30-aastased, kes ei soovi end siduda pikaajalise pangalaenuga. Sõltumatusel on kahtlemata oma väärtus. Samas pole need värskelt haritud ja parimas tööeas noored ilmselt kõige tundlikumas sotsiaalses grupis, kes vajaks riiklikku sotsiaalabi (kelle arvelt?) Piiratud ressursside tingimustes peavad sotsiaaltoetused olema väga täpselt sihitud. Noorte perede ja spetsialistide jaoks on meil juba olemas Kredexi garantiid, kohalikud omavalitsused pakuvad hädasolijatele ka eluasemetoetusi.

Kolmandaks. Kõrged kinnisvara- ja üürihinnad on peamiselt Tallinna probleem (mujal napi üürilisi, mitte üüripindu). Samas on pealinnas ka kõige kõrgem elatustase ning toimiv kinnisvara- ja tööturg. Erinevalt paljudest teistest regioonidest Harjumaal elanike arv ei vähene. Kas on mõtet riigi poolt pealinnastumisele hoogu juurde anda ja eelisarendada pealinna maapiirkondade arvelt? Olgu lisatud, et seni on eluasemevaldkond olnud kohalike omavalitsuste pädevuses.

Liberaalina eelistan turukorraldust, mis baseerub nõudluse ja pakkumise vabal suhtel. Riigi ülesanne peaks piirduma turutõrgete eemaldamise ja vaba konkurentsi tagamisega. Kas sellega on täna eluasemeturul probleeme? Minu teada mitte. Tuleb tunnistada, et Eesti kinnisvaraturg on viimasel kümnel aastal olnud väga muutlik – suurte tõusudega ja mõõnadega. Usun, et teatud stabiilsuse saabudes tekkivad ka üüriturule uued tooted erinevates hinnaklassides. Ka paljudes Lääne-Euroopa riikides on üüripindade osakaal eluasemeturul palju suurem kui Eestis, aga see ei õigusta veel riiklikku sekkumist. Omaette küsimus on veel üüritulude aus ja lihtne deklareerimine.

Kokkuvõttes. Riik peab eelkõige suunama oma vahendid avalike objektide ja taristu rajamisele, et luua sobilik keskkond ettevõtluseks ja elamuarendusteks. Kortermajade rajamisega saab meil erasektor ise suurepäraselt hakkama. Aga kindlasti saavad riik ja omavalitsused kiirendada maade andmist tsiviilkäibesse ja lihtsustada planeeringutega seotud protsesse (soodustada pakkumist). Eurorahade toel on investeeritud ka hoonete renoveerimisse ja soojustamisse, mis tagab kommunaalkulude olulise vähenemise läbi energiasäästu. Ja selles osas on minister Palol kindlasti õigus, et meie elamufond on üsna vana ja kulukas ning vajab kaasajastamiseks mahukaid investeeringuid.

 

Muudame liiklemise mugavaks ja teeme korda Tallinna teed

Arto Korras Teed Aas

Keskerakondlik linnavalitsus on pikalt demonstreerinud oma ükskõiksust ja suutmatust tegeleda ummikute vähendamise ja teedeehitusega Tallinnas. Inimesed raiskavad oma väärtuslikku aega ja närve ummikutes, tänavaaugud on aastaid parandamata. Investeeringuid teedeehitusse on pidevalt vähendatud ja autojuhtide muresid ignoreeritakse.

Savisaar praalib oma telereklaamis, et ehitas valmis Ülemiste ristmiku. Tore. Tuletan lihtsalt meelde, et 75% rahast tuli läbi riigieelarve ja Euroopa Liidu abiraha. Nii et tegelikult tuleb tänada Euroopa Liitu, kuhu Savisaar teadupoolest astuda ei tahtnud. EL raha oli ette nähtud ka Russalka ristmiku ümber ehitamiseks, aga sellest Tallinna linn loobus…

Selline olukord peab lõppema. Reformierakonnal on põhjalik plaan, kuidas muuta liiklus sujuvaks ja vähendada ummikuid. See plaan näeb ette teede investeeringute suurendamist, tihedat koostööd riigiga ja liiklusekspertide kaasamist otsustamisse.

Mida me soovime teha? Ehitame valmis uue Russalka ristmiku ja sealt kulgeva Põhjaväila. Rajame Haabersti eritasandilise ristmiku ja alustame Kristiine ja Liivalaia-Pärnu maantee ristmike ümberplaneerimist. Ummikuid saab vähendada transiitliikluse ümber suunamisega kesklinnast.

Tallinna teed peavad olema eeskujulikus korras aastaringselt. Selleks suurendame teede remondi vahendeid 15 miljoni euroni aastas ning tagame valdkonna stabiilse rahastamise igal aastal. Remondime suuremad  magistraalid (sh Sõle tänav, Sõpruse puiestee, Vabaduse puiestee, Peterburi maantee jne) ja rekonstrueerime kvartalisisesed tänavad. Tõstame teetööde kvaliteeti, et tänavaid ei tuleks remontida iga kord kui lumi sulab.

Loome uue kvaliteedi ühistranspordis ja ehitame valmis Tallinna Ülemiste Ühistranspordikeskuse, kuhu suubuvad raudtee-, trammi- ja bussiliinid ning mis on ühendatud Tallinna Lennujaamaga.

Ühistranspordi nüüdisajastamiseks toome Tallinna liinidele uued ja mugavad trammid. Parandame ühistranspordi kvaliteeti, suurendades konkurentsi teenuse pakkumisel, ja kaalume täiendavate liinide avamist. Kaotame bussirajad seal, kus nad tegelikult takistavad sujuvat liiklust.

Loome turvalise jalgrattateede võrgustiku. Ehitame uusi kõnniteid, mis muudavad linnas jalgsi ja lapsevankriga liikumise mugavaks. Linnatranspordi ja liiklusskeemide strateegilisel kavandamisel kasutame parimate valdkonnateadlaste kompetentsi ja kaasaegsed IT lahendusi.

Soovime Tallinnast teha linna, mille üle tunneks uhkust iga tallinlane. Linna, kus autojuht ei pea mõtlema teedeaukude peale. Hääletades 20.oktoobril Reformierakonna poolt valid endale parema tuleviku ja siledamad teed.

Tallinna valimiste kõige olulisemad teemad on töökohad, teed ja pered.

Tallinn

Tallinn väärib ausat ja avatud linnavalitsust, kes kaasab ja innustab oma inimesi. Et Eesti pealinna juhtimises toimuks samm paremuse suunas, on Reformierakonnal ette valmistatud põhjalik programm, millega saab tutvuda aadressil http://www.reform.ee/piirkond/tallinna-valimisprogramm.

Soovin esile tõsta kuus teemat, mis on minu silmis nendel valimistel kõige olulisemad.

1)     Teeme linna rahaasjad korda. Toome pealinna rohkem Euroopa Liidu toetusi ja muudame linna juhtimise avatuks. Võtame linna rahaasjad kontrolli alla. Korrastame linnaeelarve ja vähendame linna valitsemiskulusid 10% võrra, et linn suudaks investeerida tähtsatesse taristuobjektidesse (teedesse, lasteaedadesse jne). Erakondlik propaganda Tallinna eelarvest tuleb lõpetada.

2)     Muudame linnas liiklemise mugavaks  ja teeme korda Tallinna teed. Vähendame ummikuid ning ehitame valmis Russalka juurest kulgeva Põhjaväila ja Haabersti eritasandilise ristmiku. Alustame Kristiine ja Liivalaia-Pärnu maantee ristmike ümberplaneerimist. Suurendame teede remondi vahendeid 15 miljoni euroni aastas ning tagame valdkonna stabiilse rahastamise igal aastal. Rajame Ülemistele ühistranspordikeskuse, mis ühendab mugavalt bussi-, rongi-, trammi- ja lennuliikluse.

3)     Anname lapsevanemale kindluse, et linn toetab lapsi nende igas eluetapis. Kahekordistame laste sünnitoetuse 320 eurolt 650 euroni. Suurendame linna- ja eralasteaedade pearaha/lastehoiuraha praeguselt 106 eurolt 130 eurole lapse kohta kuus. Toetame nii era- kui linnalasteaias ja lastehoius käivaid lapsi võrdsetel alustel. Investeerime uute lasteaedade ehitusse ja vanade remonti igal aastal vähemalt kuus miljonit eurot. Teeme korda Tallinna koolimajad, et õpilasi ümbritseks keskendumist ja loomingulisust soodustav keskkond. Korrastame koolistaadionid ja spordiplatsid suurendamaks noorte võimalusi sportida.

4)     Linn olgu turvaline ja hoolitsetud. Hoovide korrastamiseks (valgustamine, uute parkimiskohtade rajamine) ning fassaadide ja küttesüsteemide renoveerimiseks  toetame ühistuid põhimõttel „1+1“ (igale investeeritud eurole lisab linn koos riigiga ühe euro). Ehitame uusi kõnniteid, mis muudavad linnas jalgsi ja lapsevankriga liikumise mugavaks. Loome turvalise jalgrattateede võrgustiku. Lõpetame eksperimendi tänavate pimendamisega ning valgustame pealinna tänavad, pargid, palliplatsid ja terviserajad keskkonnasäästlike valgustitega.

5)     Teeme Tallinnast tulevikku panustava ja arengule orienteeritud linna. Tagame suurte infrastruktuuri objektide rahastamise Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest, mille tulemusel saab tellimusi Eesti ettevõtja ning luuakse juurde täiendavaid töökohti. Avame linna merele, et Patarei merekindluse ja Lennusadama ümbrusest kujuneks linna uhkus. Rajame Tallinnasse uue olümpiaujula.

6)     Tallinn peab olema ettevõtjasõbralik linn, kus soodustatakse kõrgepalgaliste töökohtade loomist. Uute töökohtade loomiseks soodustame tööstusparkide ja loomeinkubaatorite rajamist. Toetame noortele ettevõtluskoolituste korraldamist. Võtame eesmärgiks detailplaneeringute menetlemise lühendamise kuuele kuule. Teeme linna planeerimisel koostööd Eesti Arhitektide Liiduga ning lähtume põhimõttest arendada linna piirkondade, mitte üksikkruntide kaupa. Et Tallinn oleks investoritele atraktiivne peab linnajuhtimine olema avatud, professionaalne ja usaldusväärne.

Soovime Tallinnast teha linna, mille üle tunneks uhkust iga tallinlane. Linna, kus lapsevanem ei pea muretsema lasteaiakoha pärast ja autojuht ei pea mõtlema teedeaukude peale. Linna, kus ettevõtluses valitseb aus konkurents, mitte korruptiivsus. Linna, kus tallinlasel  on turvaline elada ja väliskülalisel mõnus olla.

20.oktoobril otsustad Sina, kuidas juhitakse meie kodulinna järgmised neli aastat. E-valimised algavad juba 10.oktoobril veebiaadressil www.valimised.ee

Rajame Tallinnasse uue olümpiaujula

Ligi 10 000 harrastajaga on ujumine üks populaarsemaid spordialasid Eestis. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medaleid noppinud ujujad kuuluvad Eesti tippsportlaste kõrgliigasse. Ometi puudub Eestis tänaseni rahvusvaheliste nõuetele vastav nn olümpiaujula, kus saaks korraldada tiitlivõistlusi ja treenida uusi säravaid talente. On aeg selline ujumiskeskus Tallinnasse rajada. 

Olümpiaujula tähendab seda, et ühe katuse all paikneb üks 10-rajaga 50m võistlusbassein ja üks 25m soojendusbassein. Loomulikult saab sinna võimaluste piires lisada vettehüppeala, spordi- ja jõusaale, meditsiiniruume jne. Kõige tähtsam on aga see, et olümpiaujula on eelkõige mõeldud spordi tegemiseks, treeninguteks ja võistlusteks, mitte spa-keskusena õllejoomiseks. Olümpiaujula kerkimine aitaks kaasa ka sellele, et Eesti tippujujaid saaksid püsivalt kodumaal treenida.

Eesti ujumise lai kandepind ja tipptulemused lubaksid meil korraldada rahvusvahelisi tiitlivõistlusi, mis tooks siia kohale maailma superstaarid koos rohkearvulise meedia ja fänniarmeega. Ujumine on üks populaarsemaid ja konkurentsitihedamaid alasid maailmas, mida jälgitakse igas maailmajaos. Hetkel rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamise võimalus meil paraku puudub, sest isegi Tartu Aura ja Kalev Spa ei vasta kõikidele nõudmistele ega mahuta vajalikul määral pealtvaatajaid. Küll aga asub selline ujumiskeskus Helsinkis.

Uue kaasaegse ujula rajamisest Tallinnasse on unistatult pikalt. Ettevalmistusfaasis on lausa kaks projekti – TTÜ ujulaprojekt Mustamäel ja Tallinna linna projekt Lasnamäel. Kindlasti leidub sobilik koht ka Kesklinnas. Kultuuriministeerium peab uue olümpiaujula rajamist üheks tähtsamaks spordivaldkonna prioriteediks, mille rajamiseks soovitakse kasutada ka Euroopa Liidu abivahendeid. Hästi läbi mõeldud ja ratsionaalselt ehitatud olümpiaujula peaks valmis saama 10 miljoni euroga, mis aga eeldab erasektori, riigi ja omavalitsuse laitmatut koostööd.

Ujumine on unikaalne spordiala, mis sobib harrastamiseks igas elueas. Ujumisoskused ja veeohutuse tundmine tulevad kasuks ka väljaspool basseini, mistõttu ei tasu ujumist vaadata pelgalt kui ühte toredat spordiala, vaid kui terviklikuks eluks hädavajalikku oskust. Süsteemne ja laiapõhjaline ujumisõpe vajab aga basseini, kus on piisavalt ruumi ja „vaba vett“.  Järgmisel neljal aastal tuleb Tallinnasse ujumise uus Meka valmis ehitada.

Barcelona ajutine ujumisareen MM2013

971908_664596383568804_878317848_n

 

 

Vaata ka pilte Pekingi suurejoonelisest olümpiaujulast Elu24 veebis  http://www.elu24.ee/9568/galerii-pekingis-avati-olumpiaujula

*Autor on endine ujuja ja Eesti Ujumisliidu juhatuse liige

 

 

Jalgratta kasutamine võiks muutuda ka Tallinnas igapäevaseks ja mugavaks

Rattaterminal Oslos

Rattaterminal Oslos

 

Oslos, Kopenhaagenis, Helsinkis ja paljudes teistes Euroopa linnades on jalgratas tavaline linnas liikumise vahend. Jalgrattaid kasutavad noored ja vanad, nii turistid kui linnakodanikud oma igapäevaste asjaajamiste juures. Nende kasutamine on odav ja turvaline. Kusjuures kliima pole nende linnades sugugi „inimsõbralikum“ kui Eestis.

Rattakasutuse kõige elementaarsemaks eelduseks on rattateede korralik võrgustik terves linnas. Kas rattatee on osa sõiduteest, ühissõidukirajast või jalgteest polegi nii oluline. Tähtis on, et rattaga saaks turvaliselt liigelda kogu linnas, mitte ainult mõnel üksikul teelõigul. Eriti kasulikud on rattateed südalinnas, mis aitab oluliselt vähendada auto – ja ühistranspordist tingitud ummikuid.

Jalgrataste kasutamisele aitab kaasa avalike rattalaenutuste süsteem. Oslo, Brüsseli jpt linnade näitel on tegemist n-ö rattaterminalidega, kust saab kiirelt ja mugavalt ratta kaasa haarata ja tagastada. Selliseid terminale on linnas kümneid, nii et pole vahet, kuhu ja millal sa jalgrattaga liikuda soovid (ratast ei pea tagastama algsesse punkti). Rataste laenutus on igati taskukohane (kohalikele elanikele ca 12 eurot hooaeg), lisaraha teenitakse ratastele paigaldatud reklaamist. Lihtne ja loogiline. Jällegi on aga oluline, et rattaterminalid kataksid kogu linna ja moodustaksid loogilise võrgustiku.

Oslo linna kohta saab rohkem infot siit: http://www.bysykler.no/oslo

Brüsseli rattalaenutustega saab tutvuda siin http://en.villo.be

Veelgi moodsama Taani süsteemi tutvustatakse selles videos http://www.youtube.com/watch?v=H6MIX511A_w&feature=share

 

Kohalike valimiste rahvusvaheline mõõde

Tänavused kohalikud valimised Tallinnas omavad senisest enam rahvusvahelist tähendust. Küsimus pole selles, kas valimistel on edukad vasak- või parempoolsed jõud. Küsimus on selles, milline on Eesti pealinn järgmise valimistsükli lõpus 2017. aasta sügisel, paar kuud enne seda kui Eestist saab 2018. aasta algusest Euroopa Liidu eesistujariik.

IMG_0677

EL Nõukogu juhtimine poole aasta jooksul tähendab lihtsustatult seda, et siin toimuvad sajad EL tasandil kohtumised tuhandete väliskülalistega. Poliitiliste väljundite kõrval annab see meile kordumatu võimaluse tutvustada oma ajalugu, kultuuri ja ettevõtluskeskkonda.

2018. aastal tähistab Eesti Vabariik ka oma sajandat aastapäeva. Ettevalmistused nii juubeliaastaks kui EL eesistumiseks juba käivad ning vaieldamatult toovad need sündmused Eestisse hulgaliselt riigijuhte, valitsusliikmeid, diplomaate, aga ka tavalisi turiste. Milliseks kujuneb nende ettekujutus saja-aastasest Euroopa väikeriigist? Kas nende esmamulje Tallinnast liigitab meid jõuka ja hästitoimiva Põhjala või hoolitsemata endise idabloki ridadesse?

21.oktoobril algav nelja-aastane valitsemistsükkel pealinnas peab sisaldama konkreetseid ettevalmistusi 2018. aasta sündmusteks. Tallinnal peab sündima tööplaan, mis sisaldab erinevaid ülesandeid, eelarvet ja ajakava. Mida teha selleks, et Tallinna Lennujaama ümbrus ja ühendusteed kesklinna ning sadamaga oleks laitmatult korras. Et ühistransport oleks kaasaegne ja omavahel hästi seotud (nt Ülemiste multimodaalne ühistranspordikesksus). Et linn oleks turvaline, hästi valgustatud ja puhas. Et teed oleks siledad ja liiklus sujuv. Et meie teeninduskultuur ja linnakeskkond oleks avatud, mitmekeelne ja sõbralik. Jne. Iseenesest lihtsaid asjad, aga nendega tuleb süsteemselt tegeleda. Eesti kui edumeelse e-riigi kuvand võib kiirelt puruneda, kui külalised istuvad ummikus, mille on põhjustanud lagunenud teekattest läbi vajunud 40-aastane troll…

Mõistagi ei ole see kõik ainult Tallinna linna ülesanne. See kõik õnnestub tihedas koostöös riigi, linna, erasektori ja vabakonna vahel. Aga siiski algab see kõik õigete prioriteetide seadmisest ja siirast huvist 2018. aasta väärikalt ja edukalt vastu võtta. Kohalike valimiste rahvusvaheline mõõde on üks oluline lisadimensioon valikute tegemisel 20.oktoobril.

Patarei merekindluse tulevik

Lagunenud Patarei merekindlus ja suletud mereäär on üks suuremaid häbiplekke Tallinnas. Ometi on tegemist äärmiselt huvitava ja kauni piirkonnaga, mis väärib korda tegemist. (Pildimaterjal: RKAS, autor Martin Aunin)

PATAREI MEREKINDLUSE KINNISTUTE  HOONESTUSESKIIS (3)

Riigi Kinnisvara AS on algatanud piirkonna arendamiseks detailplaneeringu koostamise ja  seadnud eesmärgiks Patarei merekindluse väärtustamise ja tervikliku linnakeskkonna arendamise. Piirkonda on ette nähtud avalik linnaruum elamu- kui äripindadega.

PATAREI MEREKINDLUSE KINNISTUTE HOONESTUSESKIIS (2)

Planeeritav ala asub arheoloogiamälestiseks tunnistatud 13.–16. sajandi asulakohal. Lisaks paikneb planeeritaval alal aastaist 1829-1840 pärinev kaitsekasarm ja 1838. aastast pärinev kaitsekasarmu mortiirpatarei, mis mõlemad on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

PATAREI MEREKINDLUSE KINNISTUTE  HOONESTUSESKIIS (1)

Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaselt ei tohi alale kavandatav uushoonestus olla kõrgem kui kaitsekasarmu karniis. Hoonestusviis valitakse vastavalt arhitektuurikonkursi tulemustele ja arhitektuuri-ajaloolistele eritingimustele. Eesmärgiks on seatud atraktiivne ja inimsõbralik linnaruum ajaloolise ja uushoonestuse vahel, eriti merekindluse maapoolsetel külgedel.

Patarei merekindluse renoveerimiseks on otstarbekas kaasata erakapitali. Ajaloolise mälu säilitamiseks on ette nähtud avaliku muuseumi rajamine. Era- ja avaliku sektori koostöös saaks sellest vaieldamatult üks Tallinna põnevamaid kohti, eriti kui arvestada, et Lennusadam jääb kiviviske kaugusele.

PATAREI MEREKINDLUSE KINNISTUTE HOONESTUSESKIIS (4)

Pahempoolsuse lämmatav embus

Suured sündmused nõuavad mitme sobiva asjaolu kokku langemist. Sul peab olema tugev liider, selgelt eristuv idee, kriitiline mass poolehoidjaid ja täpne ajastus. Kohati tundub, et vasak(populistlike)jõudude võimupöördeks Eestis on vähemalt osad tingimused täidetud.

Liidritest. Savisaar on lõplikult kosunud idaraha skandaalist, taastanud Keskerakonna sisemise ühtsuse ning naudib sotside pingutustele vaatamata venekeelse valijaskonna suveräänse liidri rolli. Ja kuigi SDE esimees Mikserit erutavad tänaseni rohkem sündmused Lähis-Idas kui kodumaal, on ta jätkuvalt meediasoosik ja avalikkuses aktiivselt sõnavõtvate vasakintellektuaalide favoriit. Mikserile on jäetud ka võimalus varjuda poriloopimise kõrghooajal lumehangede taha, üksikud porilärtsakad on teda tabanud ainult selja tagant (Ossinovski, Lauristin). Võib tõdeda, et vasakjõudude liidrid apelleerivad täiesti erinevatele valijaskondadele ja õnnelikuks saavad nii ema kui tütar.

Ideedest. Uusi silmatorkavaid mõtteid pole tegelikult kuulda olnud ei Keskerakonna ega sotside leerist. Räägitakse jätkuvalt astmelisest tulumaksust ja uutest maksuliikidest, paksemast riigiaparaadist,  sotsiaaltoetuste mitmekordistamisest, isegi sotsiaalelektrist, laenukoormuse kasvatamisest, vene keele suuremast kaitsest jne. Need kõik on vanad mõtted, aga järjepidevus on ühe tugeva poliitiku tähtsamaid omadusi. Keskerakond korraldab oma propagandasõnumite edastamiseks Riigikogu ööistungeid, šampanjasotsid eelistavad mugavamaid ja varjatumaid kommunikatsioonivahendeid.

Ajastus ja poolehoidjad. See on vaieldamatult võimutaotlejate kõige tugevam trump. Suur hulk inimesi ei pidanud riigipiruka ümberjagamist aastaid oluliseks, sest 10-protsendilise majanduskasvu tingimustes oli elu niigi ilus – palgad kasvasid ja tööd oli piisavalt. Isegi majandussurutis kannatati kenasti ära, sest kusagil hingesügavuses peitus lootus uue majandusbuumi järele, mis parandab kõik haavad. Aga maailm on muutunud. Paljudele tundub vastuvõetamatu, et Eesti riik on sisenenud uude reaalsusse, kus palgatõus baseerub unistuste asemel tootlikkusel, kus rikkust loob eksportiv tootmine, mitte pangalaen või kinnisvara üleshindamine bilansis. Paariprotsendiline majanduskasv ja riigieelarves mõõdukalt kasvavad hüved muudavad ihaluse rikkuse ümberjagamise järgi üha suuremaks. Kui pirukas enam pärmitaignana ei kerki, muutub sinu isikliku koogiviilu osakaal üha olulisemaks. Eks tegelikult poliitika olegi piiratud ressursside ümber jaotamise kunst.

Minu jaoks on pahempoolsuse pealtung kahtlemata hirmutav. Ma ei arva, et rikkuse ümber jaotamine reaalset jõukust juurde loob või Eesti riigi konkurentsivõimet kasvatab. Ma ei arva, et raskem maksu- ja laenukoormus aitaks meie inimestel kiiremini elus edasi liikuda. Veel vähem olen ma arvamusel, et liberaalne ja parempoolne poliitika oleks ennast ammendanud ja Eesti peakski nüüd läbi tegema ühe sotsialistliku eksperimendi. Uus valitsus, uued näod ja uued intriigid võivad tunduda ju põnevad, aga Eesti riigi tulevik on sellisteks mängudeks liiga tähtis. Uuteks ideoloogilisteks suurlahinguteks peab aga tänane koalitsioon saama tagasi oma sisemise jõu ja sihikindluse. Ainult tugevana on võimalik ära hoida pahempoolsuse lämmatav embus.