Valitsuse plaan vähendada kohalike teede rahastamist on lubamatu

2019.aasta riigieelarve aruteludes Riigikogu majanduskomisjonis selgus, et valitsus kavatseb järgmisel aastal kohalikele teedele suunatud vahendeid oluliselt vähendada. Kui 2016.aastal eraldati kohalikele teedele 59 miljonit eurot ja 2017.aastal 66 miljonit eurot, siis 2019.aasta eelarves on see summa kuivanud kõigest 51 miljoni euroni. See on ligi 16% vähenemist.

Samal ajal on teada, et hinnad kasvavad Eestis kiiresti ja ehituste hanked kallinevad iga aastaga. Omavalitsuste kasvanud kulutused teedele, aga väiksemad tulud tähendavad seda, et teedesse saab investeerida oluliselt vähem kui varasematel aastatel. Valitsus vähendab omavalitsuste teede vahendeid olukorras, kus kohalike teede investeeringuid tuleks hoopis suurendada.

Sama nukker pilt vaatab vastu kogu teede rahastamise eelarvest. 2016.aastal kulututati riigieelarves teedele kokku 300 miljonit eurot, 2019.aasta planeeritakse 335 miljonit. Kasv on kolme aastaga 11%, samas kui riigieelarve üldmaht on samal ajal kasvanud 45%. Teisisõnu pole Ratase valitsus suutnud hoida teede eelarvet riigieelarves samal tasemel kui varem. Riigieelarve küll kasvab kiirelt, aga investeeringute osakaal järjest väheneb. Jätka lugemist

Tallinna linn vajab kõnniteede programmi

Tallinna linna teede ja tänavate olukord linnavõimu suuremat tähelepanu. Eriti kehv on olukord pealinnas kõnniteedega, õigupoolest paljudel teelõikudel puuduvad need üldse.

Kui me soovime, et pealinna tänavad oleksid liiklemiseks turvalised ja seal saaks ohutult hakkama nii lapsed kui eakad, siis tuleb ka investeerida korralikesse kõnniteedesse. Kristiines, Nõmmel, Pirital ja paljudes teistes teistes linnaosades, sealhulgas Lasnamäel on aga palju tänavaid, kus heas korras, valgustatud ja turvalised kõnniteed puuduvad. 

Sageli on tänavate olukord nii kehvas seisus, et vanemad eelistavad oma lapsi transportida ohutuse nimel autoga. Eakad inimesed aga väldivad pimedal ja porisel ajal üldse väljas liikumist. Üha kasvava liikluskoormuse tingimustes peaks linn aga pingutama selle nimel, et inimesed eelistaksid liikuda jala või rattaga. Kõnniteede rajamine on senise praktika kohaselt olnud Tallinnas üsna juhuslik ja alafinantseeritud, puudub terviklik ülevaade olukorrast ja selge tööplaan. 

Seetõttu teemegi Tallinna linnavalitsusele ettepaneku algatada Tallinna kõnniteede programm, mis kaardistaks kõnniteede vajadused kõikides Tallinna linnaosades ja näeks ette pikaajalised investeeringud olukorra parandamiseks. Linnakodanikud ootavad, et linnavalitsuse võime kõnniteid rajada ulatuks Keskerakonna peakontorist kaugemale. 

 

Lisainfo:

Valitsus eksleb nagu siil udus

Valitsuse liikmed võidukalt Linnahalli külastamas 2016 (foto: Linnaleht)

Valitsuse peamine töö on otsuste langetamine ja poliitikate kujundamine. Paraku on Keskerakonna valitsus valinud mugavama tee ja loobunud sisuliste valikute tegemisest. Riigi kinnisvarapoliitika on sihitu paigaltammumise ilmekas näide. Suured ja olulised kinnisvaraobjektid lagunevad või seisavad kasutult, samal ajal ei julgeta langetada otsuseid nende müümise või investeeringute osas.

2016.aastal ametisse astunud valitsuse üks suuremaid lubadusi oli Linnahalli renoveerimine. Suure meediashow saatel Linnahalli külastanud ministrid lubasid selle valmimist juba 2019.aastaks, mis pidi Tallinna tooma 20 miljonit uut turisti aastas. Juba siis tundusid õhku loobitud lubadused rumalad ja naiivsed. Praguseks on selge, et Linnahalli renoveerimiseks pole isegi 2019.aasta riigieelarves ühtegi eurot ette nähtud ja vaevalt turistid Linnahalli seintele soditud Märt Sultsi valimisgrafitit vaatama tahavad tulla.

Eelmise aasta suvel valmis ministeeriumide ühishoone, mis pidi kaasa tooma olulise kulude kokkuhoiu tänu paremale ruumikasutusele ja energiasäästule. Aasta hiljem olid aga ministeeriumide endised hooned Tallinna südalinnas jätkuvalt tühjad ja tekitasid ainult kulusid. Valitsus oli need majad lihtsalt unustanud. Hiljem on need hiilivalt täitunud jälle uute ametnikega, mis paneb kogu kolimisprotsessi ratsionaalsuses kahtlema.

Jätka lugemist

Anname Pirita velodroomile uue hingamise

Velodroom on Pirita linnaosa üks sümbolitest. Paraku on vajalikud investeeringud linnal aastaid tegemata jäänud ja velodroom on amortiseerunud. Velodroom on tänaseks nii nukras seisus, et tõsiseid rattavõistlusi siin enam korraldada ei saa.

Oleks patt lasta ühel nii unikaalsel spordirajatisel lõplikult laguneda. On ju rattasport alati eestlastele südamelähedane olnud, rääkimata olümpiamedalitest, mida kõik suurepäraselt mäletavad.

Reformierakonna soov on kujundada velodroomist aastaringselt kasutatav kaasaegne spordikeskus, kus saaks harrastada tipptasemel rattasporti, aga kus oleks ruumi ka teistele spordialadele ja kultuurisündmustele. Vaata täpsemalt videost.

Rajame Pirita rannapromenaadi

Mäletan lapsepõlvest, kuidas ema tõi meid õega iga esimese koolipäeva puhul Pirita jõele paadiga aerutama. See oli väga ilus traditsioon. Suviti käisime sõpradega Pirita rannas ujumas. Ujumisega tegelemine tõi mind hiljem uuesti Pirita randa, kui tudengipõlves seal vetelpäästjana tegutsesin.  Sel ajal toimus Pirita rannas väga palju üritusi, nii spordivõistlusi kui meelelahutust. Paraku on viimastel aastatel Pirita kui Tallinna esindusrand oma tähtsust kaotanud ja see on kurb. Samuti pole Tallinna linn suutnud korralikku promenaadi välja ehitada. Aga meil on plaane, kuidas anda Pirita rannale uus hingamine. Üks on kindel – Pirita väärib uusi investeeringuid.

Vaata videost järele, mida me plaanime teha Pirita jõe paremkalda ja rannapromenaadiga. Sihiks kvaliteetne avalik linnaruum ja mõnus mereäärne ala.

Reformierakonna plaanid Pirital

Tallinna juhtimine vajab muutusi ja Pirita linnaosa vajab uusi investeeringuid. Panin kirja 12 kõige olulisemat valimislubadust, mille nimel Pirital tööd teeme.

  1. REIDI TEE. Rajame kaua oodatud Reidi tee, et parandada ühendust kesklinnaga ja vähendada ummikuid Pirital teel.
  2. PIRITA RANNAPROMENAAD. Ehitame lõpuks valmis korduvalt edasi lükatud Pirita rannaala arenduse. Rannaala atraktiivsust tõstavad kohvikud, restoranid, jalakäijate alad ja mänguplatsid.
  3. PIRITA ASUMITE KÕNNITEED. Rajame Pirita asumite peamiste tänavate äärde kõnniteed, et jalgsi liikumine oleks mugav ja turvaline.
  4. PIRITA JÕE ÜRGORU MAASTIKUKAITSEALA. Rajame keskkonda säästvad matkarajad ja puhkeplatsid.
  5. VELOTREKK. Kujundame velotrekist uue, aastaringselt kasutatava ja mitmefunktsioonilise spordirajatise, kus saaks lisaks rahvusvahelistele trekivõistlustele korraldada ka teisi spordi-ja kultuuriüritusi, võistlusi ja kontserte.
  6. MUSTAKIVI TEE PIKENDUS. Ehitame valmis põhjalikult Pirita inimestega läbi vaieldud olulise teelõigu, et muuta liiklus piirkonnas sujuvamaks.
  7. KOSE LASTEAED. Ehitame lõpuni Kose lasteaia laienduse ning kaotame lasteaia- ja sõimekohtade probleemi Pirital. Suurendame investeeringuid ka teistesse remonti vajavatesse Pirita lasteaedasse.
  8. LILLEPI PARK. Arendame terviklikult välja Lillepi pargi koos valgustatud mänguväljakute, terviseradade ja vabaõhulavaga, et seal oleks mõnus aega veeta nii lastega peredel kui eakatel.
  9. KLOOSTRIMETSA ringrada. Rajame ringraja äärde kergliiklustee ja ühendame sellega teised kergliiklusteed kõikidest Pirita asumitest.
  10. PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM. Ehitame koolimajale uue aatriumi ja aitame viia majandusõppe rahvusvahelisele tasemele.
  11. PIRITA TRAMM. Pikendame Tallinna trammiliine Piritale, et pakkuda kiiret ja mugavat ühistranspordi võimalust.
  12. MÕNUS ELUKESKKOND. Kaitseme Pirita rohelist ja rahulikku elukeskkonda.

Eelvalimised algavad juba 5.oktoobril. Elektroonilised valimised kestavad 5.- 11.oktoobrini aadressil www.valimised.ee Valimiste viimane päev on 15.oktoober. Iga hääl loeb ja igaühel on võimalik muuta oma kodulinna tulevikku.

Ametnike sundparteistamine Tallinnas tuleb lõpetada

Tallinna linnaametnike seas on 203 Keskerakonna liiget, mis moodustab 13,3 protsenti linnaametnike koguarvust. Nii selgus ERR-i uudistetoimetuse uuringust, kus võrreldi Tallinna telefoniraamatu andmeid äriregistri avalike andmetega.

Keskerakondlik Tallinna linnavalitsus peab lõpetama ametnike sundparteistamise, mis on juba aastaid vähendanud avaliku võimu usaldusväärsust ja professionaalsust pealinnas. On avalik saladus, et kõrgematele ametikohtadele pole pealinnas võimalik tõusta kuulumata valitseva Keskerakonna ridadesse.

Põhjamaise juhtimiskultuuri osa ei saa olla inimeste edutamine parteipileti alusel. Sellise aegunud mentaliteedi elujõulisus pealinnas peegeldab nõukogude aega. Eriti kahetsusväärne on haridussüsteemi ja munitsipaalpolitsei mehitamine lojaalsete parteikaaslastega, mis on Tallinnas olnud paraku levinud praktika juba pikki aastaid. Avalikus sektoris tuleb inimesi tööle värvata ainult nende oskuste ja teadmiste alusel. Jätka lugemist

Transiidi- ja logistikasektori rollist Eesti majanduses

Muuga konteinerterminalNeljapäeval, 3.juulil avati Muuga sadamas uus konteinerterminal, mille avamisel puhul esinesin äriseminaril omapoolse sõnavõtuga.

Muuga konteinerterminal on vaieldamatult viimaste aastate üks märkimisväärsemaid investeeringuid omas valdkonnas, aga tegelikult Eesti majandusruumis tervikuna.

Vastavatud terminali laiendus suurendab konteinerterminali tootmisvõimsuse 600 000 TEU-ni aastas, millega tõustakse Läänemere kümne suurima konteinerterminali sekka. See on silmapaistev saavutus, mis avab loodetavasti palju uusi võimalusi. Soovin terminali omanikele, operaatoritele ja klientidele viljakat äriõnne.

Avakõnelejana on mul hea võimalus teha lühike ülevaade transiidi- ja logistikasektori arengutest ja otsida vastust küsimusele, milline on minu nägemuses transiidi- ja logistikasektori roll Eesti majanduspoliitika kontekstis? Lühike vastus kõlab, et see roll on kahtlemata oluline.

Erinevatel hinnangutel moodustab transiidi- ja logistikasektor 5-16% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Polegi nii tähtis, kui suur on see täpne number, tähtis on mõista, et transiidi- ja logistikasektor mõjutab oluliselt väga paljude Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.  Eesti majandus on orienteeritud ekspordile, mistõttu  vajavad ettevõtted kvaliteetseid välisühendusi nii sisendkaupade impordiks kui oma toodete toimetamiseks välisturgudele.

Eesti asukohast lähtuvalt on eriti oluline meretranspordi roll. Siin kai ääres seistes on hea tõdeda, et Eesti sadamatel on Läänemerel igati tugev konkurentsipositsioon. Lisaks soodsale geograafilisele asukohale saab rõhutada Eesti suuremate kaubasadamate häid looduslikke tingimusi: suhteliselt heade jääolude tõttu on nad paremini laevatatavad kui mitmed teised Soome lahe sadamad. Samuti on sadamate sügavus piisav suurte laevade vastuvõtuks.

Suuremates kaubasadamates on hästi väljaarendatud infrastruktuur erinevate veosteliikide vedudeks ning suutlikkus pakkuda usaldusväärset ja kvaliteetset teenust.  Eesti logistikaettevõtjatel on olemas know-how ja tehnoloogia, mida täna on võimalik eksportida, samuti on siin olemas kvalifitseeritud tööjõud. Erinevalt paljudest Euroopa riikidest on Eesti sadamate ümbruses veel piisavalt arendamata maad, mis võimaldab sadamate edaspidist laiendamist.

Samas on rahvusvaheline konkurents läinud üha tihedamaks. Meil on väga tõsised konkurendid Soomes, Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas. Jätka lugemist

Eesti ei vaja riiklikku üüriturgu

IMG_147317.aprilli Postimehele antud intervjuus ütles värske majandusminister Urve Palo, et Eestis tuleks asuda rajama riiklikke üürimaju. Tema hinnangul tuleks luua uus üüriturg, kus oleksid „täiesti korralikud majad, mis kuuluksid kasvõi osaliselt riigile ja oleksid sellevõrra odavamad“. Lubage sellele väitele oponeerida.

Esiteks. Riigile kuulumine ei tee iseenesest ühtegi maja ega üüripinda odavamaks. Kui vasakpoolsetel poliitikutel on soov üürituru vabasse toimimisse sekkuda ja „odavamaid pindu“ pakkuda, siis tuleb see maksumaksjatel riigieelarve kaudu kinni maksta. Kas maksumaksja õlgadele jääb kanda esialgne investeering või ka jooksvad kommunaalkulud? Millised maksutõusud või kärped meid selle finantseerimiseks ees ootavad? Kehtivas koalitsioonileppes sellisteks kulutusteks igatahes vahendeid pole.

Teiseks. Tegemist on väga kuluka sotsiaaltoetusega, mis ei pruugi jõuda kõige suuremate hädavajajateni. Palo sõnul vajavad üüripindu alla 30-aastased, kes ei soovi end siduda pikaajalise pangalaenuga. Sõltumatusel on kahtlemata oma väärtus. Samas pole need värskelt haritud ja parimas tööeas noored ilmselt kõige tundlikumas sotsiaalses grupis, kes vajaks riiklikku sotsiaalabi (kelle arvelt?) Piiratud ressursside tingimustes peavad sotsiaaltoetused olema väga täpselt sihitud. Noorte perede ja spetsialistide jaoks on meil juba olemas Kredexi garantiid, kohalikud omavalitsused pakuvad hädasolijatele ka eluasemetoetusi.

Kolmandaks. Kõrged kinnisvara- ja üürihinnad on peamiselt Tallinna probleem (mujal napi üürilisi, mitte üüripindu). Samas on pealinnas ka kõige kõrgem elatustase ning toimiv kinnisvara- ja tööturg. Erinevalt paljudest teistest regioonidest Harjumaal elanike arv ei vähene. Kas on mõtet riigi poolt pealinnastumisele hoogu juurde anda ja eelisarendada pealinna maapiirkondade arvelt? Olgu lisatud, et seni on eluasemevaldkond olnud kohalike omavalitsuste pädevuses.

Liberaalina eelistan turukorraldust, mis baseerub nõudluse ja pakkumise vabal suhtel. Riigi ülesanne peaks piirduma turutõrgete eemaldamise ja vaba konkurentsi tagamisega. Kas sellega on täna eluasemeturul probleeme? Minu teada mitte. Tuleb tunnistada, et Eesti kinnisvaraturg on viimasel kümnel aastal olnud väga muutlik – suurte tõusudega ja mõõnadega. Usun, et teatud stabiilsuse saabudes tekkivad ka üüriturule uued tooted erinevates hinnaklassides. Ka paljudes Lääne-Euroopa riikides on üüripindade osakaal eluasemeturul palju suurem kui Eestis, aga see ei õigusta veel riiklikku sekkumist. Omaette küsimus on veel üüritulude aus ja lihtne deklareerimine.

Kokkuvõttes. Riik peab eelkõige suunama oma vahendid avalike objektide ja taristu rajamisele, et luua sobilik keskkond ettevõtluseks ja elamuarendusteks. Kortermajade rajamisega saab meil erasektor ise suurepäraselt hakkama. Aga kindlasti saavad riik ja omavalitsused kiirendada maade andmist tsiviilkäibesse ja lihtsustada planeeringutega seotud protsesse (soodustada pakkumist). Eurorahade toel on investeeritud ka hoonete renoveerimisse ja soojustamisse, mis tagab kommunaalkulude olulise vähenemise läbi energiasäästu. Ja selles osas on minister Palol kindlasti õigus, et meie elamufond on üsna vana ja kulukas ning vajab kaasajastamiseks mahukaid investeeringuid.

 

Muudame liiklemise mugavaks ja teeme korda Tallinna teed

Arto Korras Teed Aas

Keskerakondlik linnavalitsus on pikalt demonstreerinud oma ükskõiksust ja suutmatust tegeleda ummikute vähendamise ja teedeehitusega Tallinnas. Inimesed raiskavad oma väärtuslikku aega ja närve ummikutes, tänavaaugud on aastaid parandamata. Investeeringuid teedeehitusse on pidevalt vähendatud ja autojuhtide muresid ignoreeritakse.

Savisaar praalib oma telereklaamis, et ehitas valmis Ülemiste ristmiku. Tore. Tuletan lihtsalt meelde, et 75% rahast tuli läbi riigieelarve ja Euroopa Liidu abiraha. Nii et tegelikult tuleb tänada Euroopa Liitu, kuhu Savisaar teadupoolest astuda ei tahtnud. EL raha oli ette nähtud ka Russalka ristmiku ümber ehitamiseks, aga sellest Tallinna linn loobus…

Selline olukord peab lõppema. Reformierakonnal on põhjalik plaan, kuidas muuta liiklus sujuvaks ja vähendada ummikuid. See plaan näeb ette teede investeeringute suurendamist, tihedat koostööd riigiga ja liiklusekspertide kaasamist otsustamisse.

Mida me soovime teha? Ehitame valmis uue Russalka ristmiku ja sealt kulgeva Põhjaväila. Rajame Haabersti eritasandilise ristmiku ja alustame Kristiine ja Liivalaia-Pärnu maantee ristmike ümberplaneerimist. Ummikuid saab vähendada transiitliikluse ümber suunamisega kesklinnast.

Tallinna teed peavad olema eeskujulikus korras aastaringselt. Selleks suurendame teede remondi vahendeid 15 miljoni euroni aastas ning tagame valdkonna stabiilse rahastamise igal aastal. Remondime suuremad  magistraalid (sh Sõle tänav, Sõpruse puiestee, Vabaduse puiestee, Peterburi maantee jne) ja rekonstrueerime kvartalisisesed tänavad. Tõstame teetööde kvaliteeti, et tänavaid ei tuleks remontida iga kord kui lumi sulab.

Loome uue kvaliteedi ühistranspordis ja ehitame valmis Tallinna Ülemiste Ühistranspordikeskuse, kuhu suubuvad raudtee-, trammi- ja bussiliinid ning mis on ühendatud Tallinna Lennujaamaga.

Ühistranspordi nüüdisajastamiseks toome Tallinna liinidele uued ja mugavad trammid. Parandame ühistranspordi kvaliteeti, suurendades konkurentsi teenuse pakkumisel, ja kaalume täiendavate liinide avamist. Kaotame bussirajad seal, kus nad tegelikult takistavad sujuvat liiklust.

Loome turvalise jalgrattateede võrgustiku. Ehitame uusi kõnniteid, mis muudavad linnas jalgsi ja lapsevankriga liikumise mugavaks. Linnatranspordi ja liiklusskeemide strateegilisel kavandamisel kasutame parimate valdkonnateadlaste kompetentsi ja kaasaegsed IT lahendusi.

Soovime Tallinnast teha linna, mille üle tunneks uhkust iga tallinlane. Linna, kus autojuht ei pea mõtlema teedeaukude peale. Hääletades 20.oktoobril Reformierakonna poolt valid endale parema tuleviku ja siledamad teed.