Andrus Ansipi nimetamisest Euroopa Komisjoni volinikuks

Rompuy, Ansip, Aas. Riigikogu arutas täna Eesti esindaja nimetamist Euroopa Komisjoni volinikukandidaadiks. Minu roll oli teha selle arutelu sissejuhatav sõnavõtt. 

Nagu te hästi teate toimusid 25.mail Euroopa Parlamendi valimised. Eelmise, 2009.aastal valitud Euroopa Parlamendi volitused on lõppemas, uus koosseis alustab oma tööd 1.juulil. Lõppemas on ka ametisoleva Euroopa Komisjoni ja sinna kuuluvate volinike tööaeg. Sellega seoses on igati aktuaalne arutada ka Eesti parlamendis järgmise Euroopa Komisjoni koosseisu, sh Eesti riigi võimalikku kandidaati Euroopa Komisjoni voliniku kohale. Tegemist on vaieldamatult ühe kõige kõrgema ametikohaga, kuhu Eesti riik oma esindaja saadab.

Lissaboni leppega sooviti suurendada Euroopa Komisjoni legitiimsust, mistõttu suurendati ka otsevalitava Euroopa Parlamendi rolli Euroopa Komisjoni presidendi ametisse nimetamisel. Üle-euroopaliste parteide juhid, Ülemkogu president ja riigipead on juba aktiivselt alustanud uue presidendikandidaadi otsingutega. Euroopa Parlamendi ette peaksid need arutelud jõudma juuli keskpaigaks. Loodetavasti jõutakse siis ka sobiliku kandidaadini, kellel on laiapõhjaline toetus nii europarlamendis kui riigipeade hulgas.

Euroopa Komisjoni täpne koosseis ja tööjaotus kuulub Komisjoni presidendi ainupädevusse. Ometi kuulub kandidaatide esitamise õigus liikmesriikidele, samuti peavad kõik Komisjoni volinikukandidaadid läbima kuulamise Euroopa Parlamendis. Uus Euroopa Komisjoni koosseis peaks alustama oma tööd käesoleva aasta novembris.

Euroopa Liidu liikmesriikides on üldlevinud tava, et Euroopa Komisjoni volinikukandidaadi valiku langetab liikmesriigi valitsus, mitte parlament. Sellega soovitakse vältida võimalikku institutsionaalset konflikti Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel. Samuti on valitsuse otsustusprotsess üldjuhul kiirem ja paindlikum. Sarnast loogikat ja protseduuri on järgitud ka Eestis. Continue reading

Euroopa Liidu positiivne mõju Eestile

10 aastat Euroopa Liidus. Foto: Erik Peinar

10 aastat Euroopa Liidus. Foto: Erik Peinar

Euroopa päeval, 9.mail toimus Riigikogus konverents „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus“. Minul oli au esineda ettekandega “Kuidas on Euroopa Liitu kuulumine muutnud Eesti riigivalitsemise mudelit”. Siin on minu sõnavõtt.

“Austatud kuulajad, daamid ja härrad.

Lubage mul alustada pisut lõbusamates toonides ja tsiteerida meie kodumaiste euroskeptikute seisukohti aastast 2003, kui lähenemas oli Euroopa Liiduga ühinemise rahvahääletus. Järgnevad mõtteavaldused kuulusid n-ö ekspertidele, kellest muide enamus on aktiivsed arvamusliidrid Euroopa teemadel ka täna, 11 aastat hiljem.

– Euroopa Liitu astudes kaotame riikliku iseseisvuse!

– Tühise euroabi saamise nimel teeme asjatuid jõupingutusi. Euroopa Liiduga liitumine tähendab Eestile oma kultuuri ja keele hääbumist.

– Hinnad tõusevad kiiremini kui palgad ning elatustaseme diferentseerumine süveneb. Euroopa Liidus jääme vaesemaks! Hüppeliselt kasvavad esmatarbekaupade hinnad. Investeeringuid ja töökohti ei tule. Palkade kasvu ei tule.

– Eesti toidutootmine on alla surutud. Muudatused toidulaual vähendavad vastupanuvõimet haigustele. Suureneb sõltuvus kallitest ravimitest.

– Piiride kadumise tagajärjel suureneb kuritegevus ja narkomaania, süveneb salakauba ja mitmesuguste pahede kontrollimatu levik Eestisse.

– Tööjõu vaba liikumine kasvatab tööpuudust ja vähendab sotsiaalset turvalistust. Eestisse saabub hulgaliselt võõramaalasi.

Kui liitume, tuleb likvideerida Tallinna vanalinnas munakivisillutis. Ka koogiretsept peab olema euronõuetele vastav! Euroopa Liit läheb isegi olümpiamängudele võistlema ühendatud eurovõistkonnaga. Jne jne. Päris õudne.

Alternatiivina liitumisele pakuti pikemat üleminekuperioodi ja uusi liitumisläbirääkimisi ühinemaks Euroopa Liiduga 10 aasta pärast. Mõelge sellele ettepanekule tänaste Ukraina sündmuste taustal.  Mõelge, mis sündmused vallandusid Vilniuse idapartnerluse tippkohtumise eel ja järel.

Kogu selle hüsteeria peale ütles president Lennart  Meri euroreferendumi päeval:  „Ükski inimene ei lähe eladeski lollimaks, välja arvatud need,  kes ka täna hääletavad tõenäoliselt Euroopa Liidu vastu. Neile võin vaid sügavalt kaasa tunda.“

Kui me vaatame, milliseks on kujunenud reaalsus, võime tunnistada, et ka tol korral oli Lennart Meril õigus. Euroopa Liit ja NATO on Eesti heaolu tõstmisel ning julgeoleku tagamisel olnud asendamatud. Eriti just tänases keerulises geopoliitilises olukorras on võimatu Euroopa Liidu rolli üle tähtsustada. Halle tsoone Euroopas enam ei ole, kindlasti pole neid piirialadel. Continue reading

Vabadus on alati olulisem kui gaasihind

Belgia parlamentSel kolmapäeval juhtisin EL asjade komisjoni delegatsiooni Brüsselis, kus arutasime Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadiga energiajulgeoleku, siseturu ja taastuvenergiaga seotud küsimusi. Toimus kohtumine ka Belgia parlamendisaadikutega. Mõistagi andsid kõikides aruteludes tooni ärevad sündmused Ukrainas.

Ühelgi rahvusvahelisel tippkohtumisel ei räägita täna julgeolekuküsimustest ilma energiajulgeoleku aspektideta. Tänast Ukrainaga seotud sügavat kriisi tuleb rakendada positiivsete muutuste ette Eesti ja ülejäänud Euroopa Liidu energiasektori sõltumatuse suurendamisel. Vabadus on alati olulisem kui gaasihind.

Energiajulgeoleku rõhuasetus peab olema uute energiaühenduste loomisel ja alternatiivsete energiaallikate leidmisel. Samuti on tähtis koostöö energiaturul, alustades tihedast lõimumisest regionaalsel tasandil ning seejärel laiemalt Euroopa Liidu siseturul. Eestlastele on eriti oluline tihe ja usaldusväärne koostöö eelkõige Soome, Läti ja Leedu osapooltega. Continue reading

Julgeolek ei sünni iseenesest

IMG_0500Viimaste nädalate sündmused Ukrainas, Venemaa sõjaline agressioon ja Krimmi okupeerimine tõestavad, et rahu ja stabiilsus ei ole Euroopas kellelegi tagatud. Oma vabaduse ja julgeoleku eest tuleb pidevalt võidelda.

On täiesti selge, et uue külma sõja koidikul peab ka Euroopa Liit suhtuma kaitseküsimustesse palju tõsisemalt kui seni. Seepärast oleme julgeoleku- ja kaitsepoliitika tõstnud kõrgele kohale ka Reformierakonna Euroopa Parlamendi valimisprogrammis. Alljärgnev on väljavõte meie seisukohtadest.

Ühtsem kaitsepoliitika, suurem turvalisus.

Julgeolek ei sünni iseenesest. Julgeolekusse tuleb panustada pidevalt ja aktiivselt. Euroopa Liit ja tema ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on Eesti omariikluse oluline alustala.

Aitame kindlustada Euroopa, sh Eesti regionaalset julgeolekut, panustades Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika jätkusuutlikkusse. Mida usaldusväärsem ja tõhusam on liikmesriikide kaitsekoostöö ning vastavate tsiviil- ning sõjaliste võimete väljaarendamine ja kättesaadavus, seda kindlamini on kaitstud ka Eesti vabadus.

Toetame Euroopa Liidu ja NATO tihedat partnerlust. Mõlema liidu liikmena näeme vajadust  arendada Euroopa Liidu ja NATO vastastikust täiendamist ja ühtlustada kaitsealaseid planeerimisprotsesse. Tugev transatlantiline koostöö suurendab oluliselt Eesti julgeolekut. Hoiame vankumatult Eesti kaitsekulutused kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust. Continue reading

Kvaliteetne ja majandusega kohanduv haridus on parim ravim tööpuuduse vastu

Tööhõive volinik Laszlo AndorEelmisel reedel võõrustasin Riigikogus Euroopa Komisjoni tööhõivevolinik László Andor´i. Analüüsime kohtumisel Ungarist pärit volinikuga Euroopa Liidu finants- ja majanduskriisist väljatulemise võimalusi ja sotsiaalvaldkonna probleeme.

Kõne all oli tööjõu vaba liikumise mõju majandusele, tööpuudus ning tööjõupuudus erinevates riikides. Tööjõu vaba liikumine on Euroopa Liidu üks põhivabadusi, mida tuleb kaitsta ja millel on positiivne mõju majandusele. Eesti on selgelt vastu igasugustele tööjõu vaba liikumise piirangutele Euroopa Liidus. Continue reading

Miks on Euroopa Parlamendi valimised olulised?

Euroopa Parlamendi valimised on olulised, sest tegemist on ainsa otsevalitava institutsiooniga Euroopa Liidus. Kodanike aktiivne osavõtt valimistel tagab Euroopa Parlamendi võimu legitiimsuse ja esinduslikkuse. Euroopa Parlamendi valimistega kinnistatakse demokraatliku valitsemiskorraldust Euroopa Liidu juhtimises.

Euroopa Parlament esindab EL tasandi õigusaktide vastuvõtmisel valijate poliitilisi huve. Ilma europarlamendi nõusolekuta ei saa EL tasandi õigusakte vastu võtta. Euroopa Parlamendis langetatakse otsuseid, mis puudutavad EL kodanikena meid kõiki. Näiteks põllumajanduse valdkonnas on Euroopa tasandi õigusaktidel palju olulisem roll kui siseriiklikel seadustel. Euroopa Parlamendi valimiste kaudu on võimalus nende otsuste suunda mõjutada.

Euroopa Parlamendi valimised on olulised ka seetõttu, et EL poliitilises süsteemis on Euroopa Parlamendil roll pidevalt kasvanud. Alates 1979. aastast, kui toimusid esimesed otsevalitavad europarlamendi valimised, on Euroopa Parlamendile antud lepingutega üle üha enam ülesandeid ja võimu. Näiteks Euroopa Liidu eelarvet pole ilma europarlamendi heakskiiduta võimalik vastu võtta. Eelarve on aga üks kõige olulisem poliitika kujundamise ja juhtimise vahend.

Lisaks väidan, et Euroopa Parlamendi valimised on olulised, kuna 2014. a valimiste järgselt kogunev europarlament kinnitab ametisse uue Euroopa Komisjoni presidendi. Euroopa Komisjoni presidendi tulek enim hääli saanud Euroopa Parlamendis esindatud poliitilise jõu hulgast määratleb EL poliitilise arengusuuna järgmiseks viieks aastaks. Samuti peavad kõik Euroopa Komisjoni volinikukandidaadid enne ametisse saamist läbima avaliku kuulamise Euroopa Parlamendis. Mitte kõik kandidaadid pole parlamendi heakskiitu saanud. Seega on europarlamendil tähtis roll Euroopa Liidu poliitiliste liidrite valikul. Continue reading

Volinik, poliitiline kultuur ja väikeriigi erikaal

Europarlamendi valimiste lähenedes koguvad tuure ka arutelud Eesti järgmise voliniku üle Euroopa Komisjonis. Võib üsna kindel olla, et hiljemalt kesksuveks on Siim Kallase kabinetiuksel Brüsselis juba uus nimesilt.

Voliniku koha jaotus pole Reformierakonna ja IRLi koalitsioonileppes fikseeritud, mistõttu on sisutu, isegi ebakultuurne rääkida mingist varasemast kokkuleppest või poliitilisest kultuurist. Tõsi, paar aastat tagasi oli sellest võimalusest juttu Mart Laariga. Laar ei olnud huvitatud, nii et teatud loogikast lähtudes on nüüd Reformierakonnal õigustatud ootus teha järgmine valik. Aga tegelikult peaksime üldse tõstma oma pilgud parteipoliitikast kõrgemale. Eesti volinikukandidaat tuleb valida teadmiste ja kogemuste, mitte parteilise kuuluvuse järgi.

IRL on alustanud aktiivset lobitööd Juhan Partsi esitamiseks, mis on igati mõistetav. Olgugi, et ministriameti lakkamatud probleemid pole Partsile poliitilisi raskusi valmistanud, paistab pisut igav tal siiski olevat. Töökoht Brüsselis oleks väärikas samm edasi ja formaalsed tingimused kandideerimiseks on täidetud. Samas vajavad mõned IRLi jutupunktid protseduurikast ja kandidaatide erikaalust siinkohal laiemat lahti seletamist.

„IRL-i katuspartei on Euroopa Rahvapartei, mis on Euroopa Parlamendi suurim fraktsioon. See kuuluvus kindlasti suurendaks Eesti voliniku erikaalu,” kinnitas IRL-i esimees Urmas Reinsalu hiljuti Eesti Päevalehes. Jah, Reinsalu räägib ilmselt tõtt, et europarlamendis moodustab suurima grupi Euroopa Rahvapartei (EPP). Ometi on väär järeldada, et seetõttu hakkab ka Euroopa Komisjon koosnema peamiselt EPP „erikaaluga“ volinikest. Selline Komisjoni kooseis ei saaks lihtsalt kunagi Euroopa Parlamendi ega liikmesriikide valitsusjuhtide enamuse toetust.

Nagu praegu, saab Komisjonis ka tulevikus olema nii konservatiive, liberaale kui sotsialiste. Kokkuvõttes on tegemist keerulise tasakaalu saavutamisega erinevate poliitiliste jõudude ja liikmesriikide vahel. Hetkel on 28st Komisjoni volinikust 13 EPP (konservatiivid), 8 ALDE (liberaalid) ja 7 S&D (sotsialistid) partei liiget. Nagu näha, on liberaalid silmapaistvalt tugevalt esindatud. Konservatiividel on uue Komisjoni tippkohtadele tohutu hulk tugevaid ja üle Euroopa nime teinud kandidaate. Mitmete EPPsse kuuluvate valitsusjuhtide kõrval oleks Juhan Partsil üsna keeruline silma paista. Liberaalsete riigipeade hulgas on valik palju väiksem…

Volinike mõjukus ei tulene tegelikult parteilisest kuuluvusest, vaid ennekõike isikuomadustest, kogemustest, sidemetest, töövõimest. Eriti väikeriigi puhul on särav kandidaat eelduseks, et volinikule saadakse oluline vastutusvaldkond (mitte kõik 28 portfelli pole Komisjonis sama kaaluga). Portfellide jaotus on Komisjoni presidendi ainupädevuses (presidendikandidaadi valib juuni lõpus Ülemkogu, ametisse kinnitab europarlament juuli alguses 2014).

Ei tasu unustada, et iga volinikukandidaat peab läbima kuulamise ja usaldushääletuse europarlamendi ees. Ajalugu on näidanud, et päris kõik kandidaadid europarlamendi toetust ei saa. Et ka uues europarlamendi koosseisus ei oma ükski partei absoluutset enamust, peab iga volinikukandidaat saama lisaks konkureeritavate poliiterakondade toetuse. Jällegi mängivad keskset rolli kandidaadi isikuomadused, tema maine ja sisulised vastused.

Eesti riigil on tegelikult väga palju positiivseid eeldusi, et küsida Euroopas väärikaid positsioone. Meil on kodus asjad korras (toimiv Põhjala), me kuulume Euroopa tuumikusse (eurotsoon), meil on n-ö uutest liikmesriikidest kõige edumeelsem maine. Eeldused on loodud, nüüd tuleb nad õigesti ära kasutada. Eesmärk peab olema Eesti kui väikeriigi erikaalu tõstmine Euroopa Liidu institutsioonides.

Igal juhul võiks Eesti voliniku valimisel lähtuda põhimõttest, et tegemist on nii tuntud poliitikuga, kelle nime ei pea Euroopa pealinnades googeldama.

2013. aasta 10 olulisemat sündmust Euroopa Liidus

Aasta lõpp on sobilik aeg kokkuvõtete tegemiseks. 2013. aastat võib nimetada Euroopa Liidu kriisist väljumise aastaks, kus tooni andsid eelkõige positiivsed sõnumid. Aga mõistagi leiab tagasivaates ka sündmusi, mis on pigem negatiivse varjundiga. Alljärgnev on minu valik mööduva aasta kõige märkimisväärsematest sündmustest Euroopa Liidus.

1)      Euroopa Liidu järgmise eelarve kokkulepe perioodiks 2014-2020. Pikalt kestnud vaidlused liikmesriikide, Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel said detsembris õnneliku lõpplahenduse. EL näitas, et suudab õigeaegselt jõuda kõiki osapooli rahuldava kompromissini. Eesti sai eelarveläbirääkimistel suurepärase tulemuse (5,9 mld eurot).

2)      Euroopa Liidu laienemine 28 liikmeni. 1.juulil 2013 sai EL liikmeks Horvaatia. Horvaatide liitumine on äärmiselt positiivse tähendusega tervele Lääne-Balkani regioonile, mis motiveerib tagama rahu ja stabiilsust ning viima läbi vajalikke majandusreforme. Euroopa Liit on jätkuvalt avatud uutele liikmetele.

3)      Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleppe läbirääkimiskõneluste taasalustamine. Maailma kahe tähtsaima majanduse vabakaubanduslepe liberaliseerib kaubandussuhted, kiirendab majanduskasvu ja tõstab globaalset konkurentsivõimet mõlemal pool Altandi. Loodetavasti ei takerdu läbirääkimised sisepoliitiliste tõmbluste, protektsionistlike ettekäänete või emotsiooniküllaste luureskandaalide taha.

4)      Euroopa Liidu pangandusliidu arengud. 2013.aastal tehti olulisi edusamme Euroopa pangandusliidu sünniks, mis peaks ohjeldama riske majanduse vereringes. Ühtne järelevalve ja kriisilahendusmehhanism peaks välistama olukorrad, kus pankade päästmiseks on vaja kasutada maksumaksja raha. Euroopa majandus ja rahandus on üha tihedamalt lõimunud.

5)      Läti liitumine eurotsooniga. Ametlik liitumiskuupäev jääb küll uude aastasse, aga sisulised otsused ja ettevalmistused toimusid 2013.aastal. Euro kasutuselevõtt Lätis on järjekordne signaal, et ühisraha on elujõuline ja ihaldusväärne. Ka Eesti turistidel ja kaupmeestel läheb elu mugavamaks. Kõlavad jutud eurotsooni lagunemisest on jäänud minevikku. Lätist saab 18. ühisraha kasutav liikmesriik.

6)      Angela Merkeli ülekaalukas võit Saksamaa parlamendivalimistel. Olukorras, kus EL suuremad liikmesriigid siplevad majandusraskustes ja peavad sisepoliitilist mudamaadlust, kindlustas Merkel endale kolmanda perioodi valitsusjuhina. Saksamaa majandusnäitajad on samuti eeskujulikud. Merkel on hetkel toimiva valitsuse ja tugeva majanduse sümbol Euroopas.

7)      Idapartnerluse tippkohtumise nurjumine Vilniuses. Ukraina valitsejate murdumine otsustaval hetkel ning Euroopa Liidu ühtse välispoliitika hambutu võitlus Vene karuga oli kindlasti mööduva aasta üks kurvemaid sõnumeid. Õnneks on Gruusia ja Moldova siiski Euroopa Liiduga ühes paadis.

8)      Liitumiskõneluste peatamine Islandi poolt. Majanduskriisist taastuv Island otsustas loobuda liitumisest Euroopa Liiduga, kuigi majanduslikult, kultuuriliselt ja institutsionaalselt ollakse Euroopa Liiduga väga tihedalt seotud.

9)      Ühendkuningriigi sisepoliitilised heitlused EL liikmelisuse teemal. Peaminister David Cameroni lubadus pidada 2017 referendum brittide jätkamise üle Euroopa Liidus ning eurovastaste jõudude esiletõus vähendavad Euroopa ühtsust ning suurendavad ebakindlust tuleviku suhtes.

10)   Lampedusa laevaõnnetus Lõuna-Itaalia rannikul. Enam kui 300 hukkunud põgenikuga laevaõnnetus oli järjekordne traagiline sündmus EL välispiiril, kus probleemid illegaalse sisserände ja inimkaubandusega on pigem süvenemas.

Kokkuvõttes jäi kuus sündmust positiivsele ja neli sündmust negatiivsele poolele. Kui siiski juurde lisada, et eurotsooni majandus on pöördunud kasvule, Iirimaa on esimese hädasolnud programmiriigina kriisist väljunud ning tööpuudus langeb, võib mööduva aasta üldjoontes õnnestunuks lugeda nii Eesti kui terve Euroopa Liidu jaoks.

Euroopa Liit peaks julgeoleku- ja kaitseteemadesse rohkem panustama

Nõukogude tank Narva lähistel (foto on illustratiivne)

Nõukogude tank Narva jõe kallastel (foto on illustratiivne)

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon avaldas esmaspäeval toetust Eesti seisukohtadele eelseisval Euroopa Ülemkogul, mille hulgas toetab Eesti ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika tipptasemel arutelude regulaarseks muutmist. Viimane kaitseteemale pühendatud Ülemkogu toimus aastaid tagasi. Samuti vajavad kaasajastamist EL kaitsestrateegiad.

Eestile on kahtlemata kõige olulisem, et EL annaks selge sõnumi Euroopa ühise julgeoleku- ja kaitseteema tõsiseltvõetavuse kohta. Olukorras, kus USA kohalolek Euroopas pigem väheneb, aga julgeolekuohud pole kuhugi kadunud, peavad Euroopa riigid ise oma regiooni turvalisuse tõstmiseks rohkem pingutama.

Eesti leiab, et ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika teostamiseks on kaitsevõimesse vaja püsivalt investeerida. Eesti panustab riigikaitsesse ka tuleval aastal kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist. Sellel tasemel riigikaitsesse investeerivaid riike on NATOs ja ELs kahetsusväärselt vähe.

Peame väga tähtsaks ka julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas ühishangete läbiviimist, mis aitab ressursse paremini kasutada ja annab praktilise koostöö kogemuse. Lisaks peab Eesti väga oluliseks tegelemist küberkaitse valdkonnaga.

Continue reading

Eesti toetab Euroopa Liidu laienemisprotsessi jätkumist

Skopje peaväljak

Skopje peaväljak, Makedoonia.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas tänasel istungil idapartnerluse ja Euroopa Liidu laienemisprotsessiga seotud küsimusi. Eesti peab laienemise puhul oluliseks õigusriigi põhimõtete järgmist, demokraatlikku valitsemist ja efektiivset majandusjuhtimist. Eesti peab õigustatuks liitumisprotsessi jätkamist kandidaatriikide Türgi, Montenegro, Serbia ja Makedooniaga.

Eesti küll toetab Euroopa Liidu laienemisprotsessi jätkumist, kuigi kiireid lahendusi ei ole oodata. Idapartnerluse programm vajab ümber mõtestamist ja selles osalevate riikide eripäradele täpsemat kohandamist. Samal ajal on rõõmustav, et Lääne-Balkanil toimuvad arengud positiivses suunas. Kõige reaalsem edasiminek peaks olema Albaaniale kandidaatriigi staatuse andmine.

Euroopa Liidu laienemine baseerub rangete tingimuste täitmisel, mis sisaldavad struktuursete reformide ja konkurentsivõime tõstmise programme. Nende reformide läbiviimiseks on ette nähtud ka Euroopa Liidu abiinstrument IPA II, mille maht on 11,7 miljardit eurot järgmise eelarveperioodi jooksul (2014-2020). IPA II hõlmab Balkanimaid, Islandit ja Türgit.

Continue reading