Põlevkivis peitub nii rikkus kui julgeolekugarantii

DSC_2816Eelmisel nädalal küsis Äripäev minult kommentaari ühe keskerakondlase arvamusele, mille kohaselt ei tuleks Eestis põlevkiviõliga jännata. Siin mu kommentaar ongi:

Elementaarne majandusloogika ütleb, et jõuaks saamiseks tuleb sinu omanduses olevaid ressursse kasutada võimalikult efektiivselt ja tootlikult. See aabitsatõde kehtib nii tööjõu, kapitali kui  maavarade kohta. Seetõttu on igati loogiline, et ettevõtjad otsivad põlevkivi kõrgemaks väärindamiseks pidevalt uusi võimalusi, mis annaks läbi kõrgema lisandväärtuse ka rohkem kasumit. Oleks rumal põlevkivi lihtsalt ahju ajada, kui sellest saab valmistada palju kõrgema turuhinna ja ekspordipotentsiaaliga tooteid.

Põlevkivitööstuse ajalugu Eestis on pikk ja muljetavaldav, aga laiemalt teadvustatud läbi elektri- ja soojatootmise. Põlevkivist õli tootmist on peetud äriliselt perspektiivseks piisavalt kõrge nafta hinna puhul. Omaette väljakutse on uue tehnoloogia juurutamine. Riskid on suured, aga nende maandamisel kerkivad ka kasumimarginaalid.

Tänapäeval on energiapoliitika majanduslikul küljel ka teine oluline pool – julgeolek. Iga mõistlik riik on huvitatud, et tema energiasektor ei sõltuks ülemäära kontrollimatutest välisteguritest. Pidevalt muutuvate keskkonna- ja rahvusvaheliste regulatsioonide tõttu pole mõistlik sõltuda ka ühest energiaallikast.

Eesti keerulise geopoliitilise asukoha tõttu peame ka meie riske teadlikult hajutama. Peame välja ehitama korralikult ühendused naaberregioonidega Euroopa Liidus. Estlink´i ühendused Soomega on valmis, järgmises etapis tuleb parendada ühendusi Lätiga. Samuti tuleb Eesti desünkroniseerida Loode-Venemaa sagedusalast ja liita Mandri-Euroopa elektrivõrkudega. Energiajulgeolekut suurendab oluliselt tootmisportfelli mitmekesistamine, kus põlevkivist toodetud elektri kõrval oleks tõsiseltvõetav roll ka tuulest, päikesest, vee- ja biomassist toodetud energial.

Arvestades põlevkivienergia jätkuvalt suurt osakaalu Eesti energiaportfellis ja tänast julgeolekuolukorda meie regioonis, pole lähemas perspektiivis siiski mõeldav, et me loobuks täielikult põlevkivielektri tootmisest. Kriitilistel aegadel on põlevkivi ka Eesti julgeolekugarantii. Samas pole põhjust välistada, et turvatunde kasvades ja tehnoloogia arenedes kasutatakse põlevkiviressurssi üha enam õlitoodete valmistamiseks.

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja mastaapsete tootmisvõimsuste rajamine on energeetikasektoris väga pikaajalised protsessid. Riigi ülesanne on eelkõige tagada vajalikeks investeeringuteks stabiilne ja pikaajaliselt ette prognoositav maksukeskkond ning poliitiline raamistik.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *