Otsused Brüsselis mõjutavad iga eestlase elu

Sõnavõtt Riigikogus Euroopa Liidu poliitika arutelul 05.11.2013

2003. aasta 14. septembril ütles Eesti rahvas oma kindla jah-sõna, ühinemaks Euroopa Liiduga. Napp 10 aastat hiljem võib üsna rahuliku südamega väita, et oleme ennast Euroopa Liidu tuumikus väärikalt sisse seadnud. Oleme üks kõige integreeritum liikmesriik, meid tuntakse ja hinnatakse. Meie innovaatiline, paindlik ja hästi toimiv riik on paljudele eeskujuks. Sestap leian, et peaksime nii täna kui tulevikus rohkem keskenduma sellele, milline on Euroopa Liidu roll maailmas, ja vähem muretsema selle üle, kas meid Brüsselis ikka teatakse. Teatakse küll!

Möödunud perioodi ühe kõige olulisema suundumusena tuleb esile tuua Euroopa Liidu kaubandusläbirääkimisi maailmamajanduse suurriikidega – Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan. Ka Hiinaga on algamas läbirääkimised, et luua võrdsed võimalused nii investeeringute turule pääsemiseks kui nende kaitseks. Mõistagi on kõige suurema majandusliku ja märgilise tähendusega taaskäivitunud kahepoolsed vabakaubanduskõnelused Ameerika Ühendriikidega.

Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on kaks kõige olulisemat maailmamajanduse turgu. Neis toodetakse kokku ligi pool kogu maailma sisemajanduse kogutoodangust ja kahepoolne kaubavahetus moodustab kolmandiku maailma kaubandusest. On selge, et Atlandi-ülene vabakaubandus looks maailma võimsaima majandusruumi.

Mõjuka USA akadeemiku ja arvamusliidri Zbigniew Brzezinski sõnul võib Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide kaubanduslepe peatada Lääne allakäigu, taaselustada transatlantilised suhted ja tasakaalustada Hiina mõjuvõimu. Ta on kinnitanud, et see loob Läänes uut elujõudu, suuremat turvalisust ja rohkem ühtekuuluvust.

Vabakaubanduslepet üritati sõlmida juba 1990-ndatel ja viimati 2006. aastal. Paraku läbirääkimised ebaõnnestusid. Tänavu 13. veebruaril taaskäivitatud kõnelused soovitakse lõpetada kahe aasta jooksul.

Euroopa Liidul on ühine kaubanduspoliitika, mis tähendab, et rahvusvahelisel tasandil esinetakse ühtlustatud seisukohtadega, mida esitab Euroopa Komisjon. On suur vahe, kas Pekingis või Washingtonis istub läbirääkimiste laua taga 1,3 miljonit või 500 miljonit elanikku esindav delegatsioon.

Eesti huvides on tugev ja ühtne Euroopa, kes oleks rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeline. Kaubanduse liberaliseerimises peituvad võimalused uute ideede, tehnoloogiate ja teenuste levikuks, mis omakorda soodustavad majanduskasvu, annavad võimalusi teha uusi investeeringuid ning luua töökohti.

Majandusest ja globaalsetest trendidest rääkides ei saa mööda minna energeetikast. Uued tehnoloogiad ja ebakonventsionaalsete energiaallikate kasutuselevõtt on hakanud kiirelt rahvusvahelist energiaturgu muutma. Sellega koos toimuvad varem või hiljem ka teised geopoliitilised nihked. Ameerika Ühendriikides toimuvat on nimetatud lausa uueks tööstuslikuks revolutsiooniks – energiakandjate importijast on saanud energiat eksportiv riik. Kas Euroopa Liit on sellisteks muutusteks valmis? Kas oleme piisavalt ühtsed, kiired ja tugevad, et selliste otsuste langetamisel kaasa rääkida?

Energiajulgeoleku ja varustuskindluse suurendamiseks on oluline tuua turule võimalikult kiiresti täiendavaid tarneallikaid ja avada gaasiturg konkurentsile, aga ka luua turge liitvaid elektriühendusi ja -võimsusi. Toomas Hendrik Ilves ütles 28. mail Leedu parlamendis tabavalt: „Ei ole ju kestlik ja kogu piirkonnale turvaline, kui keegi meist peaks mõnel kuul ostma sisse ligi 90 protsenti elektrist, millest omakorda ligi pool tuleks Euroopa Liidu väliselt monopolilt.“

Paraku näeme Euroopa energiapoliitikas endiselt suurt killustatust ja olukorda, kus protektsionistlikud ja päevapoliitilised otsused prevaleerivad pikaajalise strateegia ja regionaalse koostöö vajaduse ees. Võitjatena väljuvad sellisest situatsioonist paraku Euroopa Liidu välised regioonid ja ettevõtted.

Tuntud kõnekäänd ütleb, et veerev kivi ei sammaldu. Raskustele vaatamata ei peatu õnneks ka Euroopa integratsioon. Sel aastal sai Euroopa Liit uue, 28. liikmesriigi, ja siinkohal meie siirad õnnesoovid Horvaatia rahvale! Läti pingutusi kroonib liitumine eurotsooniga 1. jaanuaril 2014.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon tegi sel kevadel visiidi Serbiasse ja Makedooniasse, et paremini tundma õppida Lääne-Balkani regiooni eripärasid ning innustada neid riike jätkama vajalike reformide teed. On võimatu üle hinnata Euroopa Liiduga ühinemise protsessi positiivset mõju selle regiooni rahumeelses arengus. Ärme unusta, et Euroopa Liidul on alati olnud ka rahu ja julgeoleku tagamise missioon, mille parimaks tunnustuseks on läinud aastal Euroopa Liidule antud Nobeli rahupreemia.

Novembri lõpus toimub Vilniuses idapartnerluse tippkohtumine, mis on vaieldamatult selle sügise geopoliitiline tippsündmus. Ootame idapartnerluse  tippkohtumiselt  ambitsioonikat  tulemust,  mis  tähistaks  uue  perioodi  algust Euroopa Liidu ja idapartnerite suhetes. Lepingute sõlmimine Ukraina, Gruusia ja Moldovaga pole pelgalt juriidiline formaalsus, selle taga on nende riikide strateegiline valik, millisesse kultuuri-, majandus- ja väärtusruumi soovitakse kuuluda.

Euroopa Parlamendi endine president Pat Cox, kes praegu tegeleb aktiivselt Euroopa Liidu ja Ukraina vaheliste suhetega, tõi eelmisel nädalal Vilniuses mõned mõtlemapanevad näited. Kui veel 1990-ndate keskel olid Poola ja Ukraina majandusnäitajad pea võrdsed, siis nüüd ületab Poola sisemajanduse kogutoodang Ukraina oma enam kui kaks ja pool korda. Samasugused arengulõhed ilmnevad imikute suremuse ja keskmise eluea osas. Ainult pime ei märka Euroopa Liidu positiivset mõju ühiskondade arengule ja inimeste praktilisele toimetulekule. Seega ei otsustata Vilniuse tippkohtumisel Ukraina poliitilise eliidi küsimust, vaid ennekõike on kaalukausil 45 miljoni tavalise ukrainlase tulevik.

Pöördugem nüüd aga Euroopa Liidu sisemiste protsesside juurde.

Poliitikate juhtimise kõige olulisem vahend on kahtlemata eelarve – eurobürokraatlikus keeles MFF. Loodetavasti suudab veebruari ülemkogul saavutatus ka Euroopa Parlament veel selle aastanumbri sees lõplikule kokkuleppele jõuda. Ohus pole ainult europarlamendi maine, vaid miljardid eurod külmutatud investeeringuid.

Eesti saavutas Euroopa Liidu järgmise eelarveraamistiku läbirääkimistel hea tulemuse. Rahas väljendatult: seitsmeks aastaks 5,89 miljardit eurot.

Kuigi Euroopa Liidu eelarves toimuvad muutused on meie jaoks tihti liiga aeglased, võib teatud suundumuste üle ometi heameelt tunda. Võrreldes praegu kehtiva eelarvega suureneb teadus- ja arendustegevuse rahastamine ning luuakse eraldi rahastus üleeuroopaliste ühenduste loomiseks. Eestile tähendab see Rail Balticut ning võimalikku veeldatud maagaasi terminali koos Eesti-Soome gaasitoruga Balticconnector.

Euroopa Liidu põllumajandussubsiidiumite osakaal uues eelarves väheneb, samal ajal liikmesriikide põllumeestele makstavad toetused ja konkurentsitingimused ühtlustuvad. Seda kõike polegi nii vähe.

Tänu korras rahandusele on Eestil võimalik suunata Euroopa Liidu vahendid siinse elu- ja ärikeskkonna atraktiivsuse tõstmiseks ning struktuursete reformide jätkamiseks. Õppides möödunud perioodi kogemustest, on valitsus koos Riigikoguga kinnitanud järgmise perioodi üleriigilised prioriteedid: kvaliteetne haridus, suur tööhõive, konkurentsivõimeline majandus, puhas looduskeskkond ja korralikud transpordivõimalused.

Avalikkuses on liikvel hirmutav legend, et järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil, mis algab 2020. aastast, tabab Eestit katastroof. Vaese ja saamatu Eesti eurorahakraanid  keeratakse kinni, järgneb allakäik ja ahastus. Tegelikult on meie ees kaks võimalikku stsenaariumit. Esimese järgi on 2020. aastal Eesti nii jõukas, et ei vajagi enam senises mahus Euroopa Liidu abiraha.

Teise, väiksemat jõukust prognoosiva stsenaariumi järgi saame euroraha endiselt edasi. Paanikaks pole põhjust. Ja kindlasti pole meie eesmärk jäädagi Euroopa Liidus netosaajaks riigiks. Küll aga peame olema ettenägelikud ja investeerima Euroopa Liidu vahendeid jätkusuutlikult. Peame hoiduma täiendavate püsikulude ja ajutiste hüvede tekitamisest.

Euroopa Liidu rahandus ja pangandus teeb praegu läbi olulisi reforme. Alates kriisi puhkemisest on euroala majanduslikus korralduses tehtud põhjalik uuenduskuur, mille eesmärk on tagada, et finantsinstitutsioonid, valitsused ja erasektor liiga optimistlike oletuste tõttu laenukoormust ülearu suureks ei aja.

Ühiste eesmärkide saavutamise aluseks on kindlus, et kokkuleppeid tõesti täidetakse. Hättasattunute abistamiseks ja euroala stabiilsuse tagamiseks on loodud rangelt tingimuslikud kriisiabimehhanismid. Suurel määral on tugevdatud kokkulepitud reeglite täitmise järelevalvet, pidades muu hulgas silmas struktuurse eelarvedefitsiidi piiri, eelarve tasakaalu nõude raiumist seadustesse ja ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlusi.

Selleks, et võimalikult varakult probleemidele jälile saada ja vastumeetmeid kasutusele võtta, on  tõhustatud euroala eelarvepoliitika koordineerimist. Sel aastal esitati esmakordselt Euroopa Komisjonile hindamiseks ka Eesti riigieelarve eelnõu.

Euroopa Liidu asjade komisjon on toetanud Euroopa Liidu Pangandusliidu loomist, mida on nimetatud ka Euroopa Liidu viimase kümne aasta suurimaks finantssektori reformiks. Pangandusliidu esimese sammuna käivitub 2014. aasta teises pooles Euroopa Keskpanga ühtne järelevalve kõikide euroala pankade üle.

Oleme toetanud kriisilahendusmehhanismi loomist, et lahendada pankade maksejõuetusega seotud probleeme. Ühtse kriisilahendusmehhanismiga tagatakse finantssüsteemi suurem stabiilsus ja hoiustajate kaitse. Selle tulemusel peaks edaspidi olema välistatud maksumaksjate raha kasutamine pangaprobleemide lahendamiseks. Plaan on luua ühtne Euroopa Liidu kriisilahendusfond, kuhu pangad hakkavad tegema sissemakseid.

Üks Euroopa Liidu rajajaid Robert Schuman on öelnud: „Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis kõigepealt loovad reaalse ühtekuuluvuse.” Just selliseid ühtekuuluvust tugevdavaid institutsioone on Euroopas pärast kriisi tekkimist loodud. Ja see teeb meid tugevamaks.

Korras riigirahanduse kõrval on Eestil teine tugev bränd maailmas: infotehnoloogia. Seetõttu on loomulik, et digitaalse ühisturu eeskõnelejatena on Eesti esindajatel Euroopas väga silmapaistev roll.

Praegu puudub Euroopa Liidus toimiv digitaalne ühisturg. Paljude e-teenuste ja tehnoloogiliste arengute vallas on Euroopa Liit maailma parimast praktikast palju maha jäänud, rääkimata sisemisest killustatusest. Seetõttu aetakse Euroopas asju liiga bürokraatlikult – paberit, keskkonda ja inimeste aega raiskaval moel. Digitaalse ühisturu huvides on esmajärjekorras vaja luua võimalus isikuid elektrooniliselt tuvastada, kehtestada turvalisuse standardid ja rajada piiriülesed andmevahetusplatvormid. Edasiminekut Euroopas takistab eelkõige suutmatus murda avalikkuse hoiakuid. Samas peitub digitaalteenustes väga suur majanduslik potentsiaal ja Eestil on ette näidata edulugusid, mida saab kopeerida kogu Euroopas.

Milline on Eesti parlamendi roll Euroopa asjade mõjutamisel?

Kümne aasta jooksul on Eesti erinevate institutsioonide rollid ja pädevused suuresti paika loksunud. Võin uhkusega kinnitada, et Eesti parlamendi roll Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel on suurem kui enamiku teiste riikide parlamentide osa. On mõeldamatu, et valitsuse liikmed või ametnikud esitaksid Brüsselis seisukohti, milleks pole enne Riigikogu täiskogult või Euroopa Liidu asjade komisjonilt mandaati saadud. Ka parlamendi enda roll ja pädevused on täiustunud, viimase näitena võib tuua esmakordselt parlamendis läbiviidud subsidiaarsuskontrolli. Eesti seisukohtade kujundamisel on olnud senisest enam maailmavaatelist debatti, mis räägib otsuste riigisisesest mõjust.

Juba seitsme kuu pärast toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Eesti jaoks kolmandat, üldjärjekorras aga juba kaheksandat korda euroliidu ajaloos (alates 1979).

Me kõik oleme kuulnud paljusid inimesi ütlemas, et neid ei huvita Eesti poliitika ja valimised, sest see ei puuduta neid. Me mõistame, kui rumal on selline väide, sest ka kõige apoliitilisem persoon maailmas ei suuda end poliitiliste otsuste mõjusfäärist n-ö välja logida. Paraku kohtab sellist suhtumist ka poliitikute hulgas, kui jutuks tulevad Euroopa teemad ja otsused, mis langetatakse Brüsselis või Strasbourgis. Ei, sõbrad, Euroopa Liidu teemad ei ole välispoliitika. Sündmused Brüsselis mõjutavad Eesti inimesi sama otseselt kui otsused, mis on langetatud siinsamas saalis.

Ma loodan väga, et saame europarlamendi valimiste ajal arutleda Euroopa teemadel, mitte kähmelda riigisiseseid ambitsioone silmas pidades. Kampaania sisu peab domineerima formaadi üle, mitte vastupidi. Paljudes Euroopa riikides on valimisi võitmas populistlikud ja Euroopa-vastased jõud, valimistest on kujunemas protestiaktsioon. Eestil on selleski vallas võimalus positiivselt eristuda, sest ühena vähestest Euroopa Liidu riikidest pole Eestis inimeste usaldus Euroopa Liidu ja tema institutsioonide vastu langenud.

Üleeuroopalise mõõtmega teemasid, mida arutada, on palju. Milline peaks olema uus Euroopa Liidu eelarve struktuur? Kas Euroopa Liit vajab uut aluslepingut? Kui kaugele oleme valmis minema föderaliseerumisega? Milline peaks olema Euroopa Liidu iseseisev kaitsevõime? Kuidas teha Euroopast maailma kõige ettevõtjasõbralikum ilmajagu? Sisulist arutelu väärib ka see, milliseks kujunevad Eesti eesistumise prioriteedid 2018. aastal.

Lõpetuseks.

Head kolleegid, kas teie oskate oma valijatele – onu Unole või naaber Nadjale – selgitada, mida tähendavad järgmised lühendid, akronüümid, mis kaasnevad igapäevase asjaajamisega Euroopa Liidus?

Kakspakk, kuuspakk, ESM, EMU, SSM, SRM, ÜKP, TEN-T, TEN-E, SES II+, COSAC, FAC? Vaevalt küll. Ometi domineerib selline eurobürokraatlik kõnepruuk enamikus Euroopa Liidu dokumentides ja sõnumites. See on võõristav.

Kas te teadsite, et Euroopa Liidus kehtib 34 000 õigusakti? Kas te teadsite, et igal aastal lisandub neile veel ca 1000 õigusakti? See on hirmutav.

Euroopa Liit ei tohi muutuda pelgalt bürokraatide, juristide ja tõlkide mängutoaks, seal peab ruumi olema ka tavalisele kodanikule. Euroopa Liidu suurmees Jean Monnet on öelnud: „Me ühendame inimesi, mitte riike.“ Mina lisaksin, et lihtsuses peitub võlu. Väga raske on leida toetust ideele või algatusele, millest inimesed aru ei saa. Ühel hetkel võib Euroopa Liidu toimimine muutuda inimeste jaoks liiga kaugeks ja liiga keeruliseks. See loob omakorda pinnase populistlikele ja äärmuslikele sõnumitele. See on tõsine risk.

Seega, olgem nõudlikud ja tähelepanelikud Euroopa Liidu uute seadusandlike algatuste, täiendavate regulatsioonide ja värdsõnade tekkimisel!

Ma lõpetaksin Sir Winston Churchilli sõnadega: „Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab väljendada ühe sõnaga: vabadus, õiglus, au, kohustus, halastus, lootus.“

 

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *