Maailma rikaste klubi OECD kiitis ja jagas soovitusi

Maailma rikaste ja tarkade klubiks kutsutud OECD annab kord aastas liikmesriikidele hinnanguid ja soovitusi, kuidas tõsta konkurentsivõimet ja paindlikkust. OECD-l on 34 liikmesriiki Austraalias Norrani. Eesti sai ühenduse liikmeks 9. detsembril 2010. Alloleva raporti ülevaates on kasutatud rahandusministeeriumi ja riigikantselei strateegiabüroo materjale. OECD kohta leiab rohkem materjali nende veebilehel www.oecd.org

Raporti eesmärk on analüüsida Eesti majanduse olukorda võrreldes teiste OECD riikidega ning esitada poliitikasoovitused, mis aitaksid vähendada Eesti majanduse volatiilsust (muutlikkust) ja selle negatiivset sotsiaalset ning majanduslikku mõju.

 

OECD ÜLDISED HINNANGUD JA SOOVITUSED

–     Eesti kiirele taastumisele kriisist antakse positiivne hinnang. Kiidetakse tööturu ja majanduse paindlikkust ning kohanemisvõimet, soodsat ärikeskkonda, hästi kapitaliseeritud finantsasutusi, eurole üleminekut ning usaldusväärset fiskaalpoliitikat. Eksperdid leiavad, et Eestil on väga hea edasise konvergeerumise- ja kasvupotentsiaal.

–     Probleemina markeeritakse struktuurset tööpuudust ja kvalifitseeritud tööjõu puudust, vaatamata paindlikule tööturule.

–     Eesti majandus on olnud OECD hinnangul nii sise- kui välistegurite mõjul küllaltki volatiilne. See on avaldanud negatiivset mõju majanduskasvule ja heaolule ning põhjustanud kõrget pikaajalist töötust.

–     OECD ekspertide arvates tuleks Eestis rakendada senisest enam automaatselt toimivaid konjunktuuri stabilisaatoreid. Need muudaksid fiskaalpoliitikat vastutsüklilisemaks.

–     Mikro-tasemel hinnatakse Eesti finantsregulatsiooni heaks. Makro-tasemel soovitatakse usaldatavuse suurendamiseks finantssektori piiriülese koostöö regulatsiooni parandamist ning meetmete skaala laiendamist.

–     Tööturumeetmete osas soovitatakse laiendada aktiivseid meetmeid. Samuti tuleks vähendada tööjõumaksude koormust madalama kvalifikatsiooniga töötajate puhul, parandada elukestva õppe ja kutsehariduse kvaliteeti ning arendada ettevõtlust ja innovatsiooni.

–     Sotsiaaltoetused peaksid soodustama nende saajate naasmist tööturule. Selleks tuleks antud sihtgrupile adresseerida konkreetsed Töötukassa meetmed, mis võimaldaksid neid töö otsimisel ja tööle minemisel abistada. Abivajajatele suunatud meetmeid tuleks efektiivsemalt sihistada.

 

OECD SOOVITUSED

 I Vähendada ülemäärast makromajanduslikku volatiilsust

–     Tuleb vältida protsüklilist eelarvepoliitikat. Rakendada mitmeaastased kululaed, mis hõlmaks ka maksukulu ja kohaliku tasandi kulutusi. Olla valmis rakendama maksupoliitilisi meetmeid, mis aitaksid tasakaalustada pikaajalisest buumist põhjustatud makromajanduslikku ebastabiilsust.

–     Leevendada krediidi tsüklit. Kalibreerida ja valmistuda makrotasandi tööriistade rakendamiseks, alustades vastutsüklilise kapitalipuhvri loomisest..

 

II Tõsta majanduse paindlikkust

–     Suurendada ja paremini sihistada aktiivsele tööturupoliitikale tehtavaid kulutusi, tagades tihedama koostöö kohalike omavalitsuste, haridusasutuste ja Töötukassa vahel.

–     Suurendada rahaliste stiimulite abil tööandjate huvi investeerida elukestvasse õppesse. Avaliku sektori vahenditele tuginev kaasfinantseerimine tuleks suunata madala haridusega ja eakamate töötajate sihtgrupile, samuti ka VKEde töötajatele.

–    Tasakaalustada innovatsiooni toetavad avalikud vahendid selliselt, et need toetaksid Eesti ettevõtete eksporti senisest enam ning kindlustaksid teenused väikestele eksportivatele firmadele mõistlike kulutustega.

 

III Vähendada vaesust läbi aktiveerimise ja toetuste parema sihistamise

–     Fokusseerida sotsiaalkaitse süsteem aktiveerimisele ja tööle naasmisele, tõhustades ametkondade vahelist koostööd. Kõik tööealised (töötud) inimesed, kellel on mingiski ulatuses olemas töövõime, peaksid saama Töötukassa klientideks, et neid julgustataks tööotsimises.

–     Abimeetmed peaksid olema rohkem suunatud neile abivajajatele, kes seda kõige rohkem vajavad.

–     Tervisekulutuste tõhustamine, tervislike eluviiside propageerimine ja ebasoodsas olukorras rühmade ligipääsu parandamine tervishoiule.

–     Vähendada tuleks kõrget tööjõu maksukoormust läbi vähem moonutavate maksude tõstmise, nagu vara- ja keskkonnamaksud, aktsiisid ning vähendada maksukulusid nagu soodustingimustel käibemaksumäärad. Otseste maksude vähendamine tuleks kallutada madala sissetulekutega inimeste suunast.

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *