Köitev pilguheit minevikku

1943. aastal Helsinkis rootsi kelles ilmunud „Parunid, eestlased ja enamlased“ on pool sajandit hiljem jõudnud märkamatult Eestiski mitmenda lisatrükini. Rootsi ohvitseri ja ajakirjaniku Carl Mothanderi lihtsalt aga köitvalt kirja pandud teos peaks kindlasti kuuluma iga Eesti aja- ja kultuuriloohuvilise öökapile.

Autor Carl Mothander, kes abiellus Eestimaa baltlanna Benita von Wrangeliga saades seeläbi Tohisoo mõisa peremeheks, esitab harukordse kirjelduse baltisakslaste elust kahe ilmasõja vahelises Eestis. Elust, mis oli võõrastele silmadele varjatud.

Tõetruu romaan peaks meeldima kõigile, keda huvitav Eesti elu esimese vabariigi ajal: aadlike värvikast elust Toompeal ning mõisates, toonasest riigikorrast ja olustikust maapiirkondades kuni nõukogude aja trööstitu alguseni. Parunitele omase glamuuri kõrval kõlab ka kibedamaid noote alates maareformist lõpetades baltlaste Eestimaalt pagendamisega. „Parunid, eestlased ja enamlased“ sobib ses mõttes põnevasse kooslusse Anton Hansen Tammsaare romaaniga „Ma armastasin sakslast“.

Raamat on seda huvitavam, et aadlike kõrval kirjeldatakse ka tavaliste eestlaste eluolu nii Tallinnas kui maapiirkondades. Valgust heidetakse nii uue rahvusliku eliidi tärkamisele kui esmakordselt maaomanikeks saanud talupoegade tegemistesse. Muuhulgas võib täheldada palju sarnasusi tänapäeva Eestiga, mis annab eriti magusa võimaluse kriitiliseks sisekaemuseks.

“Parunid, eestlased ja enamlased” on jätkuvalt saadaval igas viisakas raamatupoes.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *