Gaasivõrkude eraldamine suurendab Eesti energiajulgeolekut

Täna saatis valitsus Riigikogule maagaasi seaduse eelnõu, mille eesmärk on gaasivõrkude eraldamine AS Eesti Gaas omandist. Ülekandevõrkude eraldamine tootmis- ja müügitegevusest loob võimalused konkurentsi tekkimiseks Eesti gaasiturul ja suurendab oluliselt Eesti riigi energiajulgeolekut. Gaasituru liberaliseerimine loob võimalused veeldatud maagaasi (LNG) kasutusele võtmiseks, mis vähendab tarbijate sõltuvust ainult ühest monopoolsest pakkujast ning tõstab varustuskindlust.

Praegu kontrollib Eesti Gaas sisuliselt kogu Eesti gaasiturgu. On selge, et kuniks üks monopol kontrollib kogu turgu, sh ülekandevõrkusid, ei soovi ükski teine ettevõtte Eestisse investeerida ja liigseid riske võtta. Samal ajal on LNG muutumas Läänemere piirkonnas reaalseks alternatiiviks Venemaalt pärit gaasile, mis suurendab kogu regiooni energiasõltumatust ühest tarnijast. Poliitiliste, tehniliste ja äriliste riskide maandamine on seejuures ka Eesti Gaasi huvides, kelle kliendid saavad seeläbi suurema kindlustunde tarnete jätkumise osas. Keegi Eestis ei soovi, et meil korduksid mõne aasta tagused Venemaa-Ukraina gaasitüli räpased sündmused.

Samuti on mõistlik luua tingimused biogaasi laiemaks kasutamiseks. Tarnijate mitmekesisus ja täiendavate tarnekanalite olemasolu suurendab gaasi varustuskindlust ja tekitab konkurentsi, mis loob eeldused reaalselt toimuva gaasituru tekkeks. Paar aastat tagasi toimus samalaadne võrkude ja tootmise eraldamine elektriturul, mis on oluliselt soodustanud vaba konkurentsi ja suurendanud läbipaistvust.

Võrkude eraldamine võib kaasa tuua ka soodsama hinna. Eurostat on võrrelnud omandiliselt eristatud ja eristamata võrguettevõtjaid. Arvutuse tulemused näitavad, et omandiliselt eraldatud turgudel langes elektrienergia hind tööstustarbijate jaoks aastast 1998 kuni 2006. aastani  3,0%, samas kui omandisuhteid eristamata turgudel kasvas hind 6,0%. Kahe riigi näitel võrreldud hinna vahe oli kogu üheksa aasta jooksul  9% omandiliselt eristatud turgude kasuks.

Ülekandevõrkude eraldamine on oluline etapp gaasituru arenguks. LNG terminali ehitamine, Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Baltic Connectori rajamine ning ühenduste parandamine Lätiga on juba järgmised sammud, millega tuleb aktiivselt edasi tegeleda. Eesti Gaasil on ülekandevõrkude eraldamiseks aega 2015. aastani. Selle aja jooksul peab selguma, kas torude omanikuks saab keegi Euroopa Liidust pärit erainvestor või hoopis mõni Eesti riigile kuuluv taristu ettevõte.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *