Euroopa Liidu uus eelarve tõstab eestlaste elatustaset

Ülemöödunud nädalalõpp tõi segaseid sõnumeid. Kusagil kaugel Brüsselis sõlmiti üks triljon-eurone kokkulepe aastani 2020. Kes sõlmis? Triljon eurot? Netopositsioon ja finantsraamistik? Pöörane lugu. See kõik võis tunduda lihtsale Eesti inimesele nii kauge ja hoomamatu, et Ruhnu ühinemine Tallinnaga oli igal juhul nädalavahetuse saunapidudel räägitavam uudis. Aga mida siis tegelikult Brüsselis langetatud otsused Eesti inimestele tähendavad?

Eestile antavad toetused kasvasid Euroopa Liidu uues eelarves 5,89 miljardi euroni. See summa on suurem kui Eesti käesoleva aasta riigieelarve maksutulud. Lihtsustades võiks öelda, et Euroopa Liit kingib eestlastele ühe maksuvaba aasta. Meenutagem, et veel natuke aega tagasi õhutasid opositsioonisaadikud paanikat, et peale 2013. aasta lõppu eurorahad kaovad ja Eesti riiki ähvardab sügav kriis. Reaalsus on see, et 2014-2020 saab Eesti 907 miljoni eurot rohkem kui varasem perioodil. Lisandunud vahendid on vanas vääringus üle 14 miljardi krooni ehk kaks Tallinna linna eelarvet. Selle raha eest saab ehitada sadu kilomeetreid maanteid, renoveerida koole ja raviasutusi ning rajada ettevõtluseks vajalikku infrastruktuuri.

Eesti hea maine aitas läbirääkimistel

Tihti küsitakse, kuidas Eesti riigi hea maine, kõrged kohad edetabelites ja korras riigirahandus lihtsa inimese elu mõjutab? Tõepoolest oleme kontrollinud avaliku sektori kulutusi ning olnud samal ajal ühe kõige edukamad EL vahendite kasutajad. Tänu konstruktiivsele asjaajamisele ja heale kuvandile suhtuti ka meie soovidesse lugupidavalt ning tulemused on rahaliselt mõõdetavad.

Eesti saavutas erandi ühtekuuluvuspoliitika investeeringutes, millega võitsime juurde 350 miljonit eurot. Uuteks investeeringuteks saab just Eesti toetusi kõige rohkem – 3351 eurot inimese kohta. Need summad loovad tuhandeid uusi töökohti ja tõstavad elukvaliteeti nii linnades kui maapiirkondades.

Üheks olulisemaks läbimurdeks on Euroopa Ühendamise Rahastu loomine, kust ka eestlastel on palju võita. Eelkõige puudutab see transporti ja energeetikat. Tallinna Berliiniga ühendava Rail Balticu kiirraudtee ehitamine muutub nüüdseks reaalseks võimaluseks, mis parandab oluliseks inimeste ja kaupade liikumisvõimalusi ning edendab turismisektorit.

Samuti õnnestus meil tagada rahastus Eestit muu Euroopaga ühendavale gaasi- ja energiataristule. See jätab võimaluse rajada meie piirkonda LNG terminal ja ühendada Eesti ja Soome gaasivõrgud. Energiasüsteemide arendamine suurendab julgeolekut ja vähendab inimeste kulutusi energiale.

Eesti võib end pidada läbirääkimiste võitjaks nii rahaliselt kui sisuliselt. Põllumeeste ebavõrdne kohtlemine väheneb, aastast 2020 saavad meie põllumehed toetust arvestuslikult 196 eurot hektarilt tänase 143 asemel. ELi toetused Eesti põllumajandusele kasvavad kokku 41 protsenti. Baltimaade põllumeeste konkurentsitingimused tõusevad ning põllumajanduse otsetoetuste erinevustest tulenenud ebavõrdne kohtlemine väheneb, mis oli Eesti üks tähtsamaid eesmärke läbirääkimistel. Otsetoetuste kogusumma suureneb kaks korda ning toetus hektari kohta küündib perioodi lõpuks arvestuslikult 75-protsendini Euroopa Liidu keskmisest.

Euroopa konkurentsivõime kasvab

ELi uues eelarves tõuseb konkurentsivõimele suunatud investeerinute maht 20%, sh tõusevad toetused teadus- ja arendustegevustele. Need on selgelt tulevikku sihitud vahendid, mis tõstavad Euroopa konkurentsivõimet. Palju räägitud põllumajandustoetuste osakaal EL eelarves on tegelikult vähenemas. Tõsiasi on aga see, et EL eelarve moodustab pelgalt ühe protsendi EL rahvuslikust kogutulust. Võrreldes liikmesriikide valitsussektori eelarvetega (35-60% SKTst) on tema mõju majandusruumile üsna piiratud. See tähendab, et kõige olulisemad poliitilised otsused sünnivad jätkuvalt liikmesriikide endi parlamentides. Ka see, millistes valdkondades ja kui efektiivselt Eesti suudab Euroopast eraldatud vahendid ära kasutada, on meie enda kätes. Prioriteetideks peavad siin olema majanduse konkurentsivõime tõstmine, uute töökohtade loomine ja kulutuste jätkusuutlikkus.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *