Elektrimüüjate leppetrahvide seaduslikkus on kahtluse all

Eesti läheb 2013. aasta alguses üle avatud elektriturule. Seoses sellega on erinevad energiaettevõtted käivitanud müügikampaaniad klientidega pikaajaliste lepingute sõlmimiseks. Meedias on ilmunud väited, et Eesti Energia nõuab fikseeritud hinnapaketiga lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest trahvi, mille suuruseks on 20 protsenti tarbimata jäänud elektrienergia hinnast. 220 Energia OÜ tüüptingimused näevad ette 49 euro suuruse lepingu lõpetamise tasu. Pikaajaliste lepingute puhul tähendaks selliste leppetrahvide määramine kodutarbijale suuri lisakulutusi elektrimüüja vahetamisel.

Eesti kehtib lepinguvabadus, lepingutega võetavad õigused ja kohustused peavad olema tasakaalus. Kehtiva elektrituruseaduse mõtte järgi on inimestel õigus iga kuu elektrimüüjat vahetada, mis läbi avatud turu ja vaba konkurentsi tagab tarbijatele parima hinnaga energia kättesaadavuse. Samuti on võlaõigusseaduse § 234 järgi on eraisikutel õigus elektrimüügileping ennetähtaegselt sanktsioonivabalt lõpetada. Ka võlaõigusseaduse §42 lg 3 p 5 peab ebamõistlike leppetrahvidega tüüptingimusi õigustühisteks.

Sellest lähtuvalt edastasin 10.oktoobril justiitsminister Kristen Michalile kirjaliku pöördumise, milles soovin teada ministri vastust järgnevatele küsimustele:

1)            Kas justiitsministeerium on analüüsinud Eesti Energia, 220 Energia OÜ ja teiste elektrimüüjate müügilepingute tüüptingimuste seaduslikkust?

2)            Kas 20-protsendilise leppetrahvi määramine on seaduspärane, majanduslikult põhjendatud ja proportsionaalne? Mis saab õigustühiselt sõlmitud lepingutest?

3)            Milliseid meetmeid saavad kodutarbijad kasutada oma õiguste paremaks kaitsmiseks?

Lisasin pöördumisele ka väljavõtte kehtivast võlaõigusseadusest.

§ 42. Tüüptingimuse tühisus

(3) Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega:

5) nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust;

§ 234. Energiamüügilepingu pikenemine ja lõppemine

(1) Tähtajaline elektri- ja soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping loetakse pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui vähemalt üks kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki lepingupool teisele oma teistsugusest tahtest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka gaasi, nafta, vee või muu samasugusega ühendusvõrgu kaudu varustamise lepingule, mis on sõlmitud tähtajalisena.

 (3) Tarbijast ostja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu sõltumata sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Vastavalt seadusele on ministril aega vastata 10 päeva. Loodetavasti valmib ministeeriumi vastus kiiresti, sest uusi elektrimüügilepinguid sõlmitakse iga päev ja õigusselgus on kõikide turuosaliste huvides.

 


One thought on “Elektrimüüjate leppetrahvide seaduslikkus on kahtluse all

  1. Olgu selle teema lõpetuseks öeldud, et justiitsministeeriumi analüüs näitas, et leppetrahvid olidki ebaseaduslikud. Selle tulemusel on kõik elektrimüüjad loobunud eraisikutelt leppetrahvide nõudmisest. Tarbijate huvid on paremini kaitstud ja neil on õigus leping ilma trahvideta üles öelda kord kuus. Usun, et suurema õigusselguse saavutamine oli turu avanemise eel hädavajalik ja teenis nii eraisikute kui ettevõtjate huve.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *