Eesti majanduse kasvuvõimalused

Eesti majandus on sügavast kriisist üsna kiirelt väljunud. Oma roll majanduskasvu taastumisel on kindlasti olnud valitsuse langetatud otsustel, vahest tähtsamgi osa aga meie peamiste eksporditurgude ja kaubanduspartnerite suhteliselt tugeval olukorral (võrreldes muu Euroopaga). Kriisi puhastav jõud on tõrjunud turult hulga elujõuetuid ettevõtteid, suur hulk tööjõudu on sunnitud ümber orienteeruma. Eesti majandus on rahvusvaheliselt kindlasti konkurentsivõimelisem kui buumi tipus 2007. aastal.

Viimase paari aasta majanduskasv ja tarbijate kindlustunne on taastunud käsikäes, kasvu vedav eksport lõi korduvalt uusi rekordeid. Samal ajal on viimaste kuude heitlikud poliitilised sündmused Euroopas ja välisturgude jahtumine aeglustanud kasvunumbreid ning suurendanud inimestes ebakindlust. Turud on väga emotsionaalsed ja väikese avatud riigina mõjutab see Eesti käekäiku väga oluliselt.

Ebakindluse õhustikus on riigil kohustus pakkuda stabiilsust ja usaldust. Riigivõla madal tase, tasakaalus eelarve, maksukoormuse vähendamine – need on praeguse valitsusliidu teadlikud sammud kindlustunde kasvatamiseks. Tööhõive suurendamine, õigusriigi kaitse ja ettevõtluskeskkonna arendamine kuuluvad samuti valitsuse prioriteetide hulka.

Kriisi möödudes on Eestis toimuvad protsessid märgatavalt stabiliseerunud. Paarikümneprotsendilised palga- ja kasumikasvud on jäänud möödanikku. Tööpuuduse vähenedes kasvab küll surve palgakulude suurendamiseks, aga pigem valikuliselt ja mõne protsendi kaupa mõõdetuna. Samal ajal on nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järgi teravam kui kunagi varem.

Tööjõupuudus ja töötajate ebapiisavad oskused on Praxise uuringu järgi üheks peamiseks ettevõtlust takistavaks piduriks. Paraku ei ole üle poolte ettevõtetest koolitanud viimase aasta jooksul ühtegi oma töötajat.  Veel vähem on koolitatud ettevõtete juhte. Kas mitte siin ei peitu üks oluline arenguvõti? Igal juhul on tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine nii riigi kui ettevõtjate ühine väljakutse. Liikumine suurema tootlikkuse ja targema töö poole muutub tähtsamaks, aga ka keerulisemaks just globaalse toiduahela tipus.

60% Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKE) pakub oma tooteid ja teenuseid ainult koduturul. Sisenõudlus on küll kasvanud ja koduturg toimib, aga suurt rikkust siit ei leia. Ekspordivõimekuse suurendamine peab olema esmatähtis ja süstemaatiline tegevus. Hetkel kipuvad eksportima eelkõige suuremad Põhja-Eestis tegutsevad ja välisosalusega ettevõtted, aga potentsiaali on palju enamatel. VKE-de rahvusvahelistumine on Eesti majanduse kõige suurema potentsiaaliga kasvumootor.

Euroopa Liidu siseturg ei ole kindlasti Eesti eksportivate ettevõtjate jaoks veel ammendunud, eriti just digitaalsete teenuste valdkonnas on kasvupotentsiaal silmapaistev. Pikemaid arenguplaane silmas pidades tasub vaadata ka kiirelt jõukust koguva Aasia poole. Just Aasia Vaikse ookeani piirkonnas kasvab kõige kiiremini atraktiivse ostujõuga keskklass. Ilmekas näide sealse piirkonna jõukuse ja ostujõu kasvust on energiatarbimise prognoositav  tõus, mis lähima 25 aasta jooksul peaks Hiinas ja Indias tänaselt tasemelt kahekordistuma.

Tuleviku ennustamine on tänamatu töö. Ometi tasub tärkavaid ärivõimalusi otsida valdkondadest, mis on seotud biomajanduse, keskkonnakaitse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, energeetika ja miks mitte ka toiduainetööstusega. Üliodava tööjõuga ei suuda tänapäeval konkureerida isegi Hiina (odavat tööjõudu eeldavad investeeringud liiguvad Vietnami, Bangladeshi jm), pigem peituvad konkurentsieelised innovatsioonis, disainis, logistikas. Pealegi on globaalse pakkumise ja tehnoloogia arengu tingimustes toote bränd ning ettevõtja müügi- ja turundusoskused muutunud olulisemaks kui toode ise.

Kokkuvõttes saab öelda, et Eesti majanduse väljavaated on kindlasti positiivsed. Aga optimism tuleb realiseerida tegudega. Arenguruumi ja mõtlemisainet jagub nii era- kui avalikus sektoris.

*Tegemist on 2012. aasta Viljandi majanduskonverentsil peetud avakõne kokkuvõtvate teesidega.     

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *