Eesti lööb kaasa Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamisel

Uue põlvkonna kõrgetasemelised satelliitnavigatsiooniteenused avavad märkimisväärseid võimalusi paljudes tegevusvaldkondades, luues arvukalt töökohti. Programmide Galileo ja EGNOS on üleeuroopaliste võrkudena loodud infrastruktuurid, mille kasutus ulatub liikmesriikide piiridest kaugemale. Lisaks aitavad nimetatud süsteemide kaudu osutatavad teenused eelkõige kaasa üleeuroopaliste võrkude arendamisele transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas.

Oma olemuselt on Galileo alternatiiv USA satelliitnavigatsioonisüsteemile GPS. Iseseisvat satelliitnavigatsioonisüsteemi Beidou on üles ehitamas muide ka Hiina. Võib öelda, et Galileo projekt suurendab seega Euroopa Liidu majanduslikku sõltumatust ja julgeolekut.

Euroopa Komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatises tehti ettepanek eraldada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestel ajavahemikus 2014–2020 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide rahastamiseks seitse miljardit eurot. See on sama suur summa kui Eesti riigi eelarve.

Seda arvesse võttes töötab komisjon välja tegevuskava, et optimeerida süsteemi kaudu pakutavate teenuste kasutamist ja maksimeerida sotsiaal-majanduslikku kasu. Tegevuskavaga nähakse eelkõige ette rahastada uurimus- ja arenguprojekte ning parandada väike ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu rahastamisele. MKMi andmetel on seni Galileo ettevalmistamise faasis Euroopa Kosmoseagentuuriga koostöökogemus juba 12 Eesti ettevõttel.

Majanduskomisjon arutas Eesti seisukohti antud küsimuses 12.märtsil.

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *