Uinuv valitsus äratas ettevõtjad

Ettevõtjate algatus riigireformi uue plaani koostamiseks on vaieldamatult tunnustust väärt. Iga sisukas debatt, sügavam teadlikkus ja idee sellest, kuidas Eesti Vabariigi juhtimist korraldada on praegusel ajahetkel oodatud ja vajalik. Seda enam, et Ratase valitsus on ise deklareerinud, et riigiehitamine on järgmiste valimisteni pausil ja Riigireformi Radar ei suuda valitsuse riigireformi plaanile sisuliste tegevuste puudumise tõttu isegi hinnet panna. Eelmise valitsuse ajal valminud riigijuhtimise analüüsid ja reformikavad koguvad riiulitel tolmu ning avalik debatt käib pigem ministrite isikuomaduste, mitte visioonide üle.

Eesti riik ei saa kunagi valmis ja me peame olema avatud muutuva keskkonnaga kohanemiseks. Veel parem kui suudame globaalseteks muutusteks olla valmis enne, kui need meile kirvena kaela langevad. Piiride kadumine, rahvusvaheline konkurents ja tehnoloogia areng sunnib meid väikese ja avatud riigina pakkuma ettevõtluseks ja töötamiseks parimat keskkonda. Eesti kui modernse digiriigi kuvand on välismaailmas kahtlemata eeskujulik, samas muutuvad meie ettevõtjad järjest murelikumaks. Üha kasvav regulatsioonide ja bürokraatia rägastik, tõmblev maksupoliitika ning unelev riigiaparaat tekitab ebakindlust, mitte ei soodusta kiiret kasvu. Mida siis teha? Jätka lugemist

Eesti poliitika vajab uusi inimesi, mitte uusi erakondi

Valimiste lähenedes sünnivad alati spekulatsioonid uute erakondade vajalikkuse või võimalikkuse kohta. Eesti on vaba maa ja piisava hulga mõttekaaslaste, raha ning energia korral võib loomulikult uue erakonna luua. Samas on meie poliitiline maastik igasugu parteidest piisavalt küllastunud, et päris katmata nišši või ideoloogiat on raske leida, eriti kui me räägime erakonnast, mis suudaks Eesti poliitilist maastikku raputada. Küll aga on kõikides erakondades ruumi uutele säravatele inimestele.

Kui Eesti parteimaastikul üldse kusagil nurgas vaba ruumi on, siis pigem vasakpoolses ja n-ö venekeelses tiivas, kus Keskerakond ja sotsid end praegu positsioneerivad. Nende käsutuses oleva administratiivse ressursiga võitlemine on kahtlemata keeruline, aga mitte võimatu. Parempoolne tiib on konkurentsist küllastunud, samuti on Eestis kaetud nii vasakpopulistlik kui marurahvuslik lähenemine. Roheline mõttelaad on ilmselt kasvav trend, samas mõistavad seda meelsust kõik Eesti erakonnad, seal hulgas need, kes suudavad ka reaalselt oma seisukohti ellu viia. Seni on uute erakondade loomisest kõnelenud pigem isikud, kes on oma endisest erakonnast saamatuse või mängurluse tõttu lahkunud, mis muidugi mingit uut kvaliteeti või märgatavat muutust Eesti poliitikasse ei tooks.

Nii tulebki pigem keskenduda sellele, kuidas muuta Eesti poliitikat seest poolt, läbi olemasolevate erakondade, tuues sinna uusi inimesi värskete ideede ja kogemustega. Aga mida suudab poliitika neile pakkuda? Kas erakonnad on uutele tulijatele piisavalt avatud? Kas oma valdkonna tipptegijale on Riigikogus töötamine üldse atraktiivne? Tihti kõlab inimeste vastus eitavalt. Nad pelgavad, et saavad kaks korda vähem palka, aga kolm korda rohkem sõimata. Ei tundu just ahvatlev perspektiiv… Jätka lugemist

Valitsuse plaan riigiasutuste välja kolimiseks on läbi kukkunud

Tänaseks päevaks lõplikult selge, et Ratase valitsusel puudub võimekus viia riigiasutusi pealinnast välja. Esialgsest plaanist on alles ainult fassaad ja loosungid, sisuline tulemus aga pea olematu. 

Loomulikult on asutuste kolimine keeruline protsess. See õnnestub ainult tugeva strateegia ja tervikliku lahenduse korral. Valitsusel peab olema pikaajaline vaade, kuidas tagada asutuste rahastamine ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus uues asukohas. Riik peab olema veendunud, et asutuste funktsioonid jätkuvad ja teenuste tase ei lange. Edukad ümberpaiknemised sünnivad mõistlike kokkulepete, mitte ühepoolse sunni mõjul. Sellist plaani aga valitsusel kahjuks pole, pole isegi täpset ülevaadet kogu protsessist. Jätka lugemist

Anname Pirita velodroomile uue hingamise

Velodroom on Pirita linnaosa üks sümbolitest. Paraku on vajalikud investeeringud linnal aastaid tegemata jäänud ja velodroom on amortiseerunud. Velodroom on tänaseks nii nukras seisus, et tõsiseid rattavõistlusi siin enam korraldada ei saa.

Oleks patt lasta ühel nii unikaalsel spordirajatisel lõplikult laguneda. On ju rattasport alati eestlastele südamelähedane olnud, rääkimata olümpiamedalitest, mida kõik suurepäraselt mäletavad.

Reformierakonna soov on kujundada velodroomist aastaringselt kasutatav kaasaegne spordikeskus, kus saaks harrastada tipptasemel rattasporti, aga kus oleks ruumi ka teistele spordialadele ja kultuurisündmustele. Vaata täpsemalt videost.

Rajame Pirita rannapromenaadi

Mäletan lapsepõlvest, kuidas ema tõi meid õega iga esimese koolipäeva puhul Pirita jõele paadiga aerutama. See oli väga ilus traditsioon. Suviti käisime sõpradega Pirita rannas ujumas. Ujumisega tegelemine tõi mind hiljem uuesti Pirita randa, kui tudengipõlves seal vetelpäästjana tegutsesin.  Sel ajal toimus Pirita rannas väga palju üritusi, nii spordivõistlusi kui meelelahutust. Paraku on viimastel aastatel Pirita kui Tallinna esindusrand oma tähtsust kaotanud ja see on kurb. Samuti pole Tallinna linn suutnud korralikku promenaadi välja ehitada. Aga meil on plaane, kuidas anda Pirita rannale uus hingamine. Üks on kindel – Pirita väärib uusi investeeringuid.

Vaata videost järele, mida me plaanime teha Pirita jõe paremkalda ja rannapromenaadiga. Sihiks kvaliteetne avalik linnaruum ja mõnus mereäärne ala.

Reformierakonna plaanid Pirital

Tallinna juhtimine vajab muutusi ja Pirita linnaosa vajab uusi investeeringuid. Panin kirja 12 kõige olulisemat valimislubadust, mille nimel Pirital tööd teeme.

  1. REIDI TEE. Rajame kaua oodatud Reidi tee, et parandada ühendust kesklinnaga ja vähendada ummikuid Pirital teel.
  2. PIRITA RANNAPROMENAAD. Ehitame lõpuks valmis korduvalt edasi lükatud Pirita rannaala arenduse. Rannaala atraktiivsust tõstavad kohvikud, restoranid, jalakäijate alad ja mänguplatsid.
  3. PIRITA ASUMITE KÕNNITEED. Rajame Pirita asumite peamiste tänavate äärde kõnniteed, et jalgsi liikumine oleks mugav ja turvaline.
  4. PIRITA JÕE ÜRGORU MAASTIKUKAITSEALA. Rajame keskkonda säästvad matkarajad ja puhkeplatsid.
  5. VELOTREKK. Kujundame velotrekist uue, aastaringselt kasutatava ja mitmefunktsioonilise spordirajatise, kus saaks lisaks rahvusvahelistele trekivõistlustele korraldada ka teisi spordi-ja kultuuriüritusi, võistlusi ja kontserte.
  6. MUSTAKIVI TEE PIKENDUS. Ehitame valmis põhjalikult Pirita inimestega läbi vaieldud olulise teelõigu, et muuta liiklus piirkonnas sujuvamaks.
  7. KOSE LASTEAED. Ehitame lõpuni Kose lasteaia laienduse ning kaotame lasteaia- ja sõimekohtade probleemi Pirital. Suurendame investeeringuid ka teistesse remonti vajavatesse Pirita lasteaedasse.
  8. LILLEPI PARK. Arendame terviklikult välja Lillepi pargi koos valgustatud mänguväljakute, terviseradade ja vabaõhulavaga, et seal oleks mõnus aega veeta nii lastega peredel kui eakatel.
  9. KLOOSTRIMETSA ringrada. Rajame ringraja äärde kergliiklustee ja ühendame sellega teised kergliiklusteed kõikidest Pirita asumitest.
  10. PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM. Ehitame koolimajale uue aatriumi ja aitame viia majandusõppe rahvusvahelisele tasemele.
  11. PIRITA TRAMM. Pikendame Tallinna trammiliine Piritale, et pakkuda kiiret ja mugavat ühistranspordi võimalust.
  12. MÕNUS ELUKESKKOND. Kaitseme Pirita rohelist ja rahulikku elukeskkonda.

Eelvalimised algavad juba 5.oktoobril. Elektroonilised valimised kestavad 5.- 11.oktoobrini aadressil www.valimised.ee Valimiste viimane päev on 15.oktoober. Iga hääl loeb ja igaühel on võimalik muuta oma kodulinna tulevikku.

Loksa parteipoliitiline eristaatus toob uusi vaidlusi

Loksa linnale erandi tegemine parteipileti alusel rikub haldusreformi eesmärki ja toob ilmselt uusi kohtuvaidlusi teiste omavalitsustega.  Kurb näha, et Ratase valitsus libastub haldusreformi elluviimise lõpusirgel.

Valitsuse üksikud eksimused võivad rikkuda haldusreformi eduka lõpuni viimise. Toimetulekuraskustes ja pelgalt 2700 elanikuga Loksa linnale erandi lubamine kõneleb sellest, et põhimõtted ja riigimehelikkus on asendunud parteipoliitiliste mahhinatsioonidega. Erandite tegemine parteipileti alusel rikub haldusreformi seaduse eesmärki ja on solvav kõigi nende omavalitsuste suhtes, kes pingutasid kriteeriumide täitmise nimel.

Ebaõiglus tekitab alati uusi probleeme ja ilmselt sünnitab ka Loksa erand uusi kohtuvaidlusi teiste omavalitsustega. Seega tänased valitsuse otsused pigem tekitasid uusi konflikte, mitte ei lahendanud neid. Kõige enam kannatavad aga mõistagi Loksa elanikud ise.

Raske on varjata ka pettumust IRL-i poliitikutes, kes seni on vähemalt retooriliselt nõudnud omavalitsuste ühendamisel suuri ja julgeid otsuseid. Nüüd on siis ka selles valdkonnas igasugustest põhimõtetest loobutud. Jätka lugemist

E-hääletuse piiramine on õiguslikult õõnes

Tänasel, musta kolmapäeva Riigikogu istungil asub valitsuskoalitsioon läbi suruma e-hääletusi piiravat eelnõu. Kuigi Keskerakond on nimetanud elektroonilist valimisviisi ebausaldusväärseks, on muudatuste ametlikuks põhjuseks toodud valimiste ühetaolisuse tagamine. Juriidiline analüüs ja riigikohtu varasemad lahendid aga tõestavad, et valimiste ühetaolisus on e-hääletuse puhul täielikult tagatud.

Seonduvalt valimisreeglistiku kehtestamisega on riigikohus leidnud, et hääletamisõigusele vastab riigi kohustus luua selle õiguse perioodiliseks kasutamiseks vajalikud tingimused, mis lähtuvad valimiste vabaduse, ühetaolisuse, üldisuse, otsesuse ja hääletamise salajasuse põhimõtteist.

Aktiivse valimisõiguse puhul tähendab ühetaolisuse printsiip, et kõigil valijatel peab olema võrdne arv hääli ja eri valimisringkondade valijate häälel peab olema enam-vähem ühesugune kaal. Passiivse valimisõiguse puhul seisneb ühetaolisuse printsiip selles, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused.

Riigikohus on analüüsinud elektroonilise hääletamise põhiseaduspärasust kohaliku omavalitsuse volikogude valimist reguleerivate sätete osas ja leidnud, et elektrooniline hääletamine pole vastuolus põhiseadusega ega riku ühetaolisuse printsiipi.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis seonduvalt elektroonilise hääletamise ja ühetaolisuse põhimõttega järgmist: „Euroopa Nõukogu 30. septembri 2004. a soovituse Rec(2004)11 „E-hääletamise õiguslikud, operatsioonilised ja tehnilised standardid” kohaselt tähendab ühetaolisuse põhimõte elektroonilise hääletamise kontekstis nelja nõuet

Esiteks peab olema tagatud, et iga valija saab elektroonilisse hääletuskasti lasta üksnes ühe hääle ja et hääletaja saab hääletada üksnes juhul, kui tema hääl ei ole veel valimiskasti lastud.

Teiseks peab e-hääletamise süsteem takistama hääletajat andmast lõplikult oma häält rohkem kui ühe hääletuskanali kaudu.

Kolmandaks tuleb iga elektroonilisse valimiskasti lastud hääl üle lugeda ning iga häält tohib arvestada vaid ühe korra.

Neljandaks peab juhul, kui samaaegselt kasutatakse nii elektroonilisi kui mitteelektroonilisi hääletuskanaleid, eksisteerima turvaline ja usaldusväärne meetod häälte kokku lugemiseks ja õige tulemuse arvutamiseks.

Kõik need nõuded on suunatud iga hääletaja kohta üksnes ühe hääle arvesse mineku tagamisele elektroonilise hääletamise kasutamise korral. Ehkki Euroopa Nõukogu soovituse näol ei ole tegemist õiguslikult siduva dokumendiga, koondab see endasse Euroopa demokraatlike riikide arusaamad elektroonilise hääletamise kooskõlast demokraatlikele riikidele omaste valimispõhimõtetega ja on seega põhiseaduse tõlgendamisel kohaseks abivahendiks.

Vaagides elektroonilise hääle muutmise võimaluse mõju valija antud hääle kaalule, rõhutas riigikohtu kolleegium, et korduva hääletamise korral varem antud hääl tühistatakse. Valijal puudub võimalus korduvast elektroonilisest hääletamisest olenemata valimistulemust teisi hääletamisviise kasutavatest valijatest suuremal määral mõjutada. Elektroonilisel teel antud hääl läheb arvesse ühe häälena ega ole valimistulemuste seisukohalt mõjukam kui teisi hääletusviise kasutavate hääletajate antud hääl.

Seega saab selgelt öelda, et koalitsiooni argumendid e-hääletamise piiramiseks ei ole õiguslikult vettpidavad. Selliste pseudoargumentidele tuginev seadus risustab Eesti õigusruumi ega vääri parlamendi toetust. E-hääletus on turvaline ja üha populaarsem hääletusviis, mistõttu tuleb selle kasutamist pigem soodustada, mitte takistada.

 

Ametnike sundparteistamine Tallinnas tuleb lõpetada

Tallinna linnaametnike seas on 203 Keskerakonna liiget, mis moodustab 13,3 protsenti linnaametnike koguarvust. Nii selgus ERR-i uudistetoimetuse uuringust, kus võrreldi Tallinna telefoniraamatu andmeid äriregistri avalike andmetega.

Keskerakondlik Tallinna linnavalitsus peab lõpetama ametnike sundparteistamise, mis on juba aastaid vähendanud avaliku võimu usaldusväärsust ja professionaalsust pealinnas. On avalik saladus, et kõrgematele ametikohtadele pole pealinnas võimalik tõusta kuulumata valitseva Keskerakonna ridadesse.

Põhjamaise juhtimiskultuuri osa ei saa olla inimeste edutamine parteipileti alusel. Sellise aegunud mentaliteedi elujõulisus pealinnas peegeldab nõukogude aega. Eriti kahetsusväärne on haridussüsteemi ja munitsipaalpolitsei mehitamine lojaalsete parteikaaslastega, mis on Tallinnas olnud paraku levinud praktika juba pikki aastaid. Avalikus sektoris tuleb inimesi tööle värvata ainult nende oskuste ja teadmiste alusel. Jätka lugemist

В Рийгикогу сформирована группа в поддержку кибербезопасности

Члены Рийгикогу сформировали группу в поддержку кибербезопасности. Председателем группы стал Арто Аас, заместителем председателя – Калле Паллинг.

Цель группы – поддержать сферу кибер-правительства в Эстонии, укрепить сотрудничество между частным и государственным секторами и повысить осведомленность общества о кибербезопасности.

Председатель группы Арто Аас подчеркнул, что безопасность кибер-пространства можно обеспечить лишь при тесном сотрудничестве между государством, предприятиями и гражданами. «В этом году исполняется 10 лет с проведения широкомасштабных кибератак на Эстонию. Это событие было названо первой в истории кибер-войной. Способность эстонского государства и нашего ИТ-сообщества противостоять кибер-угрозам принесло нам международное признание и известность. В сфере кибербезопасности Эстония является одной из ведущих стран в мире», – сказал Аас.

«Развитие технологий, расширение электронных услуг, электронная торговля, интернет вещей и многие другие нововведения повышают важность безопасности кибер-пространства. Кибербезопасность – не только вопрос государственной безопасности, но и неотъемлемая часть повседневной жизни каждого человека», – отметил Аас. Он добавил, что безопасность кибер-пространства необходимо обеспечить при предоставлении жизненно-важных услуг, от врачебной помощи до сектора энергетики, а также при предоставлении финансовых услуг и в социальных сетях.

В прошлом году Департамент государственных инфосистем рассмотрел 9135 случаев в компьютерных сетях и сетях связи Эстонии, из которых 348 имели высокий приоритет и оказывали влияние на работу важной государственной услуги или страницы.

Jätka lugemist