Valitsuse plaan vähendada kohalike teede rahastamist on lubamatu

2019.aasta riigieelarve aruteludes Riigikogu majanduskomisjonis selgus, et valitsus kavatseb järgmisel aastal kohalikele teedele suunatud vahendeid oluliselt vähendada. Kui 2016.aastal eraldati kohalikele teedele 59 miljonit eurot ja 2017.aastal 66 miljonit eurot, siis 2019.aasta eelarves on see summa kuivanud kõigest 51 miljoni euroni. See on ligi 16% vähenemist.

Samal ajal on teada, et hinnad kasvavad Eestis kiiresti ja ehituste hanked kallinevad iga aastaga. Omavalitsuste kasvanud kulutused teedele, aga väiksemad tulud tähendavad seda, et teedesse saab investeerida oluliselt vähem kui varasematel aastatel. Valitsus vähendab omavalitsuste teede vahendeid olukorras, kus kohalike teede investeeringuid tuleks hoopis suurendada.

Sama nukker pilt vaatab vastu kogu teede rahastamise eelarvest. 2016.aastal kulututati riigieelarves teedele kokku 300 miljonit eurot, 2019.aasta planeeritakse 335 miljonit. Kasv on kolme aastaga 11%, samas kui riigieelarve üldmaht on samal ajal kasvanud 45%. Teisisõnu pole Ratase valitsus suutnud hoida teede eelarvet riigieelarves samal tasemel kui varem. Riigieelarve küll kasvab kiirelt, aga investeeringute osakaal järjest väheneb. Jätka lugemist

Tallinna linn vajab kõnniteede programmi

Tallinna linna teede ja tänavate olukord linnavõimu suuremat tähelepanu. Eriti kehv on olukord pealinnas kõnniteedega, õigupoolest paljudel teelõikudel puuduvad need üldse.

Kui me soovime, et pealinna tänavad oleksid liiklemiseks turvalised ja seal saaks ohutult hakkama nii lapsed kui eakad, siis tuleb ka investeerida korralikesse kõnniteedesse. Kristiines, Nõmmel, Pirital ja paljudes teistes teistes linnaosades, sealhulgas Lasnamäel on aga palju tänavaid, kus heas korras, valgustatud ja turvalised kõnniteed puuduvad. 

Sageli on tänavate olukord nii kehvas seisus, et vanemad eelistavad oma lapsi transportida ohutuse nimel autoga. Eakad inimesed aga väldivad pimedal ja porisel ajal üldse väljas liikumist. Üha kasvava liikluskoormuse tingimustes peaks linn aga pingutama selle nimel, et inimesed eelistaksid liikuda jala või rattaga. Kõnniteede rajamine on senise praktika kohaselt olnud Tallinnas üsna juhuslik ja alafinantseeritud, puudub terviklik ülevaade olukorrast ja selge tööplaan. 

Seetõttu teemegi Tallinna linnavalitsusele ettepaneku algatada Tallinna kõnniteede programm, mis kaardistaks kõnniteede vajadused kõikides Tallinna linnaosades ja näeks ette pikaajalised investeeringud olukorra parandamiseks. Linnakodanikud ootavad, et linnavalitsuse võime kõnniteid rajada ulatuks Keskerakonna peakontorist kaugemale. 

 

Lisainfo:

Valitsus eksleb nagu siil udus

Valitsuse liikmed võidukalt Linnahalli külastamas 2016 (foto: Linnaleht)

Valitsuse peamine töö on otsuste langetamine ja poliitikate kujundamine. Paraku on Keskerakonna valitsus valinud mugavama tee ja loobunud sisuliste valikute tegemisest. Riigi kinnisvarapoliitika on sihitu paigaltammumise ilmekas näide. Suured ja olulised kinnisvaraobjektid lagunevad või seisavad kasutult, samal ajal ei julgeta langetada otsuseid nende müümise või investeeringute osas.

2016.aastal ametisse astunud valitsuse üks suuremaid lubadusi oli Linnahalli renoveerimine. Suure meediashow saatel Linnahalli külastanud ministrid lubasid selle valmimist juba 2019.aastaks, mis pidi Tallinna tooma 20 miljonit uut turisti aastas. Juba siis tundusid õhku loobitud lubadused rumalad ja naiivsed. Praguseks on selge, et Linnahalli renoveerimiseks pole isegi 2019.aasta riigieelarves ühtegi eurot ette nähtud ja vaevalt turistid Linnahalli seintele soditud Märt Sultsi valimisgrafitit vaatama tahavad tulla.

Eelmise aasta suvel valmis ministeeriumide ühishoone, mis pidi kaasa tooma olulise kulude kokkuhoiu tänu paremale ruumikasutusele ja energiasäästule. Aasta hiljem olid aga ministeeriumide endised hooned Tallinna südalinnas jätkuvalt tühjad ja tekitasid ainult kulusid. Valitsus oli need majad lihtsalt unustanud. Hiljem on need hiilivalt täitunud jälle uute ametnikega, mis paneb kogu kolimisprotsessi ratsionaalsuses kahtlema.

Jätka lugemist