Vallad ja linnad saavad suurema rolli kohaliku arengu suunamisel

Esitasin kooskõlastamiseks haldusreformi toetavate seadusemuudatuste eelnõud, millega antakse valdadele ja linnadele senisest suurem osa piirkondliku arengu suunamisel.

Haldusreformiga tahame saavutada selle, et omavalitsused pakuksid üle Eesti võrreldavalt häid avalikke teenuseid. Lisaks anname linnadele ja valdadele rohkem võimalusi omavahel koostööd teha ja ettevõtlust arendada. Oleme valinud suuna, mis muudab vallad ja linnad tugevamaks ja toetab ühtlasemat piirkondlikku arengut.

Omavalitsustele antakse ühiselt täitmiseks piirkonna arengu kavandamise ja piirkondliku ettevõtluskeskkonna arendamise ülesanne. Sealjuures jääb koostöövorm omavalitsuste valida. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks antakse linnadele ja valdadele üle maakondlike arenduskeskuste juhtimine, suurendades nende rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel ja piirkondliku spetsialiseerumise toetamisel. Need muudatused jõustuksid 1. jaanuarist 2018. Continue reading

Uus riigihangete register pakub innovaatilisi võimalusi

Täielikuks üleminekuks e-riigihangetele alustas rahandusministeerium koostöös infotehnoloogiakeskusega (RMIT) uue riigihangete registri väljatöötamist. Uue registri võimalused automatiseerivad ja kiirendavad e-hanke menetlusprotsessi nii hankijate kui pakkujate jaoks.

Uus riigihangete register peab olema kasutajale mugav ja tänapäevane e-teenus. Meie eesmärk on, et iga soovija oskaks registri vahendusel koondada endale huvipakkuvaid andmeid ja saaks hakkama riigihanke korraldamise või pakkumuse esitamisega.

Continue reading

Kümme selget võitu haldusreformist

Seoses omavalitsuste ühinemisega on olnud õhus väiteid, justkui ei saadaks aru, mida käimasolev haldusreform head võiks tuua. Olgu siis veel kord esile toodud mõned tüüpilised seniste ühinemistega kaasnenud positiivsed efektid, mida on korduvalt erinevate vallajuhtide endi poolt välja toodud ja mis suure tõenäosusega hakkavad ilmnema ka tulevaste ühinemiste puhul.

Kokku on alates aastast 1996 Eestis olnud 30 omavalitsuste ühinemist (ja mitte ühtegi lahkuminekut). Heade ühinemiste näidetena võib julgelt välja tuua näiteks Lääne-Nigula, Viljandi, Märjamaa, Suure-Jaani, Tapa, Lääne-Saare ja mitmed teisedki vallad. Ühinenud omavalitsused ei ela teistsuguses maailmas, ka neid puudutavad samad trendid, mis kõiki Eesti maapiirkondi. Siiski saab välja tuua vähemalt kümme ühinemistega seotud positiivset asja, mis on leidnud kinnitust seni ühinenud valdades:

1. Investeerimisvõimekuse oluline kasv tulenevalt mastaabiefektist,suutlikkus ära teha asju, mida eraldi poleks suudetud. Erinevaid näiteid sellistest elluviidud suurtest investeeringutest on väga palju, millest vallajuhtide sõnul varem ainult aastaid räägiti. Olgu selleks siis uued spordihooned või renoveeritud kultuuri- ja koolimajad. Continue reading