Riigipalgaliste kärbe nõuab sisulisi reforme

Maailmas on kahte sorti töötajaid. Ühed, kes otsivad lahendusi, ja teised, kes otsivad vabandusi. Valitsuse plaan viia läbi riigivalitsemise reform ja vähendada riigipalgaliste arvu annab Eesti avaliku sektori juhtidele hea võimaluse tõestada, kuhu nad kuuluvad. Ehk kas asutakse otsima võimalusi riigiaparaadi efektiivsemaks toimimiseks läbi sisuliste muutuste või keskendutakse passiivsele kaitsestrateegiale. Edukas riigivalitsemise reform saab sündida eelkõige meeskonnatöös.

Muutuste elluviimine on lihtsam, kui kõik mõistavad nende eesmärki ja põhjendatust. Miks peab riik just nüüd ennast koomale tõmbama? Vastus on lihtne, aga karm. Eestis on vähenev ja vananev rahvastik, mistõttu langeb lähenevatel aastatel maksumaksjatele üha suurem koormus meie riigiaparaadi ja sotsiaalsüsteemi üleval pidamiseks. Demograafilised trendid näitavad, et tööealine elanikkond väheneb järgneva viie aasta jooksul keskmiselt 0,7 protsenti aastas. Seega tuleb riigitöötajate arvu vähendada vähemalt sama palju. Valitsuskabineti võimuses on otse mõjutada keskvalitsuse töötajate arvu, mille kärpe suuruseks lepiti 2016. aastaks kokku 750 töökohta.

Riik peab vältima olukorda, kus erasektoris tekib töökäte puudujääk, kuna liiga palju tööealist elanikkonda on hõivatud avalikus sektoris. Sellega toetatakse majanduse pikaajalist jätkusuutlikkust. Praegune olukord tööturul on muutusteks kahtlemata soodne. Majandus kasvab, tööpuudus on madal ja erasektori januneb kvalifitseeritud töökäte järele. Nii riigi kui töötajate seisukohast oleks rumalus panna vajalikud reformid järgmist majanduskriisi ootama, et alles siis valitsuskomisjonide ja joonlauakärbetega kuhjunud probleeme lahendada. Mõistlikum on kriise ennetada. Continue reading

Omavalitsusreform – pikk samm tugevamate omavalitsusteni

Vaevalt on palju inimesi, kes usuks, et viimase paarikümne aastaga on linnastumine Eestis vähenenud. Statistiliselt on see ometi tõsi. 1990.aastal elas linnades 71,2%, 2014.aastal ainult 67,6 protsenti eestimaalastest. Linnastumine on meile eeskujuks olevates Põhjamaades ja teistes arenenud riikides palju kõrgemal tasemel kui Eestis. Kas maainimeste massiline kolimine pealinna on osutunud müüdiks?

Reaalsus on muidugi mitmekihilisem ja tegelikult on inimeste koondumine Tallinna ja Tartu ümbrusse kahtlemata tõsi. (Valg)linnastumine ja elanikkonna vananemine on arenenud lääneriikidele omane trend.  Õige tegutsemise korral suudame neid demograafilisi muutusi tasakaalustada, aga nende protsesside vägivaldne või täielik ümberpööramine pole demokraatlikus riigis ilmselt võimalik. Kindlasti ei saa aga vaadata mööda faktist, et kui paljud omavalitsused on kaotanud suure osa oma elanikkonnast ja tulubaasist, püsib omavalitsuste enda struktuur aastakümneid muutumatuna. Praegune olukord ei rahulda kedagi, samas ollakse ka muutuste osas siiani arglikud. Mida siis teha?

Kehtiv koalitsioonilepe ütleb, et omavalitsusreformi eesmärk on hästi toimivad ja võimekad kohalikud omavalitsused. Omavalitsusreform peab tõstma maapiirkondade konkurentsivõimet, muutma omavalitsused tugevamaks, et nad suudaksid pakkuda oma elanikele kvaliteetsemaid teenuseid. Omavalitsuste roll ja iseseisvus kohaliku elu korraldamisel peab suurenema. Ainult tugev omavalitsus suudab reaalselt tasakaalustada keskvõimu ja kaitsta kohalike elanike huve. Samuti on kohaliku esindusdemokraatia tugevdamine on reformi üks olulisi eesmärke. Continue reading