Täielik energiasõltumatus Venemaast kümne aastaga

Aastaid on väidetud, et Venemaa ei soovi kahjustada Eesti gaasitarneid ja elektrisüsteemi, sest see mõjutaks negatiivselt ka nende enda elanikke, ettevõtjaid ja riigi mainet. Venemaa-Ukraina hübriidsõja, võõrriigi kodanike röövimise ja põllumajandustoodete boikoteerimise taustal selge, et lootused Venemaa juhtkonna „tervele mõistusele“ on tugevasti liialdatud. Venemaa lihtrahva vaesumine, majanduse hävitamine ja paariakuvand pole Kremlile mingiks takistuseks oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Julgeolekualase kliimamuutuse tingimustes tuleb Eestil kindlustada täielik energiasõltumatus Venemaast, sest ilma energiajulgeolekuta pole tagatud ka teised turvagarantiid.

Gaasi osakaal Eesti üldises energiatarbimises on alla kümnendiku. Paraku pärineb 100% sellest gaasist Venemaalt ja on üldjuhul Kremli kontrollitava Gazpromi poliitiline tööriist. Gaasiküttel on oluline roll kodude soojustamisel ja tõrked gaasitarnetes võivad külmadel talvekuudel saada kiirelt sotsiaalse kriisi mõõtmed. Alles 2009. aasta talvel peeti maha Venemaa-Ukraina gaasisõda, kui poliitilistel põhjustel vähendas Gazprom oluliselt Ukrainale tarnitavaid gaasikoguseid. Pole eriti keeruline kujutada ette olukorda, kus Venemaa teatab gaasitarnete peatamisest Balti riikidele. Ootamatu katkestuse põhjuseid pole keeruline fabritseerida, olgu selleks siis remonditööd trassil, ärivaidlused või tarneraskused. Üha enam aga tundub, et Kremli peremehed isegi ei vaevu simuleerima, et järgivad rahvusvahelise õiguse või hea tava põhimõtteid. Ainus maksevahend on jõud. Balti riigid on seejuures piisavalt väikesed, et teha nendest „hoiatav näide“ tervele Euroopale. Continue reading

Venemaa on valinud sõjaka hääbumise tee

Kellele ei meeldiks jõukas, rahumeelne ja demokraatlik naaber? Naaber, kes austab vaba turumajandust, häid kaubandussuhteid ja õigusriiki. Meil on õnneks sellised naabrid, on Soome, Rootsi, Läti, Leedu. Ja siis on Venemaa… Naaber, kes soovib oma üha kahanevat regionaalset mõjuvõimu toore sõjalise jõuga suurendada. Ometi näitavad märgid, et Kremli tänase juhtkonna valikud süvendavad Venemaa isolatsiooni ja sotsiaalmajanduslikku hääbumist.

USA ja Euroopa Liit on kehtestanud järjest karmimad Vene-vastased sanktsioonid. Sanktsioonide mõju ei avaldu üle öö, küll aga halvendavad need oluliselt Venemaa majanduse ja sõjatööstuse konkurentsivõimet pikas perspektiivis. Sanktsioonid tabavad eelkõige Vene võimuladvikut ja nende kõige olulisema tuluallika – maavarade tootmisega seotud sektoreid.

Euroopa Liit kehtestab täiendavad juurdepääsupiirangud kapitaliturgudele, eelkõige riigi omandis olevatele Venemaa finantseerimisasutustele, Venemaa kaitsesektorile ja nendele Venemaa ettevõtete, kelle põhiline tegevusala on nafta müük või transport. Keelatakse sõjaliseks otstarbeks mõeldud kaupade müümine ja nendega seotud teenuste osutamine Venemaa kaitsetööstustele. Samuti keelatakse teatud tundlike tehnoloogiate ja nende seotud teenuste osutamine Venemaa ettevõtetele. Keeld puudutab süvamere naftauuringute ja -tootmise, arktilise naftatootmise ning kildaõli projektide jaoks vajalikke tehnoloogiad ja teenuste osutamist.

Edaspidi on Venemaa kaitsevaldkonna-, naftatoodete tootmise või transpordiga tegelevatel ettevõtetel keerulisem leida finantseerimisallikaid ning investeeringuid uute projektide elluviimiseks. Olukorras, kus kodumaine kapital juba aastaid põgeneb Venemaalt ja tööstuse tehnoloogiline areng kärbub, on juurdepääsu ära lõikamine Lääne finantsidest ja teadmistest märkimisväärse mõjuga. Ka Euroopa Liidu põllumajandustoodete keelustamine kahjustab eelkõige Venemaa enda tarbijaid ja vähendab veelgi naaberriikide huvi Venemaal äri ajada. Continue reading