Andrus Ansipi nimetamisest Euroopa Komisjoni volinikuks

Rompuy, Ansip, Aas. Riigikogu arutas täna Eesti esindaja nimetamist Euroopa Komisjoni volinikukandidaadiks. Minu roll oli teha selle arutelu sissejuhatav sõnavõtt. 

Nagu te hästi teate toimusid 25.mail Euroopa Parlamendi valimised. Eelmise, 2009.aastal valitud Euroopa Parlamendi volitused on lõppemas, uus koosseis alustab oma tööd 1.juulil. Lõppemas on ka ametisoleva Euroopa Komisjoni ja sinna kuuluvate volinike tööaeg. Sellega seoses on igati aktuaalne arutada ka Eesti parlamendis järgmise Euroopa Komisjoni koosseisu, sh Eesti riigi võimalikku kandidaati Euroopa Komisjoni voliniku kohale. Tegemist on vaieldamatult ühe kõige kõrgema ametikohaga, kuhu Eesti riik oma esindaja saadab.

Lissaboni leppega sooviti suurendada Euroopa Komisjoni legitiimsust, mistõttu suurendati ka otsevalitava Euroopa Parlamendi rolli Euroopa Komisjoni presidendi ametisse nimetamisel. Üle-euroopaliste parteide juhid, Ülemkogu president ja riigipead on juba aktiivselt alustanud uue presidendikandidaadi otsingutega. Euroopa Parlamendi ette peaksid need arutelud jõudma juuli keskpaigaks. Loodetavasti jõutakse siis ka sobiliku kandidaadini, kellel on laiapõhjaline toetus nii europarlamendis kui riigipeade hulgas.

Euroopa Komisjoni täpne koosseis ja tööjaotus kuulub Komisjoni presidendi ainupädevusse. Ometi kuulub kandidaatide esitamise õigus liikmesriikidele, samuti peavad kõik Komisjoni volinikukandidaadid läbima kuulamise Euroopa Parlamendis. Uus Euroopa Komisjoni koosseis peaks alustama oma tööd käesoleva aasta novembris.

Euroopa Liidu liikmesriikides on üldlevinud tava, et Euroopa Komisjoni volinikukandidaadi valiku langetab liikmesriigi valitsus, mitte parlament. Sellega soovitakse vältida võimalikku institutsionaalset konflikti Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel. Samuti on valitsuse otsustusprotsess üldjuhul kiirem ja paindlikum. Sarnast loogikat ja protseduuri on järgitud ka Eestis. Continue reading