Euroopa Liidu positiivne mõju Eestile

10 aastat Euroopa Liidus. Foto: Erik Peinar

10 aastat Euroopa Liidus. Foto: Erik Peinar

Euroopa päeval, 9.mail toimus Riigikogus konverents „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus“. Minul oli au esineda ettekandega “Kuidas on Euroopa Liitu kuulumine muutnud Eesti riigivalitsemise mudelit”. Siin on minu sõnavõtt.

“Austatud kuulajad, daamid ja härrad.

Lubage mul alustada pisut lõbusamates toonides ja tsiteerida meie kodumaiste euroskeptikute seisukohti aastast 2003, kui lähenemas oli Euroopa Liiduga ühinemise rahvahääletus. Järgnevad mõtteavaldused kuulusid n-ö ekspertidele, kellest muide enamus on aktiivsed arvamusliidrid Euroopa teemadel ka täna, 11 aastat hiljem.

– Euroopa Liitu astudes kaotame riikliku iseseisvuse!

– Tühise euroabi saamise nimel teeme asjatuid jõupingutusi. Euroopa Liiduga liitumine tähendab Eestile oma kultuuri ja keele hääbumist.

– Hinnad tõusevad kiiremini kui palgad ning elatustaseme diferentseerumine süveneb. Euroopa Liidus jääme vaesemaks! Hüppeliselt kasvavad esmatarbekaupade hinnad. Investeeringuid ja töökohti ei tule. Palkade kasvu ei tule.

– Eesti toidutootmine on alla surutud. Muudatused toidulaual vähendavad vastupanuvõimet haigustele. Suureneb sõltuvus kallitest ravimitest.

– Piiride kadumise tagajärjel suureneb kuritegevus ja narkomaania, süveneb salakauba ja mitmesuguste pahede kontrollimatu levik Eestisse.

– Tööjõu vaba liikumine kasvatab tööpuudust ja vähendab sotsiaalset turvalistust. Eestisse saabub hulgaliselt võõramaalasi.

Kui liitume, tuleb likvideerida Tallinna vanalinnas munakivisillutis. Ka koogiretsept peab olema euronõuetele vastav! Euroopa Liit läheb isegi olümpiamängudele võistlema ühendatud eurovõistkonnaga. Jne jne. Päris õudne.

Alternatiivina liitumisele pakuti pikemat üleminekuperioodi ja uusi liitumisläbirääkimisi ühinemaks Euroopa Liiduga 10 aasta pärast. Mõelge sellele ettepanekule tänaste Ukraina sündmuste taustal.  Mõelge, mis sündmused vallandusid Vilniuse idapartnerluse tippkohtumise eel ja järel.

Kogu selle hüsteeria peale ütles president Lennart  Meri euroreferendumi päeval:  „Ükski inimene ei lähe eladeski lollimaks, välja arvatud need,  kes ka täna hääletavad tõenäoliselt Euroopa Liidu vastu. Neile võin vaid sügavalt kaasa tunda.“

Kui me vaatame, milliseks on kujunenud reaalsus, võime tunnistada, et ka tol korral oli Lennart Meril õigus. Euroopa Liit ja NATO on Eesti heaolu tõstmisel ning julgeoleku tagamisel olnud asendamatud. Eriti just tänases keerulises geopoliitilises olukorras on võimatu Euroopa Liidu rolli üle tähtsustada. Halle tsoone Euroopas enam ei ole, kindlasti pole neid piirialadel. Continue reading