Riiklikud lastetoetused on oluliselt tõusnud

vajaduspohine_toetus_lastetoetused_v2

Riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus venitavad sotsid on seadnud propagandistlikuks loosungiks väite, et 10 aastat pole Eestis lastetoetusi muudetud. See väide ei vasta tõele, sest alles tänavu juulikuus toetused tõusid. Aga vale on suur ja ilus ning müüb hästi. Soovitan siiski toetuda faktidele.

Tõdesime aastaid tagasi, et praegune peretoetuste süsteem tuleb muuta vajaduspõhisemaks. Lastele täisväärtusliku ja aktiivse elu tagamiseks peab peretoetuste maksmisel kehtima põhimõte, et toetame rohkem neid, kes reaalselt abi vajavad, ja peresid kus on rohkem lapsi.

Vajaduspõhise lähenemise all peetakse silmas eeskätt toetuste sihitamist suuremas vaesusriskis olevatele peretüüpidele. Selle rõhuasetusega järgime ka OECD soovitusi.

Continue reading

Otsused Brüsselis mõjutavad iga eestlase elu

Sõnavõtt Riigikogus Euroopa Liidu poliitika arutelul 05.11.2013

2003. aasta 14. septembril ütles Eesti rahvas oma kindla jah-sõna, ühinemaks Euroopa Liiduga. Napp 10 aastat hiljem võib üsna rahuliku südamega väita, et oleme ennast Euroopa Liidu tuumikus väärikalt sisse seadnud. Oleme üks kõige integreeritum liikmesriik, meid tuntakse ja hinnatakse. Meie innovaatiline, paindlik ja hästi toimiv riik on paljudele eeskujuks. Sestap leian, et peaksime nii täna kui tulevikus rohkem keskenduma sellele, milline on Euroopa Liidu roll maailmas, ja vähem muretsema selle üle, kas meid Brüsselis ikka teatakse. Teatakse küll!

Möödunud perioodi ühe kõige olulisema suundumusena tuleb esile tuua Euroopa Liidu kaubandusläbirääkimisi maailmamajanduse suurriikidega – Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan. Ka Hiinaga on algamas läbirääkimised, et luua võrdsed võimalused nii investeeringute turule pääsemiseks kui nende kaitseks. Mõistagi on kõige suurema majandusliku ja märgilise tähendusega taaskäivitunud kahepoolsed vabakaubanduskõnelused Ameerika Ühendriikidega.

Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on kaks kõige olulisemat maailmamajanduse turgu. Neis toodetakse kokku ligi pool kogu maailma sisemajanduse kogutoodangust ja kahepoolne kaubavahetus moodustab kolmandiku maailma kaubandusest. On selge, et Atlandi-ülene vabakaubandus looks maailma võimsaima majandusruumi.

Mõjuka USA akadeemiku ja arvamusliidri Zbigniew Brzezinski sõnul võib Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide kaubanduslepe peatada Lääne allakäigu, taaselustada transatlantilised suhted ja tasakaalustada Hiina mõjuvõimu. Ta on kinnitanud, et see loob Läänes uut elujõudu, suuremat turvalisust ja rohkem ühtekuuluvust.

Vabakaubanduslepet üritati sõlmida juba 1990-ndatel ja viimati 2006. aastal. Paraku läbirääkimised ebaõnnestusid. Tänavu 13. veebruaril taaskäivitatud kõnelused soovitakse lõpetada kahe aasta jooksul.

Euroopa Liidul on ühine kaubanduspoliitika, mis tähendab, et rahvusvahelisel tasandil esinetakse ühtlustatud seisukohtadega, mida esitab Euroopa Komisjon. On suur vahe, kas Pekingis või Washingtonis istub läbirääkimiste laua taga 1,3 miljonit või 500 miljonit elanikku esindav delegatsioon.

Eesti huvides on tugev ja ühtne Euroopa, kes oleks rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeline. Kaubanduse liberaliseerimises peituvad võimalused uute ideede, tehnoloogiate ja teenuste levikuks, mis omakorda soodustavad majanduskasvu, annavad võimalusi teha uusi investeeringuid ning luua töökohti.

Majandusest ja globaalsetest trendidest rääkides ei saa mööda minna energeetikast. Uued tehnoloogiad ja ebakonventsionaalsete energiaallikate kasutuselevõtt on hakanud kiirelt rahvusvahelist energiaturgu muutma. Sellega koos toimuvad varem või hiljem ka teised geopoliitilised nihked. Ameerika Ühendriikides toimuvat on nimetatud lausa uueks tööstuslikuks revolutsiooniks – energiakandjate importijast on saanud energiat eksportiv riik. Kas Euroopa Liit on sellisteks muutusteks valmis? Kas oleme piisavalt ühtsed, kiired ja tugevad, et selliste otsuste langetamisel kaasa rääkida?

Energiajulgeoleku ja varustuskindluse suurendamiseks on oluline tuua turule võimalikult kiiresti täiendavaid tarneallikaid ja avada gaasiturg konkurentsile, aga ka luua turge liitvaid elektriühendusi ja -võimsusi. Toomas Hendrik Ilves ütles 28. mail Leedu parlamendis tabavalt: „Ei ole ju kestlik ja kogu piirkonnale turvaline, kui keegi meist peaks mõnel kuul ostma sisse ligi 90 protsenti elektrist, millest omakorda ligi pool tuleks Euroopa Liidu väliselt monopolilt.“

Paraku näeme Euroopa energiapoliitikas endiselt suurt killustatust ja olukorda, kus protektsionistlikud ja päevapoliitilised otsused prevaleerivad pikaajalise strateegia ja regionaalse koostöö vajaduse ees. Võitjatena väljuvad sellisest situatsioonist paraku Euroopa Liidu välised regioonid ja ettevõtted.

Continue reading