Rajame Tallinnasse uue olümpiaujula

Ligi 10 000 harrastajaga on ujumine üks populaarsemaid spordialasid Eestis. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medaleid noppinud ujujad kuuluvad Eesti tippsportlaste kõrgliigasse. Ometi puudub Eestis tänaseni rahvusvaheliste nõuetele vastav nn olümpiaujula, kus saaks korraldada tiitlivõistlusi ja treenida uusi säravaid talente. On aeg selline ujumiskeskus Tallinnasse rajada. 

Olümpiaujula tähendab seda, et ühe katuse all paikneb üks 10-rajaga 50m võistlusbassein ja üks 25m soojendusbassein. Loomulikult saab sinna võimaluste piires lisada vettehüppeala, spordi- ja jõusaale, meditsiiniruume jne. Kõige tähtsam on aga see, et olümpiaujula on eelkõige mõeldud spordi tegemiseks, treeninguteks ja võistlusteks, mitte spa-keskusena õllejoomiseks. Olümpiaujula kerkimine aitaks kaasa ka sellele, et Eesti tippujujaid saaksid püsivalt kodumaal treenida.

Eesti ujumise lai kandepind ja tipptulemused lubaksid meil korraldada rahvusvahelisi tiitlivõistlusi, mis tooks siia kohale maailma superstaarid koos rohkearvulise meedia ja fänniarmeega. Ujumine on üks populaarsemaid ja konkurentsitihedamaid alasid maailmas, mida jälgitakse igas maailmajaos. Hetkel rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamise võimalus meil paraku puudub, sest isegi Tartu Aura ja Kalev Spa ei vasta kõikidele nõudmistele ega mahuta vajalikul määral pealtvaatajaid. Küll aga asub selline ujumiskeskus Helsinkis.

Uue kaasaegse ujula rajamisest Tallinnasse on unistatult pikalt. Ettevalmistusfaasis on lausa kaks projekti – TTÜ ujulaprojekt Mustamäel ja Tallinna linna projekt Lasnamäel. Kindlasti leidub sobilik koht ka Kesklinnas. Kultuuriministeerium peab uue olümpiaujula rajamist üheks tähtsamaks spordivaldkonna prioriteediks, mille rajamiseks soovitakse kasutada ka Euroopa Liidu abivahendeid. Hästi läbi mõeldud ja ratsionaalselt ehitatud olümpiaujula peaks valmis saama 10 miljoni euroga, mis aga eeldab erasektori, riigi ja omavalitsuse laitmatut koostööd.

Ujumine on unikaalne spordiala, mis sobib harrastamiseks igas elueas. Ujumisoskused ja veeohutuse tundmine tulevad kasuks ka väljaspool basseini, mistõttu ei tasu ujumist vaadata pelgalt kui ühte toredat spordiala, vaid kui terviklikuks eluks hädavajalikku oskust. Süsteemne ja laiapõhjaline ujumisõpe vajab aga basseini, kus on piisavalt ruumi ja „vaba vett“.  Järgmisel neljal aastal tuleb Tallinnasse ujumise uus Meka valmis ehitada.

Barcelona ajutine ujumisareen MM2013

971908_664596383568804_878317848_n

 

 

Vaata ka pilte Pekingi suurejoonelisest olümpiaujulast Elu24 veebis  http://www.elu24.ee/9568/galerii-pekingis-avati-olumpiaujula

*Autor on endine ujuja ja Eesti Ujumisliidu juhatuse liige

 

 

Jalgratta kasutamine võiks muutuda ka Tallinnas igapäevaseks ja mugavaks

Rattaterminal Oslos

Rattaterminal Oslos

 

Oslos, Kopenhaagenis, Helsinkis ja paljudes teistes Euroopa linnades on jalgratas tavaline linnas liikumise vahend. Jalgrattaid kasutavad noored ja vanad, nii turistid kui linnakodanikud oma igapäevaste asjaajamiste juures. Nende kasutamine on odav ja turvaline. Kusjuures kliima pole nende linnades sugugi „inimsõbralikum“ kui Eestis.

Rattakasutuse kõige elementaarsemaks eelduseks on rattateede korralik võrgustik terves linnas. Kas rattatee on osa sõiduteest, ühissõidukirajast või jalgteest polegi nii oluline. Tähtis on, et rattaga saaks turvaliselt liigelda kogu linnas, mitte ainult mõnel üksikul teelõigul. Eriti kasulikud on rattateed südalinnas, mis aitab oluliselt vähendada auto – ja ühistranspordist tingitud ummikuid.

Jalgrataste kasutamisele aitab kaasa avalike rattalaenutuste süsteem. Oslo, Brüsseli jpt linnade näitel on tegemist n-ö rattaterminalidega, kust saab kiirelt ja mugavalt ratta kaasa haarata ja tagastada. Selliseid terminale on linnas kümneid, nii et pole vahet, kuhu ja millal sa jalgrattaga liikuda soovid (ratast ei pea tagastama algsesse punkti). Rataste laenutus on igati taskukohane (kohalikele elanikele ca 12 eurot hooaeg), lisaraha teenitakse ratastele paigaldatud reklaamist. Lihtne ja loogiline. Jällegi on aga oluline, et rattaterminalid kataksid kogu linna ja moodustaksid loogilise võrgustiku.

Oslo linna kohta saab rohkem infot siit: http://www.bysykler.no/oslo

Brüsseli rattalaenutustega saab tutvuda siin http://en.villo.be

Veelgi moodsama Taani süsteemi tutvustatakse selles videos http://www.youtube.com/watch?v=H6MIX511A_w&feature=share

 

Islandi otsus Euroliiduga liitumiskõnelused lõpetada ei tee rõõmu

BNS küsis täna kommentaari Islandi otsuse kohta lõpetada läbirääkimised Euroopa Liiduga. Allolev on BNSi uudis.

Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimehe Arto Aasa sõnul ei olnud Islandi otsus peatada liitumiskõnelused Euroopa Liiduga ootamatu, aga kindlasti ka mitte rõõmustav.

“Arvan, et ühinemine Euroopa Liiduga (EL) oleks olnud kasulik mõlemale osapoolele,” ütles Aas reedel BNS-ile. “Islandi Euroopa-püüdlused said hoo sisse siis, kui väikeriik oli sattunud sügavasse kriisi ja vajas välist toetust. Nüüd, kus kriis on möödumas, on ka kirg ühineda EL-iga jahtunud.”

Aas lisas, et uued kriisid ei ole maailmas kindlasti välistatud ja väikeriigid on nende suhtes eriti tundlikud.

Aasa sõnul tuleb aktsepteerida Islandi valitsuse otsust, mis on kujunenud demokraatlike valimiste tulemusel. “Ja usaldades Islandi välisministri sõnu, toimub lõimumine EL-iga ka ilma ametliku liikmelisuseta,” lausus Aas

Välisminister Gunnar Bragi Sveinsson kevadel antud valimislubadusele viidates peatas Island peatas määramata ajaks ühinemiskõnelused EL-iga. Tema sõnul saatis valitsus rakkerühmad ja läbirääkimismeeskonnad laiali ning ühtki tippkohtumist enam ei tule.

Otsuse taga on euroskeptiline paremtsentristlik koalitsioon, kes võitis aprillis parlamendivalimised programmiga, mis sisaldas liitumiskõneluste lõpetamise nõuet. Islandi avalik arvamus on EL-iga liitumise vastu, peamise takistusena nähakse kalapüügiõigusi.

Euroopa Liidu asjade komisjoni möödunud hooaja kokkuvõte

Ajavahemikus september 2012 kuni august 2013 toimus 68 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) istungit, neist seitsmel oli arutelu avalik.

ELAKi esimeeste kohtumine Leedu seimis

Komisjoni esimees Arto Aas  (esimees alates 12.12.2012), Taavi Rõivas  (esimees kuni 11.12.2012).

2012. aasta sügisistungjärgul toimus 30 komisjoni istungit. ELAK andis seisukoha 21 ELi poliitikadokumendi ja õigustloova akti eelnõu kohta. Seisukohtade andmiseks töötati läbi 20 arvamust Riigikogu valdkondlikelt komisjonidelt. Ligi 20% juhtudest pidas ELAK vajalikuks valitsuse seisukohti muuta või täiendada. ELi ministrite tasandi kohtumiste päevakordi arutas komisjon 32 korral, nendest 17 korral tutvustas Eesti seisukohti minister.

2012. aasta sügisel alustas komisjon avalike istungite sarja „EL tuleviku arutelud“. Kokku toimus kuus avalikku arutelu. Teemadena käsitleti nii ELi majanduse kui ka euroala olukorda, siseturu, õiguse ja põllumajanduspoliitika arengut, välispoliitikat, ELi välisteenistust ja julgeolekut. Aruteludesse kaasati valdkonna eksperte ning kõrgemaid ametnikke nii ELi institutsioonidest kui ka Eestist. Avalikke arutelusid on võimalik vaadata Riigikogu kodulehelt http://www.riigikogu.ee/index.php?id=174307.

2013. aasta kevadistungjärgul toimunud 38 istungil andis ELAK seisukoha 75 ELi poliitikadokumendi ja õigustloova akti eelnõu kohta. Seisukohtade andmiseks töötati läbi 70 Riigikogu valdkondliku komisjoni arvamust. Valitsuse seisukohti muudeti, täpsustati või täiendati 26% juhtudest (14 korral), näiteks muudeti valitsuse seisukohti Kreeka finantsabiprogrammi suhtes.

2013. aasta alguses toimunud ELi tuleviku kuuendal arutelul keskenduti ELi föderaliseerumise võimalikkusele. Peaettekandega esines Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas.

ELAKis olid teemadena arutlusel konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ uuendamine Euroopa poolaasta raames, Eesti stabiilsusprogramm ning Euroopa Komisjoni antavad riigipõhised soovitused. 2014–2020 eelarveperioodiga seoses anti komisjonile ülevaade ettevalmistustest ELi vahendite kasutamise kavandamise kohta Eestis. Tähelepanu sai ka ELi Läänemere-strateegia tegevuskava hetkeseis.

Esmakordselt Riigikogu ajaloos algatas ELAK põhjendatud arvamust sisaldava otsuse eelnõu, mis seadis kahtluse alla direktiivi ettepaneku vastavuse subsidiaarsuse põhimõttele. Täpsemalt oli otsuse eelnõu ajendatud Euroopa Komisjoni direktiivi ettepanekust, millega kohustatakse suuri äriühinguid ja kontserne avalikustama mittefinantsteavet ning teavet mitmekesisuspoliitika kohta juhtorganites. ELAK oli arvamusel, et direktiivi ettepanek on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, kuna ei ole selge Euroopa Liidu tasandil sekkumise vajalikkus. Komisjon valmistas ette Riigikogu otsuse eelnõu, mis sisaldas põhjendatud arvamust, miks ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele. Otsuse eelnõu oli 18. juunil täiskogus I lugemisel ning lõpphääletusel. Riigikogu võttis otsuse 54 poolthäälega vastu ning see edastati Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu nõukogu eesistujale.

Palju tähelepanu sai direktiivi eelnõu, mis näeb ette, et 40% börsil noteeritud äriühingu nõukogu liikmetest peavad olema naissoost. Pärast sidususrühmadelt arvamuste saamist otsustas ELAK eelnõus sisalduvat sookvootide põhimõtet mitte toetada.

Jätkusid arutelud järgmise eelarveperioodi mahukate poliitikavaldkonna ettepanekupakettide, sh ELi ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika reformipaketi üle. Suurt tähelepanu pöörati meetmetele, millega Euroopa Komisjon püüdis ja püüab lahendada kliimapoliitikas tekkinud dilemmasid. Samuti hoiti end kursis läbirääkimiste arengutega LNG terminali asukoha ja energia infrastruktuuri osas.

Komisjon toetas ka EL noortegarantii loomist, mille eesmärk on vähendada noorte tööpuudust ja suurendada nende kaasatust ühiskonda. Noortegarantii loomisega tahetakse tagada, et kõik kuni 25-aastased noored saaksid 4 kuu jooksul pärast töötuks jäämist, üldhariduse omandamist või katkestamist haridustee jätkamise, kvaliteetse töö- või praktikapakkumise.

Veel otsustas komisjon toetada määruse ettepanekut, mis tugevdab ja täpsustab tarbijate õigusi lennureisidel, et tagada nende õiguste efektiivne ja igakülgne kaitse. Tehtavad muudatused näevad ette hüvitise lennu pikaajalise hilinemise korral, õiguse muuta reisiteekonda ning õiguse hoolitsusele jätkulennust mahajäämise korral, kui eelmine lend hilineb.

Välissuhtlemise kontekstis tuleks esile tõsta Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy 2013. a märtsis Riigikogus peetud kõnet, milles ta keskendus Euroopa tulevikule. Samuti kohtuti Saksamaa parlamendi Bundestagi liikmete, Albaania delegatsiooni, Gruusia eurointegratsiooniministri, Tšehhi eelarvekomisjoni delegatsiooni, Euroopa Komisjoni majandus- ja rahanduspeadirektoraadi Eesti üksuse töötajate, Horvaatia ja Kosovo parlamendi esimehega.

Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetest külastasid komisjoni Ivari Padar, Vilja Savisaar-Toomast, Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland.

Mais 2013 viibis komisjoni neljaliikmeline delegatsioon ametlikul visiidil Serbias ja Makedoonias. Tegemist oli Eesti parlamentaarse delegatsiooni esimese visiidiga antud regiooni. Visiidi eesmärk oli tutvuda regiooniga, arutleda ELi laienemispoliitika üle ja luua kahepoolseid suhteid. Mõlemas riigis kohtuti ka Euroopa Komisjoni välisteenistuse delegatsiooni juhtidega, kes andsid ülevaate riikide ELi laienemisprotsessidest. COSACi kohtumised toimusid Küprosel, Iirimaal ja Leedus. Balti ja Poola ELAKi esimehed kohtusid 2012. aasta sügisel Tallinnas ja 2013. aasta kevadel Gdanskis.