Riigikogu ei soovi Euroopa Liidu üleliigseid regulatsioone

Riigikogu täiskogu otsustas teisipäevasel lõpphääletusel, et kasutab esimest korda õigust teha Euroopa Komisjoni eelnõule subsidiaarsuskontroll, vaidlustades ettepaneku nõuda suur- ja börsiettevõtete majandusaasta aruannetelt tulevikus mittefinantsalast infot.

Et mõista meie tänase otsuse sisu, tuleb alustada subsidiaarsuse mõiste selgitamisest.

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt on Euroopa Liit volitatud õigusakte vastu võtma üksnes juhul, kui vastavaid eesmärke ei ole võimalik saavutada liikmesriikide siseriikliku süsteemi raames ning juhul kui asjakohasel küsimusel on riigiüleseid jooni. Lisaks peab Euroopa Liidu meede alati looma selgeid eeliseid võrreldes liikmesriikide regulatsiooniga.

Juhul, kui Euroopa Liidu meetmed ei ole tõhusamad riiklikul, regionaalsel või kohalikul tasandil rakendatavatest meetmetest, keelab subsidiaarsuse põhimõte liidul vastavaid meetmeid rakendada. Subsidiaarsuse põhimõtte peamisteks ülesanneteks on kaitsta liikmesriikide suveräänsust.

Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 on antud liikmesriikide parlamentidele õigus hinnata Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude vastavust subsidiaarsuse põhimõttele. Juhul kui parlamendi hinnangul ei ole õigusakti eelnõu subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas, võib parlament esitada selle kohta oma põhjendatud arvamuse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidendile ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale.

Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1526 lõikest 1 on põhjendatud arvamust sisaldava Riigikogu otsuse eelnõu algatamise õigus üksnes Euroopa Liidu asjade komisjonil. Olgu veel lisatud, et subsidiaarsusküsimuse arutelu Riigikogu täiskogus toimus täna esmakordselt Riigikogu ajaloos.

Lühidalt kõnealuse direktiivi sisust

Euroopa Komisjon on esitanud direktiivi ettepanku, millega kohustatakse suuri äriühinguid ja kontserne avalikustama mittefinantsteavet ning mitmekesisust käsitlevat teavet.

Esimese muudatusettepaneku kohaselt tuleb suurettevõtetel suurendada avalikustatavat mittefinantsteabe hulka järgmistes valdkondades: keskkonnaküsimused (neid juba kogutakse), sotsiaalsed (seda juba kogutakse) ja töötajatega seotud küsimused, inimõiguste austamise ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimused. Eestis puudutab ca 50 ettevõtet.

Teise eesmärgina on välja toodud ettevõtete juhtorganite mitmekesisuse suurendamine läbi täiendava teabe avaldamise. Eelnõu kohaselt tuleb börsiettevõtetel välja tuua kõikide juhtimistasandite koosseisude taust, sealhulgas andmed töötajate vanuse, soo, geograafilise mitmekesisuse ning haridusliku ja kutsealase taustaga seotud aspektide kohta. Eestis on börsil noteeritud 16 ettevõtet.

Riigikogu otsuse eelnõu sisu

Euroopa Liidu asjade komisjon on arvamusel, et direktiivi ettepanek on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, kuna ei ole selge Euroopa Liidu tasandi sekkumise vajalikkus.  Põhjendatud arvamuse esitamine Euroopa Liidule on ajendatud soovist säilitada Eesti õigus otsustada, milline on õiglane tasakaal äriühingute kohustuste ning ettevõtlusvabaduse vahel ning milliste meetmetega tasakaalu saavutada.

Praegu kuulub äriühinguõigus pigem liikmesriikide pädevusse ning ettevõtted eksisteerivad üldjuhul liikmesriigi õiguse alusel. Seda kinnitab ka Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika, mille kohaselt eksisteerib siseriikliku õiguskorra alusel asutatud äriühing üksnes siseriikliku õiguse kaudu, mis reguleerib selle asutamist ja tegevust. Mittefinantsteabe avalikustamine suurendab äriühingute halduskoormust ning ei ole selge, et sellise teabe avalikustamine kaitseks paremini investorite huvisid kui juba praegu kehtiv kohustus avalikustada finantsteavet ning keskkonna ja sotsiaalsete riskide analüüse.

Menetluslik protseduur

EL asjade komisjon otsustas 23.mail valmistada ette Riigikogu otsuse eelnõu, mis sisaldab põhjendatud arvamust selle kohta, miks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele.

14. juunil oli ELAKi päevakorras muudatusettepanekute läbi vaatamine ja samuti Eesti läbirääkimiste seisukohtade kujundamine antud direktiivi suhtes. Ühtegi muudatusettepanekut teistelt komisjonidelt ja riigikogu fraktsioonidelt ei laekunud. Eelnõu lisati 18.juuni Riigikogu täiskogu päevakorda ja ettekandjaks määrati ELAKi esimees Arto Aas.

Ka Vabariigi Valitsus kujundas antud küsimuses oma seisukohad, mille kohaselt:

1. Eesti toetab direktiivi eelnõus sätestatud eesmärke, kuid leiab, et Euroopa Komisjoni pakutud meetmed on vastuolus proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega.

2. Eesti on seisukohal, et kõnealune eesmärk on saavutatav liikmesriikide tasandil, mis tagab asjakohase paindlikkuse ja võimaldab nii äriühingutel kui ka liikmesriikidel efektiivselt reageerida ühiskonnas toimuvatele muudatustele.

3. Leiame, et äriühingute tegevust kajastav aruandlus peaks keskenduma põhilise ja otstarbeka info kajastamisele ning kohustuslik liikmesriikide õiguse harmoneerimise vajadus peab olema selgelt põhjendatud.

4. Peame õigeks täiendava mittefinantsteabe avalikustamise reguleerimist soovituslike instrumentidega.

Ülaltoodud argumentidele toetudes otsustaski Riigikogu täna subsidiaarsuskontrolli läbi viia. Meie huvides on tugev, selgepiiriline ja hästi toimiv Euroopa Liit, mistõttu me ei soovi ülereguleerimist ja liigset sekkumist. Vabal turul ja liikmesriikidel peab jääma eneseregulatsiooni õigus ja ruum.

Atlandiülene vabakaubandus loob maailma võimsaima majandusruumi

Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleping pidurdaks Aasia globaalset pealetungi ja kaitseks liberaalseid väärtusi.

Euroopa Liit (EL) ja Ameerika Ühendriigid (USA) on kaks olulisimat maailmamajanduse turgu. Seal toodetakse kokku ligi pool kogu maailma sisemajanduse kogutoodangust ja kahepoolne kaubavahetus moodustab kolmandiku maailma kaubandusest. Seetõttu on hiljuti üles soojendatud kaubanduskõnelused kahtlemata globaalse tähendusega.

EL ja USA tihedam majanduslik koostöö tasakaalustaks üha enam levivat protektsionistlikku ja riigikapitalistlikku majandusmudelit, mis ei väärtusta piisavalt vaba turu põhimõtteid.

Mõjuka USA akadeemiku ja arvamusliidri Zbigniew Brzezinski sõnul võib EL-USA kaubanduslepe peatada Lääne allakäigu, taaselustada transatlantilised suhted ja tasakaalustada Hiina mõjuvõimu. Ta lisas, et see loob Läänes uut elujõudu, suuremat turvalisust ja rohkem ühtekuuluvust.

EL eksportis USA-sse 2011. aastal 387 miljardi euro väärtuses kaupu ja  teenuseid. USA eksportis EL-i omakorda 314 miljardi euro väärtuses kaupu ja teenuseid. Samas pole EL ja USA sõlminud vabakaubanduslepingut. Lepet üritati ebaõnnestunult sõlmida ka juba 1990-ndatel aastatel ja viimati 2006. aastal.

13. veebruaril 2013 tegid USA president Barack Obama, Euroopa Komisjoni juht Barroso ja Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy avalduse, et USA ja EL alustavad formaalsete protseduuridega, mis on läbirääkimisteks vajalikud. Läbirääkimised soovitakse lõpetada kahe aasta jooksul. USAs algasid ettevalmistused läbirääkimisteks 2013. aasta veebruaris, kohe pärast seda, kui president Obama oli oma 12. veebruaril peetud aasta kõige tähtsamas kõnes vabakaubanduslepingu läbirääkimiste alustamise välja kuulutanud. Nii kõrgel tasemel välja öeldud lubadused annavad lootust, et sel korral tõesti kaubandusleppe sõlmimiseni ka jõutakse.

Laiaulatuslik vabakaubanduslepe hõlmab kaupade, teenuste ja investeeringute turulepääsu, samuti kaasajastatakse kaubandusreegleid ja liigutakse võimalikult kattuvate regulatiivsete süsteemide poole.

Enamikus valdkondades peaks leping põhinema Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingutel ja nendest tulenevatel kohustustel. Lepingus ei tohi olla sätteid, mis võiksid ohtu seada EL kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse.

Läbirääkimiste protsess peaks viima vastastikuse liberaliseerimiseni toodete ja teenuste kaubanduses ning investeeringute turulepääsul. Kaupade imporditariifid võiks täielikult kaotada.

Suurematest probleemidest on välja toodud audiovisuaalteenused ja üldhuviteenuste liberaliseerimine ning intellektuaalomandi kaitsega seotud valdkonnad, täpsemalt EL geograafiliste tähiste suurema kaitse vajadus (nt kas Parma sinki tohib kaubamärgina kasutada ainult Itaalia või ka USA toodetel?) Lisaks on mainitud erinevaid EL regulatsioone põllumajanduses, mille muutmise pärast liikmesriigid mures on, seal hulgas geneetiliselt muundatud organismide turulepääs, kasvuhormoonide kasutamine ja kloonimine.

Vabakaubandusleppe oodatav mõju poolte majandusele ja kahepoolsetele kaubandussuhetele peaks olema märkimisväärne.

Euroopa Komisjoni koostatud analüüsi alusel suurendaks laiaulatusliku lepingu sõlmimine EL sisemajanduse kogutoodangut umbes 86,5 miljardi euro võrra aastas. USA võidaks laiaulatuslikust lepingust vastavalt 65 miljardit eurot aastas. EL sektoritest võidaksid mõjuhinnangu alusel kõige enam mootorsõidukite tootjad, meretransporditeenuste ja kindlustusteenuste pakkujad.

Ka kolmandad riigid võidavad sellest, kui EL ja USA omavahel standardites ja regulatsioonides kokku lepivad. Tänu sellele ei pea nende tootjad mõlema turu jaoks eraldi standardeid järgima, mis muudab tootmise ja turundamise lihtsamaks.

Eesti pooldab võimalikult liberaalset lähenemist nii kaupade kui teenuste sektoris. Liberaalsem majandusruum omab majanduskasvule positiivset mõju ja on hea vastukaal kriisi ajal süvenenud protektsionistlikele meeleoludele siin ja sealpool Altandi ookeani. Ka vabakaubanduslepete puhul võib näha Euroopa jagunemist kaheks pooluseks – suletum Lõuna-Euroopa ja avatum Põhjavöönd.

Ajalugu on tõestanud, et liberaalsete väärtuste ja vaba turumajanduse põhimõtete kaitsmine on tõstnud inimeste elatustaset ja suurendanud majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Seetõttu peaks USA kõrval ka teiste riikidega sõlmitavad vabakaubanduslepped olema majanduskasvu järgi januneva Euroopa üks prioriteetidest.