2013. aasta 10 olulisemat sündmust Euroopa Liidus

Aasta lõpp on sobilik aeg kokkuvõtete tegemiseks. 2013. aastat võib nimetada Euroopa Liidu kriisist väljumise aastaks, kus tooni andsid eelkõige positiivsed sõnumid. Aga mõistagi leiab tagasivaates ka sündmusi, mis on pigem negatiivse varjundiga. Alljärgnev on minu valik mööduva aasta kõige märkimisväärsematest sündmustest Euroopa Liidus.

1)      Euroopa Liidu järgmise eelarve kokkulepe perioodiks 2014-2020. Pikalt kestnud vaidlused liikmesriikide, Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel said detsembris õnneliku lõpplahenduse. EL näitas, et suudab õigeaegselt jõuda kõiki osapooli rahuldava kompromissini. Eesti sai eelarveläbirääkimistel suurepärase tulemuse (5,9 mld eurot).

2)      Euroopa Liidu laienemine 28 liikmeni. 1.juulil 2013 sai EL liikmeks Horvaatia. Horvaatide liitumine on äärmiselt positiivse tähendusega tervele Lääne-Balkani regioonile, mis motiveerib tagama rahu ja stabiilsust ning viima läbi vajalikke majandusreforme. Euroopa Liit on jätkuvalt avatud uutele liikmetele.

3)      Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleppe läbirääkimiskõneluste taasalustamine. Maailma kahe tähtsaima majanduse vabakaubanduslepe liberaliseerib kaubandussuhted, kiirendab majanduskasvu ja tõstab globaalset konkurentsivõimet mõlemal pool Altandi. Loodetavasti ei takerdu läbirääkimised sisepoliitiliste tõmbluste, protektsionistlike ettekäänete või emotsiooniküllaste luureskandaalide taha.

4)      Euroopa Liidu pangandusliidu arengud. 2013.aastal tehti olulisi edusamme Euroopa pangandusliidu sünniks, mis peaks ohjeldama riske majanduse vereringes. Ühtne järelevalve ja kriisilahendusmehhanism peaks välistama olukorrad, kus pankade päästmiseks on vaja kasutada maksumaksja raha. Euroopa majandus ja rahandus on üha tihedamalt lõimunud.

5)      Läti liitumine eurotsooniga. Ametlik liitumiskuupäev jääb küll uude aastasse, aga sisulised otsused ja ettevalmistused toimusid 2013.aastal. Euro kasutuselevõtt Lätis on järjekordne signaal, et ühisraha on elujõuline ja ihaldusväärne. Ka Eesti turistidel ja kaupmeestel läheb elu mugavamaks. Kõlavad jutud eurotsooni lagunemisest on jäänud minevikku. Lätist saab 18. ühisraha kasutav liikmesriik.

6)      Angela Merkeli ülekaalukas võit Saksamaa parlamendivalimistel. Olukorras, kus EL suuremad liikmesriigid siplevad majandusraskustes ja peavad sisepoliitilist mudamaadlust, kindlustas Merkel endale kolmanda perioodi valitsusjuhina. Saksamaa majandusnäitajad on samuti eeskujulikud. Merkel on hetkel toimiva valitsuse ja tugeva majanduse sümbol Euroopas.

7)      Idapartnerluse tippkohtumise nurjumine Vilniuses. Ukraina valitsejate murdumine otsustaval hetkel ning Euroopa Liidu ühtse välispoliitika hambutu võitlus Vene karuga oli kindlasti mööduva aasta üks kurvemaid sõnumeid. Õnneks on Gruusia ja Moldova siiski Euroopa Liiduga ühes paadis.

8)      Liitumiskõneluste peatamine Islandi poolt. Majanduskriisist taastuv Island otsustas loobuda liitumisest Euroopa Liiduga, kuigi majanduslikult, kultuuriliselt ja institutsionaalselt ollakse Euroopa Liiduga väga tihedalt seotud.

9)      Ühendkuningriigi sisepoliitilised heitlused EL liikmelisuse teemal. Peaminister David Cameroni lubadus pidada 2017 referendum brittide jätkamise üle Euroopa Liidus ning eurovastaste jõudude esiletõus vähendavad Euroopa ühtsust ning suurendavad ebakindlust tuleviku suhtes.

10)   Lampedusa laevaõnnetus Lõuna-Itaalia rannikul. Enam kui 300 hukkunud põgenikuga laevaõnnetus oli järjekordne traagiline sündmus EL välispiiril, kus probleemid illegaalse sisserände ja inimkaubandusega on pigem süvenemas.

Kokkuvõttes jäi kuus sündmust positiivsele ja neli sündmust negatiivsele poolele. Kui siiski juurde lisada, et eurotsooni majandus on pöördunud kasvule, Iirimaa on esimese hädasolnud programmiriigina kriisist väljunud ning tööpuudus langeb, võib mööduva aasta üldjoontes õnnestunuks lugeda nii Eesti kui terve Euroopa Liidu jaoks.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *