Kiirelt kasvav turismisektor vajab värskeid tuuli

EASi andmetel ööbis 2012. a esimesel poolaastal Eesti majutusettevõtetes kokku 817 tuhat välisturisti. Võrreldes eelmise aastaga näitab see 6,3% kasvu. Kui sarnane kasv jätkub, siis sünnib aasta lõpuks Eestit külastanud turistide järjekordne rekordtulemus.

Kasvu peamisteks põhjusteks peetakse lennuühenduste paranemist Tallinna lennujaamas, avaliku ja erasektori aktiivset turundustegevust, uute vaatamisväärsuste avamist ja üldise kasvutrendi jätkumisega Euroopa turismisektoris.

Nagu eelmisel aastal nii kasvas ka 2012. a esimesel poolaastal kõige kiiremini Venemaalt pärit turistide arv. Seejuures on kiirelt kasvanud nende Venemaalt pärit turistide arv, kes ööbivad Tallinnast väljas Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartus. Venemaa on koguarvult kiirelt tõusnud Saksamaa, Rootsi ja Läti turistide ees teiseks päritoluriigiks. Ülekaalukalt kõige rohkem külastavad Eestit aga jätkuvalt Soomest pärit külalised, keda tänavu esimesel poolaastal oli kokku 710 tuhat.

Turistivoogude positiivne kasv tähendab ka seda, et turismiga seotud ettevõtete majanduslik tulu ületab tänavu seni rekordilise 2008. aasta tulemused.

Eesti turismisektorit kimbutab ometi paar ohtu. Esiteks on praegune külastajate osakaal Soome poole väga kaldu. Ligi pool Eestit külastavatest turistidest on pärit põhjanaabrite juurest. Eesti on jätkuvalt soomlaste jaoks kõige eelistatum sihtriik (29% puhkusereisidest), aga meie osakaal on aasta aastalt vähenenud. Põhjustena tuuakse esile nii ühtlustunud hinnataset, turvalisuseprobleeme kui ka lihtsalt küllastumist. Siin peitubki meie jaoks oluline väljakutse – kuidas meelitada Soome turistid Eestisse ka siis, kui ostlemine ja vanalinnas jalutamine neile enam atraktiivne ei tundu? Vastus peitub tõenäoliselt uutest teenustes ja uutes sihtpunktides väljaspool pealinna.

Liigne Tallinna-kesksus ongi meie turismisektori teine nõrkus. Valdav enamus välisturistidest peatuvad ainult pealinnas. Neil pole aimugi meie puutumatust loodusest Lõuna-Eestis, väikekodanlikust idüllist Kuressaares või tervise-spaadest Pärnus. Turistide meelitamine Tallinnast välja on kasulik ettevõtmine mitmel põhjusel. Esiteks pikeneb Eestis veedetud aeg, mis tähendab, et siia jäetakse maha hulgaliselt rohkem eurosid, rublasid ja jeene. Teiseks võimaldab see meelitada Eestisse märksa rohkem neid turiste, kelle huvid on laiemad kui odav alkohol või Tallinna vanalinn. Ja kõigele lisaks jaotub turismindusest tõusev majanduslik tulu regionaalselt ühtlasemalt, luues uusi töökohti ka maapiirkondadesse.

Turismi sihtkohtade arendamiseks on palju ära teha kohalikel omavalitsusest ja riigil, kelle kätes on suur hulk turismikõlbulikke objekte ja asutusi. Riik on viimastel aastatel palju märkimisväärset korda saatnud – alates renoveeritud Lennusadamast ja Teletornist lõpetades Ahhaa-keskusega Tartus. Lähiajal peaks siia nimistusse kindlasti lisanduma veel Lottemaa Pärnu lähedal, Eesti Rahva Muuseum Raadil jpm. Veelgi suurem roll on aga ettevõtlikul ja nutikal erasektoril, kes peabki olema turismisektori peamiseks eestvedajaks.

Huvitavaid näiteid ettevõtlikust vaimust leiab Eestis rohkelt. Saku Õlletehas pole kindlasti turismiettevõtte. Aga ometi külastab nende õlletehast 20 tuhat inimest aastas, mida on kordades rohkem paljudest Eesti muuseumidest. Tänu läbimõeldud teenusele võidavad sellest kindlasti nii Saku õlletootjad kui Saku vald.  Kõige rohkem ongi vaja julget pealehakkamist uute ärivõimaluste leidmiseks.

Tähtis on muuta mõtteviisi, et turist tuleb Eestisse ainult odava hinna pärast. Peame vabanema lähenemisest, et turismiobjekti muudab atraktiivseks paar tolmust topist. Odava hinna asemel peame senisest rohkem keskenduma kvaliteetsele ja omanäolisele teenusele. Passiivse puhkuse kõrval peab pakkuma võimalusi aktiivseks isetegevuseks, mis sünnitavad emotsionaalseid mälestusi.

Aga loomulikult mängivad turismi arengus rolli veel palju tegurid – kaasaegne taristu, üldine keeleoskus ja avatus, transpordiühendused, turvalisus. Targalt käitudes ja omavahel koostööd tehes ootavad Eesti turismisektorit ees kahtlemata edukad ajad.

Elektrimüüjate leppetrahvide seaduslikkus on kahtluse all

Eesti läheb 2013. aasta alguses üle avatud elektriturule. Seoses sellega on erinevad energiaettevõtted käivitanud müügikampaaniad klientidega pikaajaliste lepingute sõlmimiseks. Meedias on ilmunud väited, et Eesti Energia nõuab fikseeritud hinnapaketiga lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest trahvi, mille suuruseks on 20 protsenti tarbimata jäänud elektrienergia hinnast. 220 Energia OÜ tüüptingimused näevad ette 49 euro suuruse lepingu lõpetamise tasu. Pikaajaliste lepingute puhul tähendaks selliste leppetrahvide määramine kodutarbijale suuri lisakulutusi elektrimüüja vahetamisel.

Eesti kehtib lepinguvabadus, lepingutega võetavad õigused ja kohustused peavad olema tasakaalus. Kehtiva elektrituruseaduse mõtte järgi on inimestel õigus iga kuu elektrimüüjat vahetada, mis läbi avatud turu ja vaba konkurentsi tagab tarbijatele parima hinnaga energia kättesaadavuse. Samuti on võlaõigusseaduse § 234 järgi on eraisikutel õigus elektrimüügileping ennetähtaegselt sanktsioonivabalt lõpetada. Ka võlaõigusseaduse §42 lg 3 p 5 peab ebamõistlike leppetrahvidega tüüptingimusi õigustühisteks.

Sellest lähtuvalt edastasin 10.oktoobril justiitsminister Kristen Michalile kirjaliku pöördumise, milles soovin teada ministri vastust järgnevatele küsimustele:

1)            Kas justiitsministeerium on analüüsinud Eesti Energia, 220 Energia OÜ ja teiste elektrimüüjate müügilepingute tüüptingimuste seaduslikkust?

2)            Kas 20-protsendilise leppetrahvi määramine on seaduspärane, majanduslikult põhjendatud ja proportsionaalne? Mis saab õigustühiselt sõlmitud lepingutest?

3)            Milliseid meetmeid saavad kodutarbijad kasutada oma õiguste paremaks kaitsmiseks?

Lisasin pöördumisele ka väljavõtte kehtivast võlaõigusseadusest.

§ 42. Tüüptingimuse tühisus

(3) Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega:

5) nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust;

§ 234. Energiamüügilepingu pikenemine ja lõppemine

(1) Tähtajaline elektri- ja soojusenergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping loetakse pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui vähemalt üks kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki lepingupool teisele oma teistsugusest tahtest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka gaasi, nafta, vee või muu samasugusega ühendusvõrgu kaudu varustamise lepingule, mis on sõlmitud tähtajalisena.

 (3) Tarbijast ostja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu sõltumata sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Vastavalt seadusele on ministril aega vastata 10 päeva. Loodetavasti valmib ministeeriumi vastus kiiresti, sest uusi elektrimüügilepinguid sõlmitakse iga päev ja õigusselgus on kõikide turuosaliste huvides.

 


Maailma rikaste klubi OECD kiitis ja jagas soovitusi

Maailma rikaste ja tarkade klubiks kutsutud OECD annab kord aastas liikmesriikidele hinnanguid ja soovitusi, kuidas tõsta konkurentsivõimet ja paindlikkust. OECD-l on 34 liikmesriiki Austraalias Norrani. Eesti sai ühenduse liikmeks 9. detsembril 2010. Alloleva raporti ülevaates on kasutatud rahandusministeeriumi ja riigikantselei strateegiabüroo materjale. OECD kohta leiab rohkem materjali nende veebilehel www.oecd.org

Raporti eesmärk on analüüsida Eesti majanduse olukorda võrreldes teiste OECD riikidega ning esitada poliitikasoovitused, mis aitaksid vähendada Eesti majanduse volatiilsust (muutlikkust) ja selle negatiivset sotsiaalset ning majanduslikku mõju.

 

OECD ÜLDISED HINNANGUD JA SOOVITUSED

–     Eesti kiirele taastumisele kriisist antakse positiivne hinnang. Kiidetakse tööturu ja majanduse paindlikkust ning kohanemisvõimet, soodsat ärikeskkonda, hästi kapitaliseeritud finantsasutusi, eurole üleminekut ning usaldusväärset fiskaalpoliitikat. Eksperdid leiavad, et Eestil on väga hea edasise konvergeerumise- ja kasvupotentsiaal.

–     Probleemina markeeritakse struktuurset tööpuudust ja kvalifitseeritud tööjõu puudust, vaatamata paindlikule tööturule.

–     Eesti majandus on olnud OECD hinnangul nii sise- kui välistegurite mõjul küllaltki volatiilne. See on avaldanud negatiivset mõju majanduskasvule ja heaolule ning põhjustanud kõrget pikaajalist töötust.

–     OECD ekspertide arvates tuleks Eestis rakendada senisest enam automaatselt toimivaid konjunktuuri stabilisaatoreid. Need muudaksid fiskaalpoliitikat vastutsüklilisemaks.

–     Mikro-tasemel hinnatakse Eesti finantsregulatsiooni heaks. Makro-tasemel soovitatakse usaldatavuse suurendamiseks finantssektori piiriülese koostöö regulatsiooni parandamist ning meetmete skaala laiendamist.

–     Tööturumeetmete osas soovitatakse laiendada aktiivseid meetmeid. Samuti tuleks vähendada tööjõumaksude koormust madalama kvalifikatsiooniga töötajate puhul, parandada elukestva õppe ja kutsehariduse kvaliteeti ning arendada ettevõtlust ja innovatsiooni.

–     Sotsiaaltoetused peaksid soodustama nende saajate naasmist tööturule. Selleks tuleks antud sihtgrupile adresseerida konkreetsed Töötukassa meetmed, mis võimaldaksid neid töö otsimisel ja tööle minemisel abistada. Abivajajatele suunatud meetmeid tuleks efektiivsemalt sihistada.

 

OECD SOOVITUSED

 I Vähendada ülemäärast makromajanduslikku volatiilsust

–     Tuleb vältida protsüklilist eelarvepoliitikat. Rakendada mitmeaastased kululaed, mis hõlmaks ka maksukulu ja kohaliku tasandi kulutusi. Olla valmis rakendama maksupoliitilisi meetmeid, mis aitaksid tasakaalustada pikaajalisest buumist põhjustatud makromajanduslikku ebastabiilsust.

–     Leevendada krediidi tsüklit. Kalibreerida ja valmistuda makrotasandi tööriistade rakendamiseks, alustades vastutsüklilise kapitalipuhvri loomisest..

 

II Tõsta majanduse paindlikkust

–     Suurendada ja paremini sihistada aktiivsele tööturupoliitikale tehtavaid kulutusi, tagades tihedama koostöö kohalike omavalitsuste, haridusasutuste ja Töötukassa vahel.

–     Suurendada rahaliste stiimulite abil tööandjate huvi investeerida elukestvasse õppesse. Avaliku sektori vahenditele tuginev kaasfinantseerimine tuleks suunata madala haridusega ja eakamate töötajate sihtgrupile, samuti ka VKEde töötajatele.

–    Tasakaalustada innovatsiooni toetavad avalikud vahendid selliselt, et need toetaksid Eesti ettevõtete eksporti senisest enam ning kindlustaksid teenused väikestele eksportivatele firmadele mõistlike kulutustega.

 

III Vähendada vaesust läbi aktiveerimise ja toetuste parema sihistamise

–     Fokusseerida sotsiaalkaitse süsteem aktiveerimisele ja tööle naasmisele, tõhustades ametkondade vahelist koostööd. Kõik tööealised (töötud) inimesed, kellel on mingiski ulatuses olemas töövõime, peaksid saama Töötukassa klientideks, et neid julgustataks tööotsimises.

–     Abimeetmed peaksid olema rohkem suunatud neile abivajajatele, kes seda kõige rohkem vajavad.

–     Tervisekulutuste tõhustamine, tervislike eluviiside propageerimine ja ebasoodsas olukorras rühmade ligipääsu parandamine tervishoiule.

–     Vähendada tuleks kõrget tööjõu maksukoormust läbi vähem moonutavate maksude tõstmise, nagu vara- ja keskkonnamaksud, aktsiisid ning vähendada maksukulusid nagu soodustingimustel käibemaksumäärad. Otseste maksude vähendamine tuleks kallutada madala sissetulekutega inimeste suunast.