Riigile kuuluvad ettevõtted peaksid teadus- ja arendustegevusse rohkem investeerima

Enamus riigile kuuluvad ettevõtteid omavad oma tegevusvaldkonnas olulist turupositsiooni ja liidrirolli. Samuti ei saa kurta riigile kuuluvate ettevõtete majandustulemuste üle, kui mõned üksikud näited tähelepanuta jätta. On aga selge, et rahvusvahelises konkurentsis läbilöömine nõuab pidevaid investeeringuid teadus- ja arengustegevusse (T&A), mistõttu peaks ka riigile kuuluvate ettevõtete arendustegevus olema senisest süstemaatilisem ja mahukam.

Seni on üheks suurimaks komistuskiviks olnud ärisektori ja teadusasutuste puudulik koostöö. Eesti kõrgkoolides tehakse palju teadusuuringuid, mis ei leia aga tihti rakendust majandustegevuses. Samal ajal on ettevõtetel puudulikud teadmised ja vahendid innovaatiliste tööprotsesside, teenuste ja toodete välja arendamiseks. Äri ja teadus on tihti nagu kaks paralleelselt rööbast, mis kunagi ei ristu.

Riigiettevõtete ja kõrgkoolide koostööst on Eestis ka positiivseid näiteid. Eesti Energia teeb mahukaid investeeringud põlevkivi suuremaks väärtustamiseks, kuhu on aastaid kaasatud inimesi Eesti teadusasutustest. Riigi Kinnisvara AS alustab koos TTÜga energiatõhusa demomaja projekti, millest sünnib loodetavasti palju uut teadmist energiasäästlike ehitusmaterjalide ja insenertehniliste lahenduste osas. Aga millised on Eesti Raudtee, Tallinna Sadama või Lennuliiklusteeninduse T&A projektid ja investeeringud? Kas omanik ehk riik on seda neilt üldse kunagi oodanud? Ja kui need projektid on ka olemas, tuleks nendest palju rohkem avalikult kõneleda, et innustada teisigi ettevõtteid ja kõrgkoole koostööle.

Innovatsioon ei tähenda pelgalt uute kõrgtehnoloogiliste toodete välja mõtlemist. Innovatsioon võib sündida ka äärmiselt traditsioonilistes tegevusharudes, kas või seniste sisse kulunud tööprotsesside kaasajastamises ja heas mõttes pea peale pööramises, mis võib viia palju parema tulemuse. Riigile kuuluvad ettevõtted ei ole ainult dividendimasinad, neil kõigil on mingi lisandväärtus ja erimissioon. Olla oma tegevusvaldkonnas teadus- ja arendustegevuse veduriks peaks olema üks loomulik osa sellest missioonist.

Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgiks T&A investeeringute mahu kasvatamist 2015. aastaks kahe protsendini SKP-st ja 2020. aastaks kolme protsendini SKP-st. Sealjuures riigi osakaal oleks 1% ja erasektori osa 2% investeeringute mahust. Kui suur peaks täpselt olema riigile kuuluvate ettevõtete T&A tegevuste rahaline maht on põhjalikuma analüüsi küsimus. Aga 5% ettevõtte puhaskasumist arendustegevuseks investeerida poleks kindlasti ülejõu käiv eesmärk.

 

Viis soovitust kõrgkooli astujale

Gümnaasiumi lõpetamine ja kõrgkooli astumine on kindlasti noore inimese elus üks pingelisemaid ja olulisemaid hetki. Ajakirja Reformikiri palvel panin kirja mõned mõtteterad, mis võiks edasiste õpingute osas noortel pingeid leevendada ja valikud lihtsamaks muuta.

1)      Ära ennast hulluks mõtle. Ülikooli ja eriala valik ei ole pöördumatu otsus, mida poleks võimalik hiljem muuta. Tänapäeval võid uuesti kõrgkooli minna ja eriala vahetada terve elu. Kui sel suvel valik ei õnnestu, siis juba aasta pärast saad uue võimaluse. Eksimatuid inimesi pole olemas, tähtis on igast kogemusest midagi tarka kõrva taha panna. Parem juba nooruses riskida ja ringi vaadata, kui pensionieas kibestunult tõdeda, et sai elu aeg valel erialal tegutsetud.

2)      Vali eriala oma südame, mitte moevoolu järgi. Ära lase ennast liigselt mõjutada hetke trendidest oma tulevase eriala valikul. Õpi seda, mis on sinu jaoks kõige põnevam ja milles sul on teatud eeldused. Inimene, kes armastab oma tööd, jõuab tippu ja on õnnelik igal erialal. Tööturg ei vaja tuhandet keskpärast juristi või politoloogi, tööturg vajab tipptasemel spetsialiste, kes suudavad eristudes luua teistest kõrgemat lisandväärtust.

3)      Välismaale minek ei ole paradiisi sattumine. Välismaale õppima või töötama minek on kindlasti huvitav ja kasulik väljakutse, aga ei tasu mõelda, et ainult Eestist eemal on võimalik karjääri teha ja hästi elada. Eesti on küll väike riik, aga seda paremad on siin võimalused tippu tõusta ja kogu riigi arengutele mõju avaldada.

4)      Edu tuleb raske tööga. Ülikooli saamisega ei lõppe sinu pingutuste rada. Samamoodi ei lõppe sinu hariduselu ülikooli diplomi saamisega. Edukad on need inimesed, kes õpivad läbi oma elu, kes pingutavad teistest rohkem, kes on valmis kõrgemate eesmärkide nimel oma mugavust ohverdama.

5)      Ole ambitsioonikas ja optimistlik. Sea endale kõrgeid sihte ja tööta nende nimel. Võta ebaõnnestumist kui parimat õppetundi. Noorus on muide parim aeg erinevate asjade proovimiseks, mis annab sulle suurepärase võimaluse leida üles enda trumbid globaalses olelusvõitluses. Ja mis väga tähtis – ole sõbralik ja rõõmsameelne – sest sellised inimesed on igas seltskonnas hinnatud ja maailmas edukad.

Maailmas on küll palju edukaid inimesi, kes on jõudnud tippu head haridust omamata, aga veel rohkem on maailmas inimesi, kes on jõudnud tippu tänu heale haridusele. Vahet pole, mida sa õpid või kus sa õpid – haritud inimesel on alati rohkem uksi valla kui harimatul.

*Isiklikud õpikogemust pärinevad TTÜst, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Turu Ülikoolist Soomes ja EBSi Juhtimiskoolituse Keskusest.