Vaheraport – ülevaade majanduskomisjoni tööst viimasel kaheksal kuul.

10. novembril 2011 valiti mind majanduskomisjoni esimeheks. Alljärgnev on ülevaade minu juhtimisel toimunud tööst majanduskomisjonis. See vaheraport valijale on küll pisut tehnokraatlik ja tuim, aga annab siiski aimu ka sellest tööst Riigikogus, mis tavaliselt laiema avalikkuseni ei jõua.

Ajavahemikus 2011. aasta novembrist 2012. aasta juunikuuni võeti Riigikogus vastu 20 majanduskomisjoni menetluses olnud õigusakti. Komisjoni poolt algatati üks eelnõu. Nimetatud ajavahemikus toimus 50 majanduskomisjoni istungit – nendest kaks väljasõiduistungit (Merendusnõukotta ja Muuga Sadamasse) ja neli ühisistungit.

Euroopa Liidu asjade komisjonile anti 23 arvamust, väliskomisjonile üks arvamus ja rahanduskomisjonile üks arvamus. 2012. aasta kevadistungjärgul oli vastu võetud õigusaktide poolest majanduskomisjon kõige aktiivsem komisjon Riigikogus.

Läbi viidi üks avalik istung  teemal „Taastuvenergiat käsitlevad regulatsioonid ja nende võimalik muutumine“. Kohtuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Keskkonnaministeeriumi, AS Eleringi, Eesti Taastuvenergia Koja, Eesti Pangaliidu, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ning AS Eesti Energiaga.

Ühisistungid toimusid  riigikaitse-, rahandus-, õigus-, keskkonna-, maaelu – ja Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

  • Riigikaitsekomisjoniga koos arutati Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesele lugemisele saatmist.
  • Avalik ühisistung Euroopa Liidu asjade komisjoni ja rahanduskomisjoni euroala tuleviku teemal, mille arutelu raames kohtuti SEB Privaatpanganduse esindaja ning Eesti Välispoliitika Instituudi esindajaga.
  • Ühisistung õiguskomisjoniga kiirlaenude teemal, mille arutelu raames kohtuti Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Tarbijakaitseameti, MKM-i, Finantsinspektsiooni ning Sotsiaalministeeriumi esindajatega.
  • Avalik ühisistung maaelukomisjoni ja keskkonnakomisjoniga biomajanduse teemal. Arutelu raames kohtuti Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, MKM-i, Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajatega.

  Majanduskomisjonil oli hulgaliselt sisukaid kohtumisi:

  • Parlamentaarse kuulamise „Põlevkivi kui ressurss“ raames kohtuti Keskkonnaministeeriumi, Eesti Inseneride Liidu, Konkurentsiameti, Eesti Energia ASi ja Viru Keemia Grupp ASi esindajatega.
  • Konkurentsiameti esindajatega, kes andsid ülevaate Konkurentsiameti tegevusest
  • EAS-iga – ülevaade EASi olemusest, tegemistest ning tuleviku suundumustest
  • Maanteeameti ja MKM-iga teemal „Maakondliku bussiliikluse korralduse kavandatavad muudatused“
  • AS-iga Elering Pöyry raporti tutvustus „Eesti gaasituru liberaliseerimine“
  • MKM-i ning AS Eesti Raudteega teemal „Eesti Raudtee tegevusest ning Rail Baltic projekti hetkeseisust“Ukraina raada esindajatega arutati kahe riigi võimalikku majanduskoostööd
  • MKM-i transpordi arengukava rakendusplaani 2012-2013 tutvustus
  • Rahandusministeeriumiga teemal 2012. aasta majandusprognoos
  • Tšehhi Senati majandus-, maaelu- ja transpordikomisjoniga
  • SA Poliitikauuringute Keskus Praxis esitles uuringut „Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumustest“
  • MKM-i esindajate ja Erkki Raasukesega oli teemaks Maanteeameti olukord
  • TTÜ ning TÜ esindajaid kuulati teemal „Eesti võimalustest tuumaenergia rakendamisel“
  • Telekanalite vabalevis jätkamise probleemistikuga seoses kohtuti MKM-i, Kultuuriministeeriumi, Eesti Ringhäälingute Liidu, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, AS Levira, AS Starman ning Elion Ettevõtted AS-iga
  • Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Riigimetsa Majandamise Keskusega

Komisjoni poolt juhitud ja Riigikogus vastu võetud seadused nimetatud perioodil:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmise seadus.

2. Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja raudteeseaduse muutmise seadus.

3. Riigikogu majanduskomisjoni algatatud Eesti Arengufondi seaduse muutmise seadus.

4. Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus.

5. Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus.

6. Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seadus.
7. Vabariigi Valitsuse algatatud riigihangete seaduse muutmise seadus.

8. Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu Nõukogu “Konventsioon keskse tollivormistuse kohta seoses traditsiooniliste omavahendite ELi eelarve kasutusse andmisel endale jäetavate siseriiklike sissenõudmiskulude määramisega” ratifitseerimise seadus.

9. Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seadus.

10. Vabariigi Valitsuse algatatud kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 8.lisa heakskiitmise seadus.

11. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seadus.

12. Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja ratifitseerimise seadus.

13. Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.

14. Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seadus.

15. Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seadus.

16. Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seadus.

17. Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega viiakse lõpule Eesti elektrituru täielik avamine vabale konkurentsile.

18. Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seadus.

19. Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa  seaduse   muutmise seadus, millega liberaliseeritakse Eesti gaasiturg ja luuakse võimalused sõltuvuse vähendamiseks Vene gaasist.

20. Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seadus.
 

Korduvalt arutati nii komisjonis kui täiskogu ees Vabariigi Valitsuse esitatud tegevuskava “Eesti merenduspoliitika 2012 -2020“ . Majanduskomisjon esitas Vabariigi Valitsusele tegevuskava kohta kaheksa ettepanekut, mis puudutasid planeeringuid, keskkonnasäästlikumale kütusele üleminekut, taristut jne.

Kevadistungjärgu lõppedes algatas majanduskomisjon elektroonilise side seaduse muudatused. Seaduseelnõu eesmärk on tagada vabalevis olevate Eesti telekanalite (Kanal2, TV3) tasuta kättesaadavuse üle Eesti. Eelnõu arutelu jätkub septembris.

Sisult kõige mahukamad, õigustehniliselt kõige keerulisemad ja samas kõige olulisemad olid kindlasti elektrituru avanemisega seotud seadus ja maagaasiseaduse eelnõu. Mõlema eelnõu eesmärkideks on suurendada energiajulgeolekut, meelitada Eestisse uusi investeeringuid, tagada vaba konkurents ja tarbijale parima hinnaga energia. Oma olulisuselt võib neid seadusi seada ühte ritta 90ndatel Eestis läbi viidud majandusreformidega, mis küll sündisid raskelt, aga on pikema aja jooksul ennast täielikult õigustanud. Energiaga seotud küsimused on kindlasti ka järgneval perioodil majanduskomisjoni üks kõige olulisem töövaldkond.

Eesti majanduse kasvuvõimalused

Eesti majandus on sügavast kriisist üsna kiirelt väljunud. Oma roll majanduskasvu taastumisel on kindlasti olnud valitsuse langetatud otsustel, vahest tähtsamgi osa aga meie peamiste eksporditurgude ja kaubanduspartnerite suhteliselt tugeval olukorral (võrreldes muu Euroopaga). Kriisi puhastav jõud on tõrjunud turult hulga elujõuetuid ettevõtteid, suur hulk tööjõudu on sunnitud ümber orienteeruma. Eesti majandus on rahvusvaheliselt kindlasti konkurentsivõimelisem kui buumi tipus 2007. aastal.

Viimase paari aasta majanduskasv ja tarbijate kindlustunne on taastunud käsikäes, kasvu vedav eksport lõi korduvalt uusi rekordeid. Samal ajal on viimaste kuude heitlikud poliitilised sündmused Euroopas ja välisturgude jahtumine aeglustanud kasvunumbreid ning suurendanud inimestes ebakindlust. Turud on väga emotsionaalsed ja väikese avatud riigina mõjutab see Eesti käekäiku väga oluliselt.

Ebakindluse õhustikus on riigil kohustus pakkuda stabiilsust ja usaldust. Riigivõla madal tase, tasakaalus eelarve, maksukoormuse vähendamine – need on praeguse valitsusliidu teadlikud sammud kindlustunde kasvatamiseks. Tööhõive suurendamine, õigusriigi kaitse ja ettevõtluskeskkonna arendamine kuuluvad samuti valitsuse prioriteetide hulka.

Kriisi möödudes on Eestis toimuvad protsessid märgatavalt stabiliseerunud. Paarikümneprotsendilised palga- ja kasumikasvud on jäänud möödanikku. Tööpuuduse vähenedes kasvab küll surve palgakulude suurendamiseks, aga pigem valikuliselt ja mõne protsendi kaupa mõõdetuna. Samal ajal on nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järgi teravam kui kunagi varem.

Tööjõupuudus ja töötajate ebapiisavad oskused on Praxise uuringu järgi üheks peamiseks ettevõtlust takistavaks piduriks. Paraku ei ole üle poolte ettevõtetest koolitanud viimase aasta jooksul ühtegi oma töötajat.  Veel vähem on koolitatud ettevõtete juhte. Kas mitte siin ei peitu üks oluline arenguvõti? Igal juhul on tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine nii riigi kui ettevõtjate ühine väljakutse. Liikumine suurema tootlikkuse ja targema töö poole muutub tähtsamaks, aga ka keerulisemaks just globaalse toiduahela tipus.

60% Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKE) pakub oma tooteid ja teenuseid ainult koduturul. Sisenõudlus on küll kasvanud ja koduturg toimib, aga suurt rikkust siit ei leia. Ekspordivõimekuse suurendamine peab olema esmatähtis ja süstemaatiline tegevus. Hetkel kipuvad eksportima eelkõige suuremad Põhja-Eestis tegutsevad ja välisosalusega ettevõtted, aga potentsiaali on palju enamatel. VKE-de rahvusvahelistumine on Eesti majanduse kõige suurema potentsiaaliga kasvumootor.

Euroopa Liidu siseturg ei ole kindlasti Eesti eksportivate ettevõtjate jaoks veel ammendunud, eriti just digitaalsete teenuste valdkonnas on kasvupotentsiaal silmapaistev. Pikemaid arenguplaane silmas pidades tasub vaadata ka kiirelt jõukust koguva Aasia poole. Just Aasia Vaikse ookeani piirkonnas kasvab kõige kiiremini atraktiivse ostujõuga keskklass. Ilmekas näide sealse piirkonna jõukuse ja ostujõu kasvust on energiatarbimise prognoositav  tõus, mis lähima 25 aasta jooksul peaks Hiinas ja Indias tänaselt tasemelt kahekordistuma.

Tuleviku ennustamine on tänamatu töö. Ometi tasub tärkavaid ärivõimalusi otsida valdkondadest, mis on seotud biomajanduse, keskkonnakaitse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, energeetika ja miks mitte ka toiduainetööstusega. Üliodava tööjõuga ei suuda tänapäeval konkureerida isegi Hiina (odavat tööjõudu eeldavad investeeringud liiguvad Vietnami, Bangladeshi jm), pigem peituvad konkurentsieelised innovatsioonis, disainis, logistikas. Pealegi on globaalse pakkumise ja tehnoloogia arengu tingimustes toote bränd ning ettevõtja müügi- ja turundusoskused muutunud olulisemaks kui toode ise.

Kokkuvõttes saab öelda, et Eesti majanduse väljavaated on kindlasti positiivsed. Aga optimism tuleb realiseerida tegudega. Arenguruumi ja mõtlemisainet jagub nii era- kui avalikus sektoris.

*Tegemist on 2012. aasta Viljandi majanduskonverentsil peetud avakõne kokkuvõtvate teesidega.     

 

Protektsionism ja konkurentsi tõrjumine ei aita Euroopat

Majandusraskustes vaevleva Euroopa lõunapoolsetes liikmesriikides koguvad tuure protektsionistlikud meeleolud. Endasse sulgumine, avatud konkurentsi piiramine ja koduturu näiline kaitsmine pole midagi muud kui populistlik kanapimedus, mis võib aidata küll võita valijate hääli, aga tegelikult õõnestab majanduse konkurentsivõimet. Ometi jõuavad teatud protektsionistlikud initsiatiivid ka Euroopa Liidu ametlikesse aruteludesse.

Sel nädalal arutas Riigikogu majanduskomisjon Brüsselist laekunud ettepanekut  Euroopa Liidu riigihangete turu piiramiseks kolmandatele riikidele. Olgu kohe öeldud, et Eesti ei toeta kolmandate riikide juurdepääsu Euroopa Liidu turule piirava määruse vastuvõtmist, kuna see süvendab suletust ja vähendab vaba konkurentsi. Määruse eesmärgid ei ole kooskõlas Eesti ja EL väliskaubanduspoliitika üldiste eesmärkidega, milleks on eelkõige turgude avamine, mitte nende sulgemine. Lisaks kahjustab sellise eesmärgiga määruse vastuvõtmine EL mainet ja võib edasistel läbirääkimistel kolmandate riikidega hoopis kahju tuua.

Määrusega kaasneksid hankijatele administratiivsed lisaülesanded, mis muudavad hankeprotseduurid aeglasemaks ja kohmakamaks. Lisaks lasub hankijatel määruse rakendumisel hulk teavitusülesandeid ja hanke korraldamisel peab arvestama võimaliku komisjoni hindamisprotseduuriga, mis venitab protsessi tavapärasest tunduvalt pikemaks. Määrusega kaasnev lisakoormus on ebaproportsionaalne võrreldes sellest tuleneva kasuga.

Kindlasti tuleb arvestada, et antud initsiatiiv muudaks Euroopa Liidu hanked kallimaks ja liikmesriikide eelarvete tasakaalus hoidmise keerulisemaks. Kuna mitmete riikide pakkujate osalemist EL hangetel piiratakse, kaasneb sellega hinnatõus. Kallimate hangetega ei kaasne automaatselt kvaliteetsemad teenused ja kaubad, kuid kallimad hanked tähendavad suuremaid väljaminekuid riigile, st maksumaksjatele. Arvestades paljude EL liikmesriikide raskusi eelarvetasakaaluga, tuleks riikide väljaminekute tase hoida võimalikult madalal.

EL riigihanketurg on kolmandate riikide jaoks kõige suuremal määral avatud riigihanketurg maailmas. Ainuüksi WTO riigihankelepingu osalisriikidest pärit pakkujatele on EL oma riigihanketuru avanud 352 miljardi euro väärtuses. Piiranguid puututav ettepanek hõlmab riigihankeid, mis ületavad viie miljonit euro maksumust. Eestis korraldatakse sellisel mahus hankeid ligikaudu 50 tükki aastas. Piirangute kehtestamine võib kahjustada ka Eesti enda ettevõtjaid, kes teevad rahvusvahelist koostööd kolmandatest riikidest pärit ettevõtetega.

Euroopa Liit vajab protektsionismi asemel hoopis rohkem liberaalseid lahendusi, avatust ja innovatsiooni, mis suurendaks ettevõtete ja riikide globaalselt konkurentsivõimet.  Protektsionism  läheb maksumaksjatele kalliks maksma, olgugi et kodumaiste tootjate toetamine on emotsionaalselt kindlasti meelepärane. Seepärast tuleb avalike teenuste ja kaupade ostmisel ikkagi lähtuda parimast hinnast ja kvaliteedist, mitte päritolumaast.