Jaapan – mitte ainult sumo, sushi ja sake

DSCN0514

14.-16.veebruaril sai peaminister Ansipi visiidi raames külastatud Jaapanit. See maailma suurriik on tuntud eelkõige oma majandusliku võimsuse ja kõrge tehnoloogilise arengu poolest. Maailma suuruselt teine majandus on alles praegu Hiinale alla vandumas. Jaapani rikkusest annab aimu fakt, et ainuüksi Tokyo regiooni SKP on suurem kui tervel India riigil. Ja seda isegi vaatamata tõsiasjale, et Jaapani majandus on viimased 20 aastat tõsiselt kannatanud pangandus- ja kinnisvarasektori probleemide all.

Geopoliitiliselt on Jaapan vaatamata oma teatud isoleeritusele ülimalt mõjuvõimas ja oluline riik kogu regioonis. Peale dramaatiliselt lõppenud II maailmasõda on Jaapan olnud USA lähedane liitlane. Head liitlassuhted väljenduvad tihedas poliitilises ja majanduslikus seotuses (USA on Jaapani peamine kaubanduspartner). Samas on üle 50 aasta Jaapanit valitsenud liberaaldemokraatide valitsuse kukkumine ning Hiina üha jõulisem esile kerkimine muutmas ka Jaapani poliitilist orientatsiooni – aina enam pööratakse tähelepanu Aasiale ja suhetele lähemate naaberriikidega (eelkõige Hiina ja Lõuna-Korea).

Visiidi käigus kohtusime ka septembris 2009 Jaapani peaministriks valitud Yukio Hatoyama´ga (Jaapani Demokraatlik Partei).  Peaministri taust on küllaltki ilmekas näide ülimalt korporatiivse ja pikkade traditsioonidega Jaapani poliitilise eliidi kohta. Tema perekond on seotud Kennedy suguvõsaga ja oma doktorikraadi sai ta Stanfordi Ülikoolist. Tema vanaisa oli hiiglasliku rehvitootja Bridgestone Corp asutaja. Tema ema aga nimetatakse Jaapani poliitilise süsteemi „ristiemaks“. Muljetavaldavad taustajõud, kas pole?

Eesti ettevõtjate jaoks on Jaapani 125 miljoni rikka kundega turg muidugi äärmiselt ahvatlev. Paraku on nii küllastunud ja omanäolisele turule tungimine meie mahtude ja kogemuste juures üsna keeruline. Seetõttu saigi selle visiidi käigus jaapanlastele tutvustatud hoopis meie enda sadamaid, raudteed ja energiasektorit. Jaapani suured autokompaniid (nt Mitsubishi) on rajamas Venemaale ja Ida-Euroopasse mitmeid tehaseid, milliste varustamine saaks ladusalt toimida läbi Eestis sadamate ja raudteevõrgu. Näiteks Toyota veab juba aastaid läbi Paldiski sadama oma autosid Vene turule. Lisaks logistikale tutvustasime jaapanlastele Eesti Energia unikaalset kogemust põlevkivi valdkonnas ja võimalikke suurinvesteeringud teistesse riikidesse. Jaapanlased avaldasid omakorda tunnustust meie edukale e-riigile ja teistele infotehnoloogilistele lahendustele, mida nad hea meelega kopeeriksid (nt ID-kaart).

Samas peame aru andma, et erinevalt läänelikust äristiilist on jaapanlased ülimalt põhjalikud ja kaalutletud. Täpselt nii nagu nende lojaalsus tööandjale kestab sisuliselt surmani, nii meeldib neile sõlmida ka pikaajalisi ärisidemeid. Ei torma nad pea ees uusi suhteid looma ega vanu katkestama.

Tokyo paistis veel silma äärmiselt sujuva liikluse, turvaliste tänavate ja rahuliku elutempoga. Kuidagi polnud aru saada, et tegemist ühe maailma suurima linnaga.  Jaapanlaste enda elukombed on vaoshoitud ja silmatorkavalt askeetlikud. Üheski teises riigis pole ma näinud nii tagasihoidlikke valitsusasutusi ega suurkorporatsioonide peakortereid.

Lõpetuseks. Kui pisike Eesti võib Jaapanis olla tundmatu, siis vähemalt üks Eesti „saadik“ on seal hästi teada. Loomulikult käib jutt Barutost.  Samamoodi olid paljud teadlikud Ansipi osalemisest Sapporo suusamaratonil.  Igatahes tundus, et just sumo ja suusad on Eestile päikesetõusumaal kõvasti kuulsust toonud.

DSCN0465