Lõunanaabrite rasked valikud

Homme kinnitab Riigikogu Eesti 2010. aasta riigieelarve, mis on planeeritud 3% defitsiidi piiresse. See võimaldab meil jätkata pingutusi eurotsooniga liitumise nimel.  Rahandusminister Ligi ja Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Rõivase eestvedamisel on tõenäoliselt kokku pandud parim võimalik kriisiaja eelarve. Ansip on seda nimetanud ka kriisist väljumise eelarveks. Märkimist väärib asjaolu, et tänavu on rahanduskomisjon eelarve tasakaalupositsiooni mitmesaja miljoni krooni võrra parandanud, mitte läinud kommi- ja katuseraha jagamise libedale teele…

Olukord Eestis on küll tõsine, aga pole ometi võrreldav masendava olukorraga Lätis. Eurost ei suuda nad isegi und näha. Parlament kinnitas Läti järgmise aasta eelarve 1.detsembril. Eelarve defitsiidiks arvestatakse koguni 7,6%. Majanduslanguseks prognoositakse 4% ja hinnataseme languseks 3,7%. Kuigi eelarves on arvestatud tööpuuduse kasvuga 14%ni, siis Läti Pank ennustab tööpuuduse kasvu isegi üle 20%. See on juba väga tõsine sotsiaalne pingeallikas.

Uus aasta ei too lätlastele just palju rõõmusõnumeid. Üksikisikute tulumaks tõuseb 23-lt 26 protsendini.  Sisse viiakse astmeline kinnisvaramaks. Järsult tõusevad nii mootorsõidukite-, tubaka- kui kütuseaktsiisid.  See kõik on karm, aga vajalik. Uut eelarvet on juba tunnustanud IMF ja Euroopa Komisjon. Jääb üle vaid Läti peaminister Dombrovskisele edu ja head närvi soovida ning loota, et kriis ei aita võimule populistlikke ning hämara taustaga poliitilisi jõude.