Okasteta roos

Suurima tõenäolisusega oli Savisaare ja Pihli koalitsioon kokku lepitud juba enne kohalike valimiste lõppu 18.oktoobril.  Kokkuleppe ühisosa sündis suurest hirmust, et äkki jäädakse võimust täielikult ilma ka all-linnas. Nii et olnudki SaPi koalitsiooni tekkimine vähemalt minu jaoks suur üllatus. Isegi pime pidi nägema, et Pihl käis Keskerakonna üritustel sagedamini kui Jüri Ratas…

Küll aga on üllatav kui kergelt lasi Pihl endale läbirääkimistel pähe astuda. Piltlikult öeldes lömastas ninasarvik sotside roosi ilma ühegi valusa pisteta tallal. Muidugi oli see Keskerakonna jaoks suur võit. Nende põhilisele valijaskonnale ehk venekeelsele publikule ei tähenda SDE mitte midagi ohtlikku, sest Suur Juht kaitseb neid nii kui nii. Küll aga loodab Keskerakond end eestikeelse publiku ees puhtaks pesta ja praalib juba praegu, et “valgete jõudude müüt on purustatud”. Lisaks mängitakse amatöörnäidendit avatustest, koostöövalmidusest, hoolivusest.  Keskerakonnal pole tõesti midagi sellest koostööst kaotada, sest sotsid on seni olnud ohutud ja puhtad. Ning iga kell on võimalik nad “halva käitumise” pärast ukse taha tõsta.

Aga kuidas on lood sotsidega? Kahjuks tundub, et nad on omast võttest selili. Nende senised lojaalsed toetajad on koostööst Keskerakonnaga üdini pettunud. Nad on selleks liiga eestimeelsed, liiga intelligentsed, liiga õilsad. Et Keskerakonna kõrval silma paista ja neilt vasakult tiivalt hääli ära võtta peaks nad olema kesikutest aga veel äärmuslikumad, veel lärmakamad. Väikest-Keskerakonda pole ju kellegile vaja.

Teiseks on sotside erakonna esimees alandatud säästva arengu abilinnapeaks. Isegi kui sotsidelt tõmmati läbirääkimiste lõpus vaip jalge alt ja pakuti mõttetuid positsioone uues linnavalitsuses, oleks pidanud sotsidel jaguma väärikust ja mõistust, et Pihl sellest palaganist eemal hoida. Anvelt, Länts või Juske oleks abilinnapeadena kindlasti sobilikumad olnud. Pihl aga oleks säilitanud sõltumatuse ja teatud võimukeskuse väljaspool linnavalitsuse hoonet, kus teadupoolest on ainult üks Ülemus.

Kolmandaks peab Pihl hakkama puhtaks pesema Savisaare jüngrite valskusi.Keskerakonna valijad ei oota seletusi, vabandusi ega põhjalikku argumentatsiooni. Neid juhib valguse poole eelkõige omakasu, piiritu armastus Edgari ja pime viha Ansipi vastu. See on lihtne mudel, mida hoiab igapäevaselt töös linnavalitsuse propagandamasin. Sotside toetajad on aga palju nõudlikumad ja pettuvad kordades kiiremini. Pihl peab hakkama advokaadiks nii endale kui Keskerakonnale ja see on juba ropp töö.

Lõpetuseks. Juba iidne Hiina sõjatarkus ütleb, et ära kunagi mine lahingusse, kui su enda armee on killustatud. Sotside niigi habras organisatsioon on aga pauguga kaheks leeriks kärisenud. Ühelt poolt nn. aatelised vanakoolimehed Nestor, Mikser ja Rumm, teisalt pragmaatikud Pihl, Saks ja Juske. Võib ka teistmoodi vaadata. Et ühel pool töö ja turvatundega inimesed, teisel pool seni tegevusetult nokitsejad. Igatahes on sotsidel ees ränk töö, et 2011. aasta märtsis end Riigikogu valimiskünnisest üle upitada.