Keskerakonna valimisvõit vallandaks tõelise maksupõrgu

Arto Aas, kandidaat nr 228. Kristiine, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosa.

Pole mingit kahtlust, et majandus ja maksud on nende valimiste üks põhiteema. Miks? Esiteks on valimiste kahe põhirivaali – Reformierakonna ja Keskerakonna – nägemus maksudest äärmiselt erinev. Teiseks on näha piisavalt märke, et Eesti ja maailma majandus hakkab jahtuma ning me peame uue majanduslanguse tulekuks tõsiselt valmistuma. Kolmandaks on maksudel oluline roll nii riigieelarve täitmisel kui inimeste ja ettevõtete käitumise muutmisel. Seega – valikud on olulised ja põhimõttelised.

Reformierakond on Keskerakonna valitsuse maksu- ja majanduspoliitika suhtes väga kriitiline. Põhjuseid on palju. Ratase valitsus tõstis 2017. aasta suvel õlleaktsiisi korraga 70% ning aastaga kokku 104% ehk enam kui kahekordseks. Selle tagajärjel ​tekkis Eesti lõunapiirile Euroopa suurim piirikaubandus. ​ Iga kolmas Eestis joodud õlu on täna toodud Lätist. 340 miljonit aktsiise on laekumata, alkoholi tarbimise languse trend muudetud tõusuks. Suletud on üle 50 maapiirkonnas oleva poe, kannatavad Tallinna hotelli- ja restoranipidajad ning isegi kultuuriasutused.

Läbimõtlemata aktsiisitõusude tõttu kukub Soome turistide arv ka põhjapiiril, mille rahalist kaotust hinnatakse 160 miljonile eurole. Seega võib öelda, et lühikese ajaga on aktsiisipoliitika tõttu kaotatud pool miljardit eurot. Selle raha eest oleks saanud valmis ehitada 125km neljarealist Tallinn-Tartu maanteed.

Eestis on ettevõtjad andnud valitsuse majanduspoliitikale negatiivse hinnangu. Maksusüsteemi ei pea õiglaseks üle poolte inimestest. Majandusvabaduste globaalses konkurentsis oleme kukkunud seitsmendalt kohalt 15ndale. See tähendab langenud konkurentsivõimet ja nõrgemat majanduskeskkonda. Jahtuva majanduskliima kibedad viljad jõuavad peagi iga tavalise inimeseni.

Omamoodi üllatav on fakt, et Keskerakond on asunud võtma kõige rohkem raha keskklassilt. Uues 6000 astemega tulumaksusüsteemis on iga euro, mille teenib 1200-2100 eurot teeniv inimene, maksustatud 31,1%-se maksumääraga, sest nende inimeste tulumaksuvaba miinimum hakkab kahanema. Astmelise tulumaksu vead karistavad kõige enam just tavalisi tööinimesi nagu õpetajad, politseinikud, päästjad jne. Loe lisaks ka Kaja Kallase nimekirja Ratase maksusüsteemi kaotajatest. https://www.reform.ee/uudised/kaja-kallas-ratase-maksususteemiga-kaotajate-nimekiri-on-piinlikult-pikk

Eriti ebaõiglase löögi said uue maksusüsteemiga töötavad pensionärid. Eesti rahvastik vananeb ja iga töökätt on tööturule vaja. Jüri Ratase valitsus aga oli esimene, kes läks pensionäride sissetuleku kallale ja maksustas töötavad pensionärid. Pensionäride olukorda ei tee lihtsamaks ka asjaolu, et Eestis on viimasel ajal Euroopa Liidu üks kiireim hinnakasv.

Keskerakonna segane maksusüsteem karistab edasipüüdlikust ja ettevõtlikust. Tööandjad on öelnud, et inimesed küsivad üha rohkem raha ümbrikupalgana või ei taha tööle tulla, sest see ei tasu ära. Uuringute järgi kasvab Eestis varimajandus. Samal ajal lastakse käest ka Eesti riigi korras rahandus. Struktuurne eelarvepositsioon on norme ületavas defitsiidis nii 2018, 2019 kui 2020, sellega oleme kukkunud EL parimate hulgast keskmike hulka.

Paraku pole see veel kõik. Kui Keskerakond peaks 3.märtsi valimised võitma ja uue valitsuse moodustama, siis ootab Eesti inimesi ja ettevõtteid ees veel pöörasem maksupõrgu.

Keskerakond on juba kehtestanud või ähvardanud kehtestada kaheksa uut maksu:

– turismimaks
– ummikumaks
– magusamaks
– pangamaks
– pakendimaks
– automaks
– intressimaks
– teekasutusmaks

Keskerakond on lubanud edasi minna ka astmelise tulumaksu süvendamisega. Keskerakond on korduvalt andnud Riigikogus sisse seaduseelnõu, mis kehtestab täiendava 33-protsendilise maksuastme. Varem on see õnnestunud ära hoida, aga see oleks hüppeline maksukoormuse tõus.

Kui aga Eesti inimesed annavad Reformierakonnale tugeva mandaadi, parandame praeguse valitsuse vead ja kehtestame seejärel maksurahu, et ettevõtjad saaksid rahulikult oma asja ajada, mitte ei peaks valitsuse rapsimise pärast lühikese ajaga oma plaane ringi tegema.

Maailmakogemus tõestab, et mida lihtsam ja stabiilsem on maksusüsteem ning mida madalamad maksumäärad, seda parem on maksukäitumine ja maksulaekumised. Jahtuv majandusruum vajab töötamiseks ja ettevõtluseks soosivat, mitte karistavat maksukeskkonda.

Reformierakonna plaan on lihtne, aga tõhus:

  • Taastame lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi, mis ei karista töökust ja ettevõtlikkust.
  • Teeme 500 eurot tulumaksuvabaks kõigile ja sealt edasi astmeteta süsteemi. Selle süsteemiga jääb Eesti inimestel aastas 200 miljonit eurot rohkem raha kätte.
  • Alandame aktsiise konkurentsivõimelisele tasemele, näiteks õlleaktsiisi 2017 kevade tasemele.
  • Keskmine pension peab olema tulumaksuvaba.
  • Oleme vastu uute maksude kehtestamisele.

Valik on Sinu. E-hääletus algab juba 21.veebruaril. www.valimised.ee

Riigireform vajab suurte sõnade asemel konkreetseid tegusid

Riigipuu 2017, allikas: Rahandusministeerium

Kõik algab suhtumisest. Kui riigireform on ka tegelikult riigijuhtide prioriteet, siis järgnevad konkreetsed teod ja tulemused. Kuniks reformide läbi viimine on valitsejatele oluline pelgalt avaliku kuvandi tugevdamiseks, siis järgnevad erikomisjonid, arengukavad, lõputud kaasamised jne.

Kaks aastat tagasi Riigikogus loodud riigireformi erikomisjon saatis viimasel hetkel Riigikogu ette riigireformi ja hea halduse põhialuste dokumendi. Selles kaheleheküljelises paberis on iseenesest mõistlikud ideed, aga seda kõike on liiga vähe ja liiga hilja. Ühtegi reaalset reformi see dokument ei käivita. Puhas propagandasamm, et saada kirja üks linnuke valitsusliidu hõredas teguderegistris. Lugu on seda silmakirjalikum, et samal ajal kukkus Riigikogus läbi Keskkonnaameti ja – inspektsiooni ühendamine, mis oleks olnud küll pisike, aga siiski reaalne riigiuuenduslik samm.

Istuv Jüri Ratase valitsus ei seadnud riigireformide läbi viimist oma valitsemisaja prioriteediks. Sellest tulenevat pole ka suurt imestada, et ühtegi struktuurset muudatust või riigivalitsemise reformi ellu ei viidud. Tõsi, nii palju jätkus Ratase valitsusel tarkust, et ei pööratud tagasi haldusreformi ega maavalitsuste reorganiseerimist. Olgem tänulikud ka selle eest. Tänaseks on riigi ehitamine juba aastakese pausil ning midagi uut enne märtsi valimisi oodata pole. Seega tasub pigem keskenduda tulevikule ja mõelda, mida suudavad riigijuhid järgmise nelja aasta jooksul ellu viia, et Eesti riigijuhtimine oleks tõhus, paindlik ja kaasaegne.

Jätka lugemist

Valitsuse plaan vähendada kohalike teede rahastamist on lubamatu

2019.aasta riigieelarve aruteludes Riigikogu majanduskomisjonis selgus, et valitsus kavatseb järgmisel aastal kohalikele teedele suunatud vahendeid oluliselt vähendada. Kui 2016.aastal eraldati kohalikele teedele 59 miljonit eurot ja 2017.aastal 66 miljonit eurot, siis 2019.aasta eelarves on see summa kuivanud kõigest 51 miljoni euroni. See on ligi 16% vähenemist.

Samal ajal on teada, et hinnad kasvavad Eestis kiiresti ja ehituste hanked kallinevad iga aastaga. Omavalitsuste kasvanud kulutused teedele, aga väiksemad tulud tähendavad seda, et teedesse saab investeerida oluliselt vähem kui varasematel aastatel. Valitsus vähendab omavalitsuste teede vahendeid olukorras, kus kohalike teede investeeringuid tuleks hoopis suurendada.

Sama nukker pilt vaatab vastu kogu teede rahastamise eelarvest. 2016.aastal kulututati riigieelarves teedele kokku 300 miljonit eurot, 2019.aasta planeeritakse 335 miljonit. Kasv on kolme aastaga 11%, samas kui riigieelarve üldmaht on samal ajal kasvanud 45%. Teisisõnu pole Ratase valitsus suutnud hoida teede eelarvet riigieelarves samal tasemel kui varem. Riigieelarve küll kasvab kiirelt, aga investeeringute osakaal järjest väheneb. Jätka lugemist

Tallinna linn vajab kõnniteede programmi

Tallinna linna teede ja tänavate olukord linnavõimu suuremat tähelepanu. Eriti kehv on olukord pealinnas kõnniteedega, õigupoolest paljudel teelõikudel puuduvad need üldse.

Kui me soovime, et pealinna tänavad oleksid liiklemiseks turvalised ja seal saaks ohutult hakkama nii lapsed kui eakad, siis tuleb ka investeerida korralikesse kõnniteedesse. Kristiines, Nõmmel, Pirital ja paljudes teistes teistes linnaosades, sealhulgas Lasnamäel on aga palju tänavaid, kus heas korras, valgustatud ja turvalised kõnniteed puuduvad. 

Sageli on tänavate olukord nii kehvas seisus, et vanemad eelistavad oma lapsi transportida ohutuse nimel autoga. Eakad inimesed aga väldivad pimedal ja porisel ajal üldse väljas liikumist. Üha kasvava liikluskoormuse tingimustes peaks linn aga pingutama selle nimel, et inimesed eelistaksid liikuda jala või rattaga. Kõnniteede rajamine on senise praktika kohaselt olnud Tallinnas üsna juhuslik ja alafinantseeritud, puudub terviklik ülevaade olukorrast ja selge tööplaan. 

Seetõttu teemegi Tallinna linnavalitsusele ettepaneku algatada Tallinna kõnniteede programm, mis kaardistaks kõnniteede vajadused kõikides Tallinna linnaosades ja näeks ette pikaajalised investeeringud olukorra parandamiseks. Linnakodanikud ootavad, et linnavalitsuse võime kõnniteid rajada ulatuks Keskerakonna peakontorist kaugemale. 

 

Lisainfo:

Uinuv valitsus äratas ettevõtjad

Ettevõtjate algatus riigireformi uue plaani koostamiseks on vaieldamatult tunnustust väärt. Iga sisukas debatt, sügavam teadlikkus ja idee sellest, kuidas Eesti Vabariigi juhtimist korraldada on praegusel ajahetkel oodatud ja vajalik. Seda enam, et Ratase valitsus on ise deklareerinud, et riigiehitamine on järgmiste valimisteni pausil ja Riigireformi Radar ei suuda valitsuse riigireformi plaanile sisuliste tegevuste puudumise tõttu isegi hinnet panna. Eelmise valitsuse ajal valminud riigijuhtimise analüüsid ja reformikavad koguvad riiulitel tolmu ning avalik debatt käib pigem ministrite isikuomaduste, mitte visioonide üle.

Eesti riik ei saa kunagi valmis ja me peame olema avatud muutuva keskkonnaga kohanemiseks. Veel parem kui suudame globaalseteks muutusteks olla valmis enne, kui need meile kirvena kaela langevad. Piiride kadumine, rahvusvaheline konkurents ja tehnoloogia areng sunnib meid väikese ja avatud riigina pakkuma ettevõtluseks ja töötamiseks parimat keskkonda. Eesti kui modernse digiriigi kuvand on välismaailmas kahtlemata eeskujulik, samas muutuvad meie ettevõtjad järjest murelikumaks. Üha kasvav regulatsioonide ja bürokraatia rägastik, tõmblev maksupoliitika ning unelev riigiaparaat tekitab ebakindlust, mitte ei soodusta kiiret kasvu. Mida siis teha? Jätka lugemist

Eesti poliitika vajab uusi inimesi, mitte uusi erakondi

Valimiste lähenedes sünnivad alati spekulatsioonid uute erakondade vajalikkuse või võimalikkuse kohta. Eesti on vaba maa ja piisava hulga mõttekaaslaste, raha ning energia korral võib loomulikult uue erakonna luua. Samas on meie poliitiline maastik igasugu parteidest piisavalt küllastunud, et päris katmata nišši või ideoloogiat on raske leida, eriti kui me räägime erakonnast, mis suudaks Eesti poliitilist maastikku raputada. Küll aga on kõikides erakondades ruumi uutele säravatele inimestele.

Kui Eesti parteimaastikul üldse kusagil nurgas vaba ruumi on, siis pigem vasakpoolses ja n-ö venekeelses tiivas, kus Keskerakond ja sotsid end praegu positsioneerivad. Nende käsutuses oleva administratiivse ressursiga võitlemine on kahtlemata keeruline, aga mitte võimatu. Parempoolne tiib on konkurentsist küllastunud, samuti on Eestis kaetud nii vasakpopulistlik kui marurahvuslik lähenemine. Roheline mõttelaad on ilmselt kasvav trend, samas mõistavad seda meelsust kõik Eesti erakonnad, seal hulgas need, kes suudavad ka reaalselt oma seisukohti ellu viia. Seni on uute erakondade loomisest kõnelenud pigem isikud, kes on oma endisest erakonnast saamatuse või mängurluse tõttu lahkunud, mis muidugi mingit uut kvaliteeti või märgatavat muutust Eesti poliitikasse ei tooks.

Nii tulebki pigem keskenduda sellele, kuidas muuta Eesti poliitikat seest poolt, läbi olemasolevate erakondade, tuues sinna uusi inimesi värskete ideede ja kogemustega. Aga mida suudab poliitika neile pakkuda? Kas erakonnad on uutele tulijatele piisavalt avatud? Kas oma valdkonna tipptegijale on Riigikogus töötamine üldse atraktiivne? Tihti kõlab inimeste vastus eitavalt. Nad pelgavad, et saavad kaks korda vähem palka, aga kolm korda rohkem sõimata. Ei tundu just ahvatlev perspektiiv… Jätka lugemist

Valitsuse plaan riigiasutuste välja kolimiseks on läbi kukkunud

Tänaseks päevaks lõplikult selge, et Ratase valitsusel puudub võimekus viia riigiasutusi pealinnast välja. Esialgsest plaanist on alles ainult fassaad ja loosungid, sisuline tulemus aga pea olematu. 

Loomulikult on asutuste kolimine keeruline protsess. See õnnestub ainult tugeva strateegia ja tervikliku lahenduse korral. Valitsusel peab olema pikaajaline vaade, kuidas tagada asutuste rahastamine ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus uues asukohas. Riik peab olema veendunud, et asutuste funktsioonid jätkuvad ja teenuste tase ei lange. Edukad ümberpaiknemised sünnivad mõistlike kokkulepete, mitte ühepoolse sunni mõjul. Sellist plaani aga valitsusel kahjuks pole, pole isegi täpset ülevaadet kogu protsessist. Jätka lugemist

Anname Pirita velodroomile uue hingamise

Velodroom on Pirita linnaosa üks sümbolitest. Paraku on vajalikud investeeringud linnal aastaid tegemata jäänud ja velodroom on amortiseerunud. Velodroom on tänaseks nii nukras seisus, et tõsiseid rattavõistlusi siin enam korraldada ei saa.

Oleks patt lasta ühel nii unikaalsel spordirajatisel lõplikult laguneda. On ju rattasport alati eestlastele südamelähedane olnud, rääkimata olümpiamedalitest, mida kõik suurepäraselt mäletavad.

Reformierakonna soov on kujundada velodroomist aastaringselt kasutatav kaasaegne spordikeskus, kus saaks harrastada tipptasemel rattasporti, aga kus oleks ruumi ka teistele spordialadele ja kultuurisündmustele. Vaata täpsemalt videost.

Rajame Pirita rannapromenaadi

Mäletan lapsepõlvest, kuidas ema tõi meid õega iga esimese koolipäeva puhul Pirita jõele paadiga aerutama. See oli väga ilus traditsioon. Suviti käisime sõpradega Pirita rannas ujumas. Ujumisega tegelemine tõi mind hiljem uuesti Pirita randa, kui tudengipõlves seal vetelpäästjana tegutsesin.  Sel ajal toimus Pirita rannas väga palju üritusi, nii spordivõistlusi kui meelelahutust. Paraku on viimastel aastatel Pirita kui Tallinna esindusrand oma tähtsust kaotanud ja see on kurb. Samuti pole Tallinna linn suutnud korralikku promenaadi välja ehitada. Aga meil on plaane, kuidas anda Pirita rannale uus hingamine. Üks on kindel – Pirita väärib uusi investeeringuid.

Vaata videost järele, mida me plaanime teha Pirita jõe paremkalda ja rannapromenaadiga. Sihiks kvaliteetne avalik linnaruum ja mõnus mereäärne ala.

Reformierakonna plaanid Pirital

Tallinna juhtimine vajab muutusi ja Pirita linnaosa vajab uusi investeeringuid. Panin kirja 12 kõige olulisemat valimislubadust, mille nimel Pirital tööd teeme.

  1. REIDI TEE. Rajame kaua oodatud Reidi tee, et parandada ühendust kesklinnaga ja vähendada ummikuid Pirital teel.
  2. PIRITA RANNAPROMENAAD. Ehitame lõpuks valmis korduvalt edasi lükatud Pirita rannaala arenduse. Rannaala atraktiivsust tõstavad kohvikud, restoranid, jalakäijate alad ja mänguplatsid.
  3. PIRITA ASUMITE KÕNNITEED. Rajame Pirita asumite peamiste tänavate äärde kõnniteed, et jalgsi liikumine oleks mugav ja turvaline.
  4. PIRITA JÕE ÜRGORU MAASTIKUKAITSEALA. Rajame keskkonda säästvad matkarajad ja puhkeplatsid.
  5. VELOTREKK. Kujundame velotrekist uue, aastaringselt kasutatava ja mitmefunktsioonilise spordirajatise, kus saaks lisaks rahvusvahelistele trekivõistlustele korraldada ka teisi spordi-ja kultuuriüritusi, võistlusi ja kontserte.
  6. MUSTAKIVI TEE PIKENDUS. Ehitame valmis põhjalikult Pirita inimestega läbi vaieldud olulise teelõigu, et muuta liiklus piirkonnas sujuvamaks.
  7. KOSE LASTEAED. Ehitame lõpuni Kose lasteaia laienduse ning kaotame lasteaia- ja sõimekohtade probleemi Pirital. Suurendame investeeringuid ka teistesse remonti vajavatesse Pirita lasteaedasse.
  8. LILLEPI PARK. Arendame terviklikult välja Lillepi pargi koos valgustatud mänguväljakute, terviseradade ja vabaõhulavaga, et seal oleks mõnus aega veeta nii lastega peredel kui eakatel.
  9. KLOOSTRIMETSA ringrada. Rajame ringraja äärde kergliiklustee ja ühendame sellega teised kergliiklusteed kõikidest Pirita asumitest.
  10. PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM. Ehitame koolimajale uue aatriumi ja aitame viia majandusõppe rahvusvahelisele tasemele.
  11. PIRITA TRAMM. Pikendame Tallinna trammiliine Piritale, et pakkuda kiiret ja mugavat ühistranspordi võimalust.
  12. MÕNUS ELUKESKKOND. Kaitseme Pirita rohelist ja rahulikku elukeskkonda.

Eelvalimised algavad juba 5.oktoobril. Elektroonilised valimised kestavad 5.- 11.oktoobrini aadressil www.valimised.ee Valimiste viimane päev on 15.oktoober. Iga hääl loeb ja igaühel on võimalik muuta oma kodulinna tulevikku.