Riigireform vajab suurte sõnade asemel konkreetseid tegusid

Valitud

Riigipuu 2017, allikas: Rahandusministeerium

Kõik algab suhtumisest. Kui riigireform on ka tegelikult riigijuhtide prioriteet, siis järgnevad konkreetsed teod ja tulemused. Kuniks reformide läbi viimine on valitsejatele oluline pelgalt avaliku kuvandi tugevdamiseks, siis järgnevad erikomisjonid, arengukavad, lõputud kaasamised jne.

Kaks aastat tagasi Riigikogus loodud riigireformi erikomisjon saatis viimasel hetkel Riigikogu ette riigireformi ja hea halduse põhialuste dokumendi. Selles kaheleheküljelises paberis on iseenesest mõistlikud ideed, aga seda kõike on liiga vähe ja liiga hilja. Ühtegi reaalset reformi see dokument ei käivita. Puhas propagandasamm, et saada kirja üks linnuke valitsusliidu hõredas teguderegistris. Lugu on seda silmakirjalikum, et samal ajal kukkus Riigikogus läbi Keskkonnaameti ja – inspektsiooni ühendamine, mis oleks olnud küll pisike, aga siiski reaalne riigiuuenduslik samm.

Istuv Jüri Ratase valitsus ei seadnud riigireformide läbi viimist oma valitsemisaja prioriteediks. Sellest tulenevat pole ka suurt imestada, et ühtegi struktuurset muudatust või riigivalitsemise reformi ellu ei viidud. Tõsi, nii palju jätkus Ratase valitsusel tarkust, et ei pööratud tagasi haldusreformi ega maavalitsuste reorganiseerimist. Olgem tänulikud ka selle eest. Tänaseks on riigi ehitamine juba aastakese pausil ning midagi uut enne märtsi valimisi oodata pole. Seega tasub pigem keskenduda tulevikule ja mõelda, mida suudavad riigijuhid järgmise nelja aasta jooksul ellu viia, et Eesti riigijuhtimine oleks tõhus, paindlik ja kaasaegne.

Riigiuuenduste tööpõld on küll lai, kõige keerulisem ja aeganõudvam on neist põhiseaduse muutmine, mida tuleks kasutada vaid siis, kui tekkinud probleemi teisiti lahendada pole võimalik. On siiski üks valdkond, kus põhiseaduse muutmine on möödapääsmatu – presidendi valimised.

Muudatused presidendi valimiskorras peavad võtma arvesse haldusreformi tõttu toimunud omavalitsuste arvu vähenemist ja tagama tulemusliku valimisprotsessi. Eesti peab jääma parlamentaarseks riigiks ja presidendi valimine peab eelistatult toimuma Riigikogu poolt. Samas tuleb pikendada kandidaatide ülesseadmise tähtaegu, mis võimaldaks selgitada parimat kandidaati läbi debattide ja võrdse mõõduvõtmise.

Ma pole kindlasti ainus, et kes arvab, et riigivalitsemise reformid vajavad konkreetseid tegusid. Tukkuma jäänud valitsus äratas ka ettevõtjad ja nii sündisid Riigireformi sihtasutuse 67 ettepanekut Eesti valitsemismudeli muutmiseks. Mitte kõik ettepanekud pole mõeldud reaalsuseks saama, mitte kõik ideed pole uudsed ega olulised. Ometi on nendes rohkem sisu ja värskust kui paljudes teistes poliitikadokumentides, mis parteide kontorites küpsevad.

Ühendades Riigireformi SA ja Reformierakonna ettepanekud saab sõnastada viis prioriteeti riigivalitsemise reformimiseks.

  1. Halduskoormuse, õigusloome ja bürokraatia vähendamine

Vaja on riigireformi jätkamist, mis muudaks riigikorralduse paindlikumaks, tõhusamaks ja kaasaegsemaks. Riiklikke funktsioone ja teenuseid saab pakkuda senisest efektiivsemalt ja väiksema halduskoormusega, seadmata seejuures ohtu nende kättesaadavust või kvaliteedi. Ühiskonna ülereguleeritus pidurdab arengut ja on maksumaksjale ebamõistlikult koormav.

Vähendada tuleb üleliigset õigusloomet ja halduskoormust, seda nii omavalitsuste, ministeeriumide kui Riigikogu tasandil. Tuleb kaaluda ametnikele suurema kaalutlusõiguse andmist, sest kõike ei saa ega pea seadustesse kirja panema. Samuti tuleb kärpida Vabariigi Valitsuse tasandil arengukavade arvu.

Riigi pakutavad teenused ja funktsioonid tuleb kaardistada ja hinnastada. Seejärel saab lõpetada ebavajalikud või ülemäära kallid teenused. Teenuste osutamine tuleb delegeerida sinna, kus erasektor teeb seda tõhusamalt. Innovaatiliste lahenduste kasutamine hoiab kokku riigi, kodanike ja ettevõtete raha ja aega.

  • Riigi ametiasutuste ja tugiüksuste ühendamine

Käsikäes bürokraatia vähendamisega saab kärpida ka ametiasutuste arvu, sealjuures avaliku sektori sihtasutuste, mittetulundusühingute ja muude allüksuste hulka. Riik on vohama hakanud just kümnetes allasutustes, mitte niivõrd ministeeriumites, kus töötab kõigest paar protsenti riigipalgalistest. Sarnaste funktsioonidega asutuste ühendamine tõstab tõhusust ja võimaldab tõsta juhtimise ning teenuste kvaliteeti. Nii võiks näiteks Maanteeameti, Veeteede ameti ja Lennuameti baasilt sündida Taristuamet. Samuti on ohtralt konsolideerimise ruumi Maaelu- kui Haridusministeeriumi haldusalas.

Julgelt tuleb reformida Euroopa Liidu ja riigieelarveliste toetuste jagamise süsteemi, muutes selle lihtsamaks ja rohkem tulemustele orienteerituks. Jätkata tuleb riigi kinnisvarareformi ja tugiteenuste konsolideerimist. Lõpuni tuleb viia riigi teenusmajade rajamine maakonnakeskustes, mis vähendab kulusid ja suurendab avalike teenuste kättesaadavust ühest punktist. Konsolideerida saab riigi IT asutusi seal, kus see tõstab töö kvaliteeti ja vähendab kulusid.

Suurendada tuleb riigijuhtimise paindlikkust ja vähendada ametkondlikku kapseldumist.

  • E-riigi uuele tasemele viimine

Uinuma jäänud Eesti e-tiiger tuleb üles äratada, et rakendada e-teenuseid kodanikele ja ettevõtetele veel suuremas mahus. Peame võimaldama andmete kasutust kvaliteetsemate ja põhjendatud otsuste tegemiseks. Tuleb laiendada andmete ristkasutust. Kaasaegsed e-lahendused aitavad vähendada ettevõtjate halduskoormust (aruandlus 3.0, e-maksuameti arendused, riigi andmehalduse korrastamine ja automatiseeritud teenused).

Soodustada tuleb tehisintellekti kasutamist ja reaalaja-majandust, et lihtsustada bürokraatiat, vähendada halduskoormust ja varimajandust. Kiiremas korras tuleb üle minna masinloetavatele e-arvetele. Oleks elementaarne, et riik teavitab ennetavalt dokumentide aegumisest, tuletab meelde vaktsineerimisaegu jne. Riiklikud e- lahendused peaksid arvestama ja ennetama elukaaresündmusi.

  • Riigipalgaliste arvu vähendamine.

Eesti on vananeva rahvastikuga riik, kus riigi ülalpidamise koormus on iga aastaga üha väiksema maksumaksjate grupi õlgadel. Et riik ei muutuks automaatselt paksemaks peaks riigipalgaliste arv vähenema 750 inimese võrra aastas. Seda võib nimetada neutraalseks strateegiaks, mis ei muuda meid tänasega võrreldes veel sitkemaks ega tõhusamaks. Kui veel eelmise valitsuse ajal, 2016.aastal õnnestus riigipirukat kokku tõmmata 1712 töötaja, siis 2018.aastal kõigest 162 inimese võrra. Lihtne arvutus näitab, et kahe valitsuse ambitsiooni ja võimekuse vahe on kümnekordne!

Vähendades ebavajalikku bürokraatiat ja õigusloomet, kasutades innovaatilisi lahendusi ja tõhusamaid töövahendeid on võimalik vähendada avaliku sektori töötajate arvu ka ambitsioonikalt. Kusjuures siingi ei piisa ainult loosungitest, eesmärgi saavutamiseks on vaja konkreetseid ja mõõdetavaid näitajaid. 2017.aastal töötas valitsussektoris 116 tuhat inimest. On täiesti reaalne vähendada avalikus sektoris töötavate inimeste arvu nelja aastaga vähemalt 4000 inimese võrra, jättes seejuures puutumata sisejulgeoleku ja tervishoiusektori.

  • Juhtimiskvaliteedi tõstmine avalikus sektoris.

Avaliku sektori suurim väärtus on selles töötavad inimesed. Ainult hästi haritud, ambitsioonikad ja motiveeritud inimesed suudavad ellu viia suuri muutusi. Avaliku sektori tippjuhtide valik, täiendkoolitus ja tasustamine peab olema läbipaistev, süsteemne ja kaasaegne. Süvendada tuleb ametiasutuste koostööd ning juurutada vaieldavate olukordade lahendamise põhimõtted. Probleemi lahendamisel tuleb lähtuda eelkõige lõppeesmärgist, mitte vaielda selle üle, kelle vastusvaldkonnaga on tegemist.

Kindlasti väärib toetust Riigireformi SA ettepanek, et uue valitsuse ministrikandidaadid peavad läbima enne ametisse asumist parlamendis avaliku kuulamise.

Kokkuvõtteks. Riigireformiga tuleb jätkata vähendades oluliselt riigi sekkumist ettevõtete ja inimeste igapäevaellu, piirates regulatsioone ja tõmmates kokku avaliku sektori suurust ning selles hõivatud inimeste arvu. Riigivalitsemine peab olema innovaatiline, tõhus ja kasutajasõbralik ning kasutama kulude ja aja kokkuhoiuks parimat tehnoloogiat. Eesti võiks olla kõige edumeelsema juhtimismudeliga riik Euroopas.

Valitsuse plaan vähendada kohalike teede rahastamist on lubamatu

2019.aasta riigieelarve aruteludes Riigikogu majanduskomisjonis selgus, et valitsus kavatseb järgmisel aastal kohalikele teedele suunatud vahendeid oluliselt vähendada. Kui 2016.aastal eraldati kohalikele teedele 59 miljonit eurot ja 2017.aastal 66 miljonit eurot, siis 2019.aasta eelarves on see summa kuivanud kõigest 51 miljoni euroni. See on ligi 16% vähenemist.

Samal ajal on teada, et hinnad kasvavad Eestis kiiresti ja ehituste hanked kallinevad iga aastaga. Omavalitsuste kasvanud kulutused teedele, aga väiksemad tulud tähendavad seda, et teedesse saab investeerida oluliselt vähem kui varasematel aastatel. Valitsus vähendab omavalitsuste teede vahendeid olukorras, kus kohalike teede investeeringuid tuleks hoopis suurendada.

Sama nukker pilt vaatab vastu kogu teede rahastamise eelarvest. 2016.aastal kulututati riigieelarves teedele kokku 300 miljonit eurot, 2019.aasta planeeritakse 335 miljonit. Kasv on kolme aastaga 11%, samas kui riigieelarve üldmaht on samal ajal kasvanud 45%. Teisisõnu pole Ratase valitsus suutnud hoida teede eelarvet riigieelarves samal tasemel kui varem. Riigieelarve küll kasvab kiirelt, aga investeeringute osakaal järjest väheneb. Jätka lugemist

Tallinna linn vajab kõnniteede programmi

Tallinna linna teede ja tänavate olukord linnavõimu suuremat tähelepanu. Eriti kehv on olukord pealinnas kõnniteedega, õigupoolest paljudel teelõikudel puuduvad need üldse.

Kui me soovime, et pealinna tänavad oleksid liiklemiseks turvalised ja seal saaks ohutult hakkama nii lapsed kui eakad, siis tuleb ka investeerida korralikesse kõnniteedesse. Kristiines, Nõmmel, Pirital ja paljudes teistes teistes linnaosades, sealhulgas Lasnamäel on aga palju tänavaid, kus heas korras, valgustatud ja turvalised kõnniteed puuduvad. 

Sageli on tänavate olukord nii kehvas seisus, et vanemad eelistavad oma lapsi transportida ohutuse nimel autoga. Eakad inimesed aga väldivad pimedal ja porisel ajal üldse väljas liikumist. Üha kasvava liikluskoormuse tingimustes peaks linn aga pingutama selle nimel, et inimesed eelistaksid liikuda jala või rattaga. Kõnniteede rajamine on senise praktika kohaselt olnud Tallinnas üsna juhuslik ja alafinantseeritud, puudub terviklik ülevaade olukorrast ja selge tööplaan. 

Seetõttu teemegi Tallinna linnavalitsusele ettepaneku algatada Tallinna kõnniteede programm, mis kaardistaks kõnniteede vajadused kõikides Tallinna linnaosades ja näeks ette pikaajalised investeeringud olukorra parandamiseks. Linnakodanikud ootavad, et linnavalitsuse võime kõnniteid rajada ulatuks Keskerakonna peakontorist kaugemale. 

 

Lisainfo:

Valitsus eksleb nagu siil udus

Valitsuse liikmed võidukalt Linnahalli külastamas 2016 (foto: Linnaleht)

Valitsuse peamine töö on otsuste langetamine ja poliitikate kujundamine. Paraku on Keskerakonna valitsus valinud mugavama tee ja loobunud sisuliste valikute tegemisest. Riigi kinnisvarapoliitika on sihitu paigaltammumise ilmekas näide. Suured ja olulised kinnisvaraobjektid lagunevad või seisavad kasutult, samal ajal ei julgeta langetada otsuseid nende müümise või investeeringute osas.

2016.aastal ametisse astunud valitsuse üks suuremaid lubadusi oli Linnahalli renoveerimine. Suure meediashow saatel Linnahalli külastanud ministrid lubasid selle valmimist juba 2019.aastaks, mis pidi Tallinna tooma 20 miljonit uut turisti aastas. Juba siis tundusid õhku loobitud lubadused rumalad ja naiivsed. Praguseks on selge, et Linnahalli renoveerimiseks pole isegi 2019.aasta riigieelarves ühtegi eurot ette nähtud ja vaevalt turistid Linnahalli seintele soditud Märt Sultsi valimisgrafitit vaatama tahavad tulla.

Eelmise aasta suvel valmis ministeeriumide ühishoone, mis pidi kaasa tooma olulise kulude kokkuhoiu tänu paremale ruumikasutusele ja energiasäästule. Aasta hiljem olid aga ministeeriumide endised hooned Tallinna südalinnas jätkuvalt tühjad ja tekitasid ainult kulusid. Valitsus oli need majad lihtsalt unustanud. Hiljem on need hiilivalt täitunud jälle uute ametnikega, mis paneb kogu kolimisprotsessi ratsionaalsuses kahtlema.

Jätka lugemist

Uinuv valitsus äratas ettevõtjad

Ettevõtjate algatus riigireformi uue plaani koostamiseks on vaieldamatult tunnustust väärt. Iga sisukas debatt, sügavam teadlikkus ja idee sellest, kuidas Eesti Vabariigi juhtimist korraldada on praegusel ajahetkel oodatud ja vajalik. Seda enam, et Ratase valitsus on ise deklareerinud, et riigiehitamine on järgmiste valimisteni pausil ja Riigireformi Radar ei suuda valitsuse riigireformi plaanile sisuliste tegevuste puudumise tõttu isegi hinnet panna. Eelmise valitsuse ajal valminud riigijuhtimise analüüsid ja reformikavad koguvad riiulitel tolmu ning avalik debatt käib pigem ministrite isikuomaduste, mitte visioonide üle.

Eesti riik ei saa kunagi valmis ja me peame olema avatud muutuva keskkonnaga kohanemiseks. Veel parem kui suudame globaalseteks muutusteks olla valmis enne, kui need meile kirvena kaela langevad. Piiride kadumine, rahvusvaheline konkurents ja tehnoloogia areng sunnib meid väikese ja avatud riigina pakkuma ettevõtluseks ja töötamiseks parimat keskkonda. Eesti kui modernse digiriigi kuvand on välismaailmas kahtlemata eeskujulik, samas muutuvad meie ettevõtjad järjest murelikumaks. Üha kasvav regulatsioonide ja bürokraatia rägastik, tõmblev maksupoliitika ning unelev riigiaparaat tekitab ebakindlust, mitte ei soodusta kiiret kasvu. Mida siis teha? Jätka lugemist

Eesti poliitika vajab uusi inimesi, mitte uusi erakondi

Valimiste lähenedes sünnivad alati spekulatsioonid uute erakondade vajalikkuse või võimalikkuse kohta. Eesti on vaba maa ja piisava hulga mõttekaaslaste, raha ning energia korral võib loomulikult uue erakonna luua. Samas on meie poliitiline maastik igasugu parteidest piisavalt küllastunud, et päris katmata nišši või ideoloogiat on raske leida, eriti kui me räägime erakonnast, mis suudaks Eesti poliitilist maastikku raputada. Küll aga on kõikides erakondades ruumi uutele säravatele inimestele.

Kui Eesti parteimaastikul üldse kusagil nurgas vaba ruumi on, siis pigem vasakpoolses ja n-ö venekeelses tiivas, kus Keskerakond ja sotsid end praegu positsioneerivad. Nende käsutuses oleva administratiivse ressursiga võitlemine on kahtlemata keeruline, aga mitte võimatu. Parempoolne tiib on konkurentsist küllastunud, samuti on Eestis kaetud nii vasakpopulistlik kui marurahvuslik lähenemine. Roheline mõttelaad on ilmselt kasvav trend, samas mõistavad seda meelsust kõik Eesti erakonnad, seal hulgas need, kes suudavad ka reaalselt oma seisukohti ellu viia. Seni on uute erakondade loomisest kõnelenud pigem isikud, kes on oma endisest erakonnast saamatuse või mängurluse tõttu lahkunud, mis muidugi mingit uut kvaliteeti või märgatavat muutust Eesti poliitikasse ei tooks.

Nii tulebki pigem keskenduda sellele, kuidas muuta Eesti poliitikat seest poolt, läbi olemasolevate erakondade, tuues sinna uusi inimesi värskete ideede ja kogemustega. Aga mida suudab poliitika neile pakkuda? Kas erakonnad on uutele tulijatele piisavalt avatud? Kas oma valdkonna tipptegijale on Riigikogus töötamine üldse atraktiivne? Tihti kõlab inimeste vastus eitavalt. Nad pelgavad, et saavad kaks korda vähem palka, aga kolm korda rohkem sõimata. Ei tundu just ahvatlev perspektiiv… Jätka lugemist

Valitsuse plaan riigiasutuste välja kolimiseks on läbi kukkunud

Tänaseks päevaks lõplikult selge, et Ratase valitsusel puudub võimekus viia riigiasutusi pealinnast välja. Esialgsest plaanist on alles ainult fassaad ja loosungid, sisuline tulemus aga pea olematu. 

Loomulikult on asutuste kolimine keeruline protsess. See õnnestub ainult tugeva strateegia ja tervikliku lahenduse korral. Valitsusel peab olema pikaajaline vaade, kuidas tagada asutuste rahastamine ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus uues asukohas. Riik peab olema veendunud, et asutuste funktsioonid jätkuvad ja teenuste tase ei lange. Edukad ümberpaiknemised sünnivad mõistlike kokkulepete, mitte ühepoolse sunni mõjul. Sellist plaani aga valitsusel kahjuks pole, pole isegi täpset ülevaadet kogu protsessist. Jätka lugemist

Anname Pirita velodroomile uue hingamise

Velodroom on Pirita linnaosa üks sümbolitest. Paraku on vajalikud investeeringud linnal aastaid tegemata jäänud ja velodroom on amortiseerunud. Velodroom on tänaseks nii nukras seisus, et tõsiseid rattavõistlusi siin enam korraldada ei saa.

Oleks patt lasta ühel nii unikaalsel spordirajatisel lõplikult laguneda. On ju rattasport alati eestlastele südamelähedane olnud, rääkimata olümpiamedalitest, mida kõik suurepäraselt mäletavad.

Reformierakonna soov on kujundada velodroomist aastaringselt kasutatav kaasaegne spordikeskus, kus saaks harrastada tipptasemel rattasporti, aga kus oleks ruumi ka teistele spordialadele ja kultuurisündmustele. Vaata täpsemalt videost.

Rajame Pirita rannapromenaadi

Mäletan lapsepõlvest, kuidas ema tõi meid õega iga esimese koolipäeva puhul Pirita jõele paadiga aerutama. See oli väga ilus traditsioon. Suviti käisime sõpradega Pirita rannas ujumas. Ujumisega tegelemine tõi mind hiljem uuesti Pirita randa, kui tudengipõlves seal vetelpäästjana tegutsesin.  Sel ajal toimus Pirita rannas väga palju üritusi, nii spordivõistlusi kui meelelahutust. Paraku on viimastel aastatel Pirita kui Tallinna esindusrand oma tähtsust kaotanud ja see on kurb. Samuti pole Tallinna linn suutnud korralikku promenaadi välja ehitada. Aga meil on plaane, kuidas anda Pirita rannale uus hingamine. Üks on kindel – Pirita väärib uusi investeeringuid.

Vaata videost järele, mida me plaanime teha Pirita jõe paremkalda ja rannapromenaadiga. Sihiks kvaliteetne avalik linnaruum ja mõnus mereäärne ala.

Reformierakonna plaanid Pirital

Tallinna juhtimine vajab muutusi ja Pirita linnaosa vajab uusi investeeringuid. Panin kirja 12 kõige olulisemat valimislubadust, mille nimel Pirital tööd teeme.

  1. REIDI TEE. Rajame kaua oodatud Reidi tee, et parandada ühendust kesklinnaga ja vähendada ummikuid Pirital teel.
  2. PIRITA RANNAPROMENAAD. Ehitame lõpuks valmis korduvalt edasi lükatud Pirita rannaala arenduse. Rannaala atraktiivsust tõstavad kohvikud, restoranid, jalakäijate alad ja mänguplatsid.
  3. PIRITA ASUMITE KÕNNITEED. Rajame Pirita asumite peamiste tänavate äärde kõnniteed, et jalgsi liikumine oleks mugav ja turvaline.
  4. PIRITA JÕE ÜRGORU MAASTIKUKAITSEALA. Rajame keskkonda säästvad matkarajad ja puhkeplatsid.
  5. VELOTREKK. Kujundame velotrekist uue, aastaringselt kasutatava ja mitmefunktsioonilise spordirajatise, kus saaks lisaks rahvusvahelistele trekivõistlustele korraldada ka teisi spordi-ja kultuuriüritusi, võistlusi ja kontserte.
  6. MUSTAKIVI TEE PIKENDUS. Ehitame valmis põhjalikult Pirita inimestega läbi vaieldud olulise teelõigu, et muuta liiklus piirkonnas sujuvamaks.
  7. KOSE LASTEAED. Ehitame lõpuni Kose lasteaia laienduse ning kaotame lasteaia- ja sõimekohtade probleemi Pirital. Suurendame investeeringuid ka teistesse remonti vajavatesse Pirita lasteaedasse.
  8. LILLEPI PARK. Arendame terviklikult välja Lillepi pargi koos valgustatud mänguväljakute, terviseradade ja vabaõhulavaga, et seal oleks mõnus aega veeta nii lastega peredel kui eakatel.
  9. KLOOSTRIMETSA ringrada. Rajame ringraja äärde kergliiklustee ja ühendame sellega teised kergliiklusteed kõikidest Pirita asumitest.
  10. PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM. Ehitame koolimajale uue aatriumi ja aitame viia majandusõppe rahvusvahelisele tasemele.
  11. PIRITA TRAMM. Pikendame Tallinna trammiliine Piritale, et pakkuda kiiret ja mugavat ühistranspordi võimalust.
  12. MÕNUS ELUKESKKOND. Kaitseme Pirita rohelist ja rahulikku elukeskkonda.

Eelvalimised algavad juba 5.oktoobril. Elektroonilised valimised kestavad 5.- 11.oktoobrini aadressil www.valimised.ee Valimiste viimane päev on 15.oktoober. Iga hääl loeb ja igaühel on võimalik muuta oma kodulinna tulevikku.