Reformierakond on oma transpordi programmis eraldi esile tõstnud Saaremaa silla rajamise. Tallinnast Mäoni ulatuva neljarealise maantee kõrval on Saaremaa silla ehitamine üks olulisemaid eesmärke. Püsiühendus mandri ja Saaremaa vahel pole vajalik ainult saarlastele endile, vaid on mõistlik terve Eesti riigi jaoks. Esimene uurimustöö Saaremaa silla kohta valmis muide juba 1936. aastal.

Silla valmimiseni sõltub ligipääs Saaremaale peamiselt praamiühendusest. Hetkel korraldab Virtsu-Kuivastu vahelist laevaliiklust monopoolses seisus ettevõtte, kelle eksklusiivleping kehtib veel 2016. aastani. Tänavu toodi liinile küll uus ja suurem parvlaev, aga probleemid sellega ei kadunud. Igaüks, kes on üritanud nädalavahetusel ja eriti suvisel ajal praamiga Saaremaal käia, on kogenud meeletuid järjekordi ning mõttetut aja- ja närvikulu. Laevadel ja sadamates puudub siiani isegi kvaliteetne wifi-ühendus.

Riigipoolne dotatsioon praamifirmale on kasvanud igal aastal ja ulatub kümnete miljonite kroonideni. Ometi ei saa praegust praamisõitu pidada ei mugavaks ega odavaks. Samal ajal on praamifirma enda rentaablus ja kasum isegi kriisi ajal lausa kosmiline (ca 70 miljonit krooni). Põhjus on väga lihtne: konkurentsi puudumine.

Pikas perspektiivis on riigile laevafirma toetamisest kindlasti odavam silla ehitamine. Püsiühenduse abil elavneks kaubandus- ja turismisektor ning elukvaliteet tõuseks mölemal pool silda. Inimesed võidaksid nii rahas, kuid mis tänapäeval veelgi tähtsam – nad säästaksid palju vaba aega. Enam ei peaks nädalavahetusel saarel käimiseks 10 tundi autoga järjekorras veetma, tuulistel päevadel tormilõksu jäämisest rääkimata.

Hetkel on püsiühenduse rajamise jäme ots majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kätes. Juba kolm-neli aastat tehakse MKMi tellimusel järjekordseid keskkonnauuringuid. Loodetavasti selgub lähiajal uuringute tulemus ja siis saab juba kiirkorras minna edasi finants- ja ehitustehnilise küsimuste lahendamisega.

Reformierakonna transpordi programmi leiad siit: http://www.reform.ee/et/Valimised/Programm/Transport

Estonian Airi enamusosaluse riigile tagasi ostmise suure meediatähelepanu taustal on avalikkusele jäänud märkamata üks teine, vähemalt sama oluline algatus. Nimelt kavatseb valitsus eraldada tuleva aasta riigieelarvest 65 miljonit krooni Tallinna lennujaama turva- ja päästekulutuste katteks.

Nende kulutuste võtmine riigi kanda on sisuliselt ainuke seaduslik ja läbipaistev võimalus lennuliikluse toetamiseks Euroopa Liidus. Paraku praktiseeritakse ka palju kummalisemaid finantsmahhinatsioone, mille üheks markantsemaks näiteks on vast ülisegased omandi-, juhtimis- ja rahastamisskeemid Air Balticu, Riia lennujaama ja Läti riigi vahel. Hea tõdeda, et Eesti riik ja AS Tallinna Lennujaam on valinud pikaajaliselt palju jätkusuutlikuma lahenduse.

Mida tähendab 65 mln lisakrooni Tallinna lennujaamale ja lennureisijale? Lühidalt: paremaid lennuühendusi. Tallinna lennujaam on äsja välja töötanud uue ja vägagi atraktiivse liinitoetusprogrammi. Nagu kinnitab värske tagasiside rahvusvahelistelt lennundusmessidelt peaks see tunduvalt suurendama Tallinna lennujaama konkurentsivõimet.

See annab lootust, et Tallinnast algavad peagi uued liinid. See tähendab, et suurematesse sihtkohtadesse sageneb lennutihedus (nt London). Veelgi enam – see on pikk samm selle suunas, et Tallinnast alustab Lufthansa kõrval lende veel mõni Euroopa suurem lennukompanii. Kusjuures madalamad lennujaamatasud ja mahupreemiad annavad palju paremad võimalused ka odavlennufirmadele. Nii peaks Tallinna lennujaama reisijate arv kasvama tänaselt 1,4 miljonilt reisijalt viie aastaga 2,5 mln reisijani.

Arvestades, et ka Estonian Air saab uue omaniku käe all uue loodetavasti hingamise ning juba jaanuaris jõuavad Eestisse uued Bombardier tüüpi lennukid, peaks 2011. aasta tähendama lennunduses eelkõige häid uudiseid. Paremad lennuühendused meie puhkusereisijatele ja tööinimestele, aga kindlasti ka mugavamad ühendused siia saabuvate investeerijate jaoks.

Olekski patt jääda passiivseks kõrvavaatajaks, kui Eesti kuulub oma kehvade lennuühenduste poolest maailmas alles 125. kohale (Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime aruande andmetel). Samas on karm tõsiasi see, et meie  SKP per capita´t ja turu suurust arvestades oleme lennureiside arvult üsna oma potentsiaali lähedal ega jää oluliselt maha rikastest lääneriikidest. Lihtsalt meie unistused ja soovid on tihtipeale suuremad kui vaba turumajandus rahuldada suudab.

Suve hakul peeti Tallinnas EASi eestvedamisel rahvusvaheline konverents, kus Skype`i, IBMi, Oracle`i ja Nokia tippjuhtide osalusel arutati välisinvesteeringute riiki meelitamise võimaluste ja tingimuste üle. On selge, et kõikvõimast võluretsepti on raske välja mõelda. Primitiivne on ka loota, et mõni üksik toetus või maksusoodustus toob riiki lõputult otseinvesteeringuid ja tasuvaid töökohti. Pigem toob edu mitme faktori ühine sünergia.

Talendid – Skype`i juht Sten Tamkivi pidas just võimekate talentide olemasolu kõige olulisemaks teguriks investeeringute asukoha valikul. Teenustekeskses globaalses äris pole võimalik midagi märkimisväärset arendada, kui sul puuduvad suurepärase hariduse, töökultuuri ja ärivaistuga inimesed. Üldine palgatase riigis on seejuures teisejärguline, sest rahvusvaheliste tippude sissetulekud on ühesugused nii Singapuris kui Poolas.

Ettevõtluskeskkond – madalad maksud, lihtne ja läbipaistev seadusandlus, õigusriik ja toimiv õigussüsteem. Kindlasti ka tugevad ülikoolid, kes teevad erasektoriga teadus- ja arendustegevuses tihedat koostööd. Loomulikult peab riik tagama elementaarse infrastruktuuri. Üha enam hindavad ettevõtjad aga maksukeskkonna etteaimatavust.

Internetiseeritus – wifi, lairiba, kodused ühendused, Interneti odav ja kiire kättesaadavus. Kõik see, mis Eestis tundub paljudele nii lihtne ja loomulik on ometi veel paljudes rikastes riikides vaegarenenud. Kaasaegne äritegevus eeldab aga ülihäid kommunikatsioonikanaleid.

Kultuursus ja avatus – tolerantsus, keelteoskus, aga ka austus võõramaise vastu. Siia võib liigitada ka turvalisuse kõige laiemas mõistes. Avatust suurendavad rahvusvahelised õppeasutused, sest tihti liiguvad talendid koos lastega, kes mõistagi tahavad jätkata kvaliteetset kooliteed.

Hea ligipääs – lennu-, maantee- ja rongiühendused. Suur raha liigub üldjuhul lennukiga, aga kui riiki pole võimalik mugavalt ligi pääseda, siis maandub raha lihtsalt mõnes teises riigis. Kui Skandinaavia välja arvata, siis on kiirete transpordiühenduste valdkonnas meil hetkel kõige suuremad puudujäägid.

Äri alustamise lihtsus – vabad äripinnad, soodsad litsentsid ja maksud, minimaalne bürokraatia. Eesti on just äri alustamise lihtsuses maailma esirinnas. Suurim teene selles on Rein Langi juurutatud ettevõtjaportaalil (ettevõtte alustamine 15 minutiga).

Kokkuvõtlikult öeldes määravad uute investeeringute asukoha kompetentsid, infrastruktuur ja suhtumine. Ülemaailmse majanduskriisi tulemusena mängib üha suuremat rolli riigi usaldusväärsus, makroökonoomiline ja maksusüsteemi stabiilsus. Aga loomulikult pole see veel kõik. On tegureid, mida me kuidagi muuta ei saa. Näiteks suurte turgude lähedus või kliima. Just kehva kliima tõttu pole näiteks piiramatute võimalustega Nokia leidnud endale uut tippjuhti väljastpoolt Soomet. Elu Californias on lihtsalt mõnusam kui Espoos.