Soovitan tutvuda lehega http://www.youtube.com – teoreetiliselt ACTA tsenseeriks tohutult suure osa sealsest loomingust. Kusjuures see simpsoni pilt on hea n2ide kuiv6rd yhetasandiliseks ning halliks muutub internetimaailm p2rast ACTA-t, ja seda niiv6rd naeruv22rsetel alustel – iga pildikese jaoks on tarvis saada luba… absurd. Aga okei, poliitiku blogi kannataks k6ige v2hem, kuid nagu eelpool juba mainisin, youtube-i fenomen saaks tohutu l88gi.

Teie sõnavabadust hetkel tõesti ei piiratud. Eemaldasite pildi kiiresti ja tegelik majanduslik kahju autorikaitse objekti omanikule oli ka tegelikult imepisike. Samas, kui ACTA sarnased lepingud jõustuvad ja neile veel karmimad lepingud järgnevad, pole elu siin maarjamaal enam nii roosiline. Mõelge ise ka tulevikule, potensiaalselt olete ju ise ka hetkel olnud kriminaalkorras karistatav kurjategija.

Parimat!

Edu Teilegi, Jaan.

Õiged punktid, kuigi “ärilise” huvi vastu veidi vaidleks – poliitiku äri on populaarsus ja saada (taas)valituks. Kodulehe ja siin avaldatud mõtete eesmärk leida toetajaid nii et kogu avaldatud materjal üsnagi “äriline”.

Autorikaitseseaduse kaitse mõte on ACTA diskussioonis oluline nii palju, et üks sagedasemaid kriitikaid seisneb ju just küsimuses, et kui ACTA olemasolevat seadust ei muuda, siis miks teda üldse vaja. Kusagil on ilmselt kommunikatsioonis möödalaskmine tehtud, kui nii palju kriitikuid ja kriitikat. Peaministri ülbitsev sõnavõtt ei tee ka asja paremaks.

Tervitused Londonist

Olgu, las ma seletan oma mõttekäigu ilusti lahti. Antud juhul kasutasite kaadrit animeeritud seriaalist Simpsonid. Selleks, et antud kaadrit üldse inimesed saaks näha on mitmeid võimalusi alustades televisioonist lõpetades DVD ostmisega. Siin kohal oletame, et meie 1,5 miljoni inimesega riigis on antud kaadrit televisioonist näinud 30% rahvast. Simpsonid on siiski populaarne saatesari ja see oletus võib enamvähem paika loksuda. Ülejäänud 70% peaks ootama kordust või hankima siis DVD komplekti. Antud juhul kasutan täpselt samalaadseid väited rahavoogudest autoritele, nagu tänapäeval meedias kajastatakse. Oletades, et DVD komplekt kogu Simpsonite hooajaga maksab suurusjärgus 30EUR-i on potensiaalne saamata tulu Fox Broadcastingul (1500000*0.7)*30EUR = 31500000 EURi. Lisaks on muidugi see suur hüpe antud episoodi illegaalses alla-laadimises, mis võis juhuslikult olla ka põhjustatud just nimelt Teie blogi postituses illustreerivast pildist.

Väga tore arvutuskäik ja mitmelpool mujal meedias läbi käinud sarnane viis autorite saamata tulu arvutamine. Lisaks nõuaks ma loomulikult ameerika suurkorporatsioonide eeskujul 30 aastast vangistust lihtsalt selle pärast, et luua 1 pretsedent . Tuua see 1 näide ülejäänud rahvale, hirmutamaks neid eales samasuguse apsaka tegemise eest.

Tänapäeva Eestis ei loe, kas Teie blogi müüb reklaami või mitte, sest puudub reaalselt “mitte-kaubanduslikel eesmärkidel autorikaitse seaduse rikkumine”. Samas olete ka Teie saanud kaudselt tulu, olgu see siis kasvõi järgmistel valimistel mõne lisa hääle saamine just nimelt antud artikli kirjutamisega.

Edu teile igatahes edaspidiseks.

PS. Olgu siiski lisatud, et oled Simpsonite andunud fänn juba ligi kakskümmend aastat, nii et pisike lisareklaam sellele fantastilisele seriaalile antakse vast andeks:)

Tänase ACTA diskussiooni valguses üks küsimus – kas siinses blogipostituses olev Simpsonite multikast pärit ekraanipilt on kasutuses FOX Networki loal?

Aitäh.

Diagnoos: “Just Lõuna-Euroopa näitel on ilmne, et majandussurutises pole süüdi mitte vaba turg, vaid vastutustundetu eelarvepoliitika, jäik tööturg, liigne riiklik sekkumine ja ülereguleerimine.”

1. Võlakriis sai alguse turult. Kuna euroala riigid on oma kulutuste täiendaval finantseerimisel sunnitud pöörduma turu poole, siis turg teatas ühel päeval, et ei usalda enam teatud riikide võlakirju ehk nende riikide võimekust laenu tagasi maksta. Sellega oligi võlakriis käivitatud. Kas saab siin süüdlast just nimetada aga on kindel, et kriisi käivitas turu hinnang ning kriis poleks käivitunud, kui euro süsteem oleks teistsugune ning euroala riikidel oleks olnud teistsugune defitsiidi rahastamise mehhanism (nagu näiteks USA, UK, Jaapan, Rootsi jne.)
2. Ma saan aru Arto loogikast, et turg andis lihtsalt signaali aga põhjus oli konkreetse riigi fiskaalpoliitiline käitumine. Ehk siis tagasi tulles eelmise punkti juurde, et võlakriis käivitus, kui turg ei uskunud enam riigi võimekust oma laene teenindada. Laenu teenindamise võimetus tuleneb aga otseselt euro toimimise mehhanismist. Probleemiks see, et riigid ei oma kontrolli enda poolt emiteeritud valuuta osas ning satuvad seetõttu probleemidesse. Kui euroala riikidel oleks võimalus saada alati abi viimaselt laenajalt – oma keskpangalt, siis sellist hirmu turul ei tekiks ega saakski tekkida ja võlakriisi polekski olemas.

Seega, võlakriisis on süüdi tegelikult jäik ja erinevate majandustega riikidele sobimatu valuutasüsteem. Raviks tuleb parandada seda süsteemi.

Edasi majandussurutise juurde. Peaks ehk alustama definitsioonist, mis on majandussurutis. Ilmselt peetakse silmas seda, et majanduskasv on oluliselt pidurdunud või siis langemas. Ehk siis võrreldes eelneva perioodiga müüakse vähem kaupu ja teenuseid. Mis takistab siis suuremat kaupade ostu ja müüki? Artikli kohaselt on selleks: vastutustundetu eelarvepoliitika, jäik tööturg, liigne riiklik sekkumine ja ülereguleerimine.

1. Vastutustundetu eelarvepoliitika. Ilmselt on siinjuures peetud silmas valitsuste defitsiitset kulutamist. Vastutustundlik eelarvepoliitika peaks siis tähendama protsüklilist eelarvepoliitikat ehk oludes, kui väliskeskkond muutub ja majandusaktiivsus väheneb peaks ka valitsus oma kulutusi koomale tõmbama ning kulutusi kärpima. See aga suurendab majandussurutist!

2. Jäik tööturg. See on suhteliselt erinevalt tõlgendatav, kuid ilmselt peetud silmas seda, et ettevõtjal on võimalikult lihtne vabaneda üleliigsest tööjõust ning muuta vastavalt oludele tööjõu hinda. Siinjuures on väga paindliku tööjõu mõju jällegi protsükliline ehk kui väliskeskkond hakkab halvenema, tõmmatakse ka tööjõu osas kokku: väheneb palk, kasvab tööpuudus ehk need on asjaolud, mis võimendavad majanduslangust.

3. Liigne riiklik sekkumine ja ülereguleerimine. Mida see küll peaks tähendama? Liigne riiklik sekkumine kaupade ja teenuste turule saab olla pärssiv siis, kui regulatsioon vähendab turu mahtu. Valdavalt on siiski riiklik sekkumine mõeldud selleks, et vähendada turutõrkeid ning tagada õiglast konkurentsi. Isegi kui nõustuda sellega, et kriisi ajal ettevõtluse toetamine on pikas perspektiivis ettevõtlusele kahjulik, siis lühiajaliselt ei ole see küll majandussurutise põhjus vaid leevendab hoopis majandussurutise tagajärgi.

Kokkuvõttes pole olukord küll nii lihtne, et leiame süüdlasena üles sotsialismi ja arvame, et sellega, kui vaenlane on leitud on majandussurutisest ka jagu saadud. Kardan, et kriisist välja tulekuks saavad olema kohased paljud nendest meetmetest mida mõni peab kriisi põhjuseks.