Riigipalgaliste kärbe nõuab sisulisi reforme

Maailmas on kahte sorti töötajaid. Ühed, kes otsivad lahendusi, ja teised, kes otsivad vabandusi. Valitsuse plaan viia läbi riigivalitsemise reform ja vähendada riigipalgaliste arvu annab Eesti avaliku sektori juhtidele hea võimaluse tõestada, kuhu nad kuuluvad. Ehk kas asutakse otsima võimalusi riigiaparaadi efektiivsemaks toimimiseks läbi sisuliste muutuste või keskendutakse passiivsele kaitsestrateegiale. Edukas riigivalitsemise reform saab sündida eelkõige meeskonnatöös.

Muutuste elluviimine on lihtsam, kui kõik mõistavad nende eesmärki ja põhjendatust. Miks peab riik just nüüd ennast koomale tõmbama? Vastus on lihtne, aga karm. Eestis on vähenev ja vananev rahvastik, mistõttu langeb lähenevatel aastatel maksumaksjatele üha suurem koormus meie riigiaparaadi ja sotsiaalsüsteemi üleval pidamiseks. Demograafilised trendid näitavad, et tööealine elanikkond väheneb järgneva viie aasta jooksul keskmiselt 0,7 protsenti aastas. Seega tuleb riigitöötajate arvu vähendada vähemalt sama palju. Valitsuskabineti võimuses on otse mõjutada keskvalitsuse töötajate arvu, mille kärpe suuruseks lepiti 2016. aastaks kokku 750 töökohta.

Riik peab vältima olukorda, kus erasektoris tekib töökäte puudujääk, kuna liiga palju tööealist elanikkonda on hõivatud avalikus sektoris. Sellega toetatakse majanduse pikaajalist jätkusuutlikkust. Praegune olukord tööturul on muutusteks kahtlemata soodne. Majandus kasvab, tööpuudus on madal ja erasektori januneb kvalifitseeritud töökäte järele. Nii riigi kui töötajate seisukohast oleks rumalus panna vajalikud reformid järgmist majanduskriisi ootama, et alles siis valitsuskomisjonide ja joonlauakärbetega kuhjunud probleeme lahendada. Mõistlikum on kriise ennetada. Continue reading

Omavalitsusreform – pikk samm tugevamate omavalitsusteni

Vaevalt on palju inimesi, kes usuks, et viimase paarikümne aastaga on linnastumine Eestis vähenenud. Statistiliselt on see ometi tõsi. 1990.aastal elas linnades 71,2%, 2014.aastal ainult 67,6 protsenti eestimaalastest. Linnastumine on meile eeskujuks olevates Põhjamaades ja teistes arenenud riikides palju kõrgemal tasemel kui Eestis. Kas maainimeste massiline kolimine pealinna on osutunud müüdiks?

Reaalsus on muidugi mitmekihilisem ja tegelikult on inimeste koondumine Tallinna ja Tartu ümbrusse kahtlemata tõsi. (Valg)linnastumine ja elanikkonna vananemine on arenenud lääneriikidele omane trend.  Õige tegutsemise korral suudame neid demograafilisi muutusi tasakaalustada, aga nende protsesside vägivaldne või täielik ümberpööramine pole demokraatlikus riigis ilmselt võimalik. Kindlasti ei saa aga vaadata mööda faktist, et kui paljud omavalitsused on kaotanud suure osa oma elanikkonnast ja tulubaasist, püsib omavalitsuste enda struktuur aastakümneid muutumatuna. Praegune olukord ei rahulda kedagi, samas ollakse ka muutuste osas siiani arglikud. Mida siis teha?

Kehtiv koalitsioonilepe ütleb, et omavalitsusreformi eesmärk on hästi toimivad ja võimekad kohalikud omavalitsused. Omavalitsusreform peab tõstma maapiirkondade konkurentsivõimet, muutma omavalitsused tugevamaks, et nad suudaksid pakkuda oma elanikele kvaliteetsemaid teenuseid. Omavalitsuste roll ja iseseisvus kohaliku elu korraldamisel peab suurenema. Ainult tugev omavalitsus suudab reaalselt tasakaalustada keskvõimu ja kaitsta kohalike elanike huve. Samuti on kohaliku esindusdemokraatia tugevdamine on reformi üks olulisi eesmärke. Continue reading

Seitse esimest sammu tõhusama riigivalitsemiseni

Poliitikauuringute keskus Praxis pakkus hiljuti oma analüüsis välja, et riigivalitsemise reformi eesmärk peaks olema usaldusväärne, võimekas ja jõukohane Eesti. Valitsuse visioon on samasugune ja riigihalduse ministri koht on tööriist nende eesmärkide saavutamiseks. Praegu plaanitud reformid peavad tõstma Eesti konkurentsivõimet ja kiirendama majanduskasvu.

Haldusreformi ellu viimine. Esimene tähtis samm on haldusreform, millega tekivad tugevamad omavalitsused, kes suudavad pakkuda oma elanikele kvaliteetsemaid teenuseid. Eesmärk pole lihtsalt piire nihutada, vaid tagada parem elukeskkond, kooliharidus, transport. Loomulikult jääb kohaliku omavalitsuse rolliks teenuste pakkumise kõrval ka kogukonna esindamine, kohalike väärtuste ja identiteedi hoidmine. Neid rolle saab täita aga ainult võimekas ja jätkusuutlik omavalitsus. Haldusreformi ellu viimiseks vajalikud seadusmuudatused peavad jõustuma hiljemalt 2016. aasta keskel.

Valitsemise mahu vähendamine. Riigivalitsemise reformimine on haldusreformi kõrval teine tähtis prioriteet. Eesti riigi valitsemiskulusid tuleb optimeerida, lähtudes muuhulgas rahvastiku vähenemisest. Oleme  otsustanud vähendada valitsussektori majanduskulusid 3% ja kärpida riigipalgaliste arvu. Kogu valitsussektoris peaks see tähendama ligi 800 riigipalgalise töökoha kokkuhoidu aastas. See on võimalik ainult targema töökorralduse, juhtimismudelite muutmise ja ebavajaliku dubleerimise lõpetamisega. Riik tehku vähem, aga paremini. Põhjalik riigivalitsemise analüüs koos tegevuskavaga riigiaparaadi ümberkorraldustest valmib järgmisel aastal.

Tugiteenuste tsentraliseerimine. Üks tehnilisena tunduv, kuid oluline muudatus on tugiteenuste tsentraliseerimine ehk lihtsamalt öeldes valitsusasutuste personali-, palga- ja finantsarvestuse koondamine ühtsesse keskusesse ja tööprotsesside standardiseerimine. See aitab kokku hoida tööaega ning saavutada olulist ressursisäästu. Ametiasutuste ühtsed IT platvormid, ühine majandustarkvara ja ühishanked vähendavad vajadust tugipersonali ja dubleerivate kulutuste järele. Tehniliste tööde koondamine Riigi Tugiteenuste Keskusse on viimase kahe aastaga aidanud vähendada tööjõudu 25%. Samal ajal on töötajate kvalifikatsioon, efektiivsus ja klientide rahulolu märkimisväärselt tõusnud. See on protsess, mille puhul saame väga täpselt mõõta tõhusust.

Targad e-lahendused. Kaasaegsed avalikud teenused ei pea olema lihtsalt digitaalsed ja automatiseeritud, rõhku tuleb panna ka praktilisele kasutajamugavusele. Uute e-teenuste arendamine peab jõudma igasse riigielu valdkonda. Üks näide on masinloetavad e-arved, mille kasutamises on Eesti võrreldes teiste Euroopa riikidega pigem mahajääjate seas (ainult 3 protsenti müügiarvetest). Mõjuanalüüs näitab, et e-arved tähendavad riigile vähemalt 2,5 mln eurot kokkuhoidu aastas ja meie plaan on muuta need avalikus sektoris kohustuslikuks. Säästetav summa on võrdub 20000 kooliõpilase koolilõuna toetusega. Seejuures hüvitame üleminekuperioodil mikroettevõtjate kulud e-arvete väljastamiseks.

Riigihangete kaasajastamine. Uue riigihangete seadusega parandatakse hankekorraldust muutes seda paindlikumaks ja kiiremaks.  Täielik üleminek e-hangetele säästab aega ja vähendab halduskoormust. Tulevastel hangetel saab soodsaima hinna kõrval arvestada innovatsiooni ja väärtuspõhiseid kriteeriume.  Lisaks maksumaksja raha kokkuhoiule kujundavad professionaalselt korraldatud riigihanked ka erasektori kvaliteedistandardeid ja ärikultuuri.

Kinnisvarareformi lõpule viimine. Riigil on ikka veel ka suur hulk kinnisvara, mis on killustunult ja ebaefektiivselt majandatud. Erinevate haldusalade vara, s.t sajad tuhanded ruutmeetrid kinnistuid tuleb tsentraliseerida ja optimeerida, seejärel saab asuda investeerima. Riigile ebavajalik kinnisvara tuleb erastada.

Avatum valitsemiskultuur. Üks vähem räägitud, aga mitte vähem tähtis on avatud valitsemiskultuur – koostöö poliitikute, avalike teenistujate ja ühiskondlike huvipooltega. Avatud valitsemise kultuuri ning ühistegevust soodustavad näiteks erinevad koostööplatvormid ja rakkerühmad. Valitsemises tuleb olla paindlikum ja kaasavam. Avalikke teenuseid tuleb disainida inimeste, mitte ametkondade keskselt. Uued ideed ja kartmatus vahel ka eksida aitavad meid edasi. Hea algus oleks seegi, kui töötajad era- ja avalikus sektoris võimalikult palju roteeruks.

Suur osa eelpoolkirjeldatud tööst võib esmapilgul jääda tavakodanikule märkamatuks, kuid tulemuseks on paindlik, pidevalt arenev ja avatud riik, mis kasutab maksumaksja raha oma strateegiliste eesmärkide täitmisel sihimärgipäraselt. Valitsuse ülesanne pole lihtsalt riiki pidada, vaid soodustada majanduskasvu ja sündivust, tagada julgeolek ja arendada haridust. Minu ambitsioon on teha Eestist kõige dünaamilisem riik Euroopas.

 

Tugev majandus, kindel tulevik.

Arto Aas Toompea lossis

Oma konkurentsivõime suurendamiseks peab Eesti majandus pakkuma maailmaturule kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Peame suutma toota rohkem uusi ja väärtuslikke kaupu ning teenuseid uut moodi. Ekspordivõimekuste tõstmine tagab suuremad sissetulekud ja maandab koduturuga seotud riske. Riigi põhiline roll majanduse ümberstruktureerimisel on luua eraettevõtlusele soodsad tingimused hästi koolitatud tööjõu ja parema ärikeskkonna näol.

Reformierakonna silmis on Eesti rahva sissetulekute ja üldise jõukuse kasvatamise strateegia peaeesmärkideks:

– Eestile maailmamajanduses soodsama koha võitmine, maailmaturule kallimate kaupade ja teenuste pakkumine.

– Eesti inimeste teadmiste, oskuste ja ettevõtlikkuse suurendamine.

– Rohkem kapitali töötaja kohta ja kaasaegse taristu rajamine.

– Nutikas spetsialiseerumine ja riskide hajutamine.

– Tööjõumaksude alandamine ja soodsa maksukeskkonna säilitamine.

Meil on väga põhjalik majandusprogramm, mille koostamisse kaasasime ka Eesti parimad poliitikavälised eksperdid. Ettevõtjatele  ja tööinimestele on eriti oluline, et soovime vähendada sotsiaalmaksu 2 protsendipunkti võrra 31%ni ja alandada töötuskindlusmakse 1,95%ni. Just liiga kõrged tööjõuga seotud maksud on ettevõtjatele takistuseks uute töökohtade loomisel ja töötajatele kõrgema tasu maksmisel. Selle probleemiga tulebki tegeleda. Samuti tõstame maksuvaba miinimumi 300 euroni. Continue reading

Eesti on majandusvabadustelt maailma tipus

Värskelt avaldatud Heritage Foundation´i majandusvabaduste indeks kinnitab, et Eesti kuulub jätkuvalt maailma kõige edukamate riikide hulka selles vallas. Tänavuse indeks järgi oleme maailmas kaheksandal ja Euroopas teisel kohal. Maailma kõige vabama majandusega riigid on Hong Kong, Singapur ja Uus-Meremaa. Euroopas edestab Eestit ainult Šhveits.

Uhke tasub ka selle üle olla, et Eesti tulemus on paranenud paljudes alavaldkondades.

Tsiteerin raportit: Its overall score is 0.9 point higher than last year, reflecting improvements in six of the 10 economic freedoms, including business freedom, freedom from corruption, and labor freedom. // An increase in its overall score for the past three years has helped to confirm Estonia as a regional leader in economic freedom, reestablished as one of the world’s 10 freest economies for the first time since 2007. Minimal state interference has been accompanied by a prudent fiscal policy, a commitment to open markets, and overall regulatory efficiency.

(Majandus)vabadus pole liberaalidele oluline pelgalt poliitilise sõnumina. Empiirilised andmed ja kiire pilk sellele samale edetabelile tõestavad, et mida vabam on majanduskeskkond, seda jõukam on riik.

Täpsem info ametlikul kodulehel http://www.heritage.org/index/ranking

Majanduskomisjoni 2014. aasta kokkuvõte

Majanduskomisjon

Riigikogu majanduskomisjon 2014 sügis 

Riigikogu XII koosseisu 2014. aasta istungjärgul (jaanuar 2014 – detsember 2014) võeti vastu 23 majanduskomisjoni menetluses olnud õigusakti, mis on 12,6% Riigikogus 2014. aastal vastuvõetud õigusaktidest.  Kaks eelnõud lükati täiskogus tagasi ning üks eelnõu võeti tagasi. Koos rahandus- ja põhiseaduskomisjoniga on majanduskomisjon kõige aktiivsem tööorgan Riigikogus.

Toimus 63 korralist majanduskomisjoni istungit – neist kolm avalikku istungit. Koostöös erinevate organisatsioonidega korraldati kaheksa üritust (seminarid, konverentsid). Toimus 10 kohtumist ja kuulamist. Euroopa Liidu asjade komisjonile anti 19 arvamust. Komisjoni liikmeid lähetati välisriiki kuuel korral.

Allolevas tabelis on arvestatud komisjoni liikmete vedamisel vastuvõetud, tagasilükatud, tagasivõetud ning menetluses olevaid õigusakte


1 Arto Aas 9
2 Kaja Kallas 7
3 Kalle Palling 7
4 Deniss Boroditš 7
5 Jaan Õunapuu 4
6 Tiina Lokk 3
7 Toomas Tõniste 3
8 Kristen Michal 3
9 Kalev Kallemets 3
10 Olga Sõtnik 2
11 Kalev Kallo 1
12 Kalev Lillo 1
13 Lembit Kaljuvee 1
14 Urve Palo 1
15 Tiit Tammsaar 1
16 Siim Kiisler
17 Tõnis Palts
18 Mihhail Korb  –

Oktoobris 2014 toimus väljasõiduistung EASi IT showroomi. Novembris külastasime AS ABB tehaseid Jüris. Novembris toimus konverents koostöös WEC Eestiga “Eesti uus energiapoliitika“. Samal kuul konverents koos Arengufondiga  (Arengufondi uuringute tutvustus: Globaalne Ettevõtlusmonitooring (GEM) ning Globaalne Ettevõtluse Arendamise Indeks)

Kõige sagedamalt osales komisjoni 63-l istungil Arto Aas (59 korda ehk 94%), kõige harvem Tõnis Palts (9 korda ehk 14%).

Selle Riigikogu koosseisu töögraafikusse on jäänud viis töönädalat. Majanduskomisjonil on veel menetluses ca paarkümmend eelnõud, mis soovitakse veebruari lõpuks vastu võtta.

Katteta lubadusi leivale ei määri

2014-09-05 17.22.35Vägisi tundub, et 2007. aasta majandusbuum on tagasi. Iga nädal kuuleb poliitikute suust üha magusamaid lubadusi. Palgad kahekordistuvad, maksud kaovad, hüved aga laienevad. Täpsem on siiski öelda, et paljudel poliitikutel on ununenud buumile järgnenud majanduskriisi põhjused. Sissetulekud ei saa kasvada tootlikkusest oluliselt kiiremini. Kulusid ei saa hüppeliselt suurendada kui puuduvad täiendavad tulud.

Administratiivne palgatõus, mis ei käe ühte sammu tootlikkuse kasvuga, vähendab paratamatult konkurentsivõimet ja suurendab tööpuudust, seda eriti maapiirkondades. Tihedas konkurentsis võistlevad ettevõtted, kus palgakulu on oluline sisend, lähevad pankrotti või on sunnitud kolima välismaale. Madal sissetulek võib seejärel asenduda veel väiksema sotsiaalabiga. Loomulikult on kõrgemad sissetulekud õige eesmärk, aga see peab olema majanduslikult jätkusuutlik. Struktuursed muutused majanduses, lisandväärtuse tõus ja ekspordivõimekuste välja arendamine ei toimu paraku üleöö ja kõrvalseisja käsul.

Kiirelt kasvanud palgakulud, nõrk välisnõudlus ja kvalifitseeritud tööjõu puudus on juba pikemat aega sundinud ettevõtjaid tõsiselt pingutama. Analüüsid näitavad, et viimase perioodi palgatõusud on tehtud ettevõtete kasumite arvelt. Jutt mugavustsoonist pole tõsiseltvõetav, pigem tuleb tunnustada neid, kes täna uusi töötajaid palkavad ja tootmise laiendamisse investeerivad. Continue reading

Täielik energiasõltumatus Venemaast kümne aastaga

Aastaid on väidetud, et Venemaa ei soovi kahjustada Eesti gaasitarneid ja elektrisüsteemi, sest see mõjutaks negatiivselt ka nende enda elanikke, ettevõtjaid ja riigi mainet. Venemaa-Ukraina hübriidsõja, võõrriigi kodanike röövimise ja põllumajandustoodete boikoteerimise taustal selge, et lootused Venemaa juhtkonna „tervele mõistusele“ on tugevasti liialdatud. Venemaa lihtrahva vaesumine, majanduse hävitamine ja paariakuvand pole Kremlile mingiks takistuseks oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Julgeolekualase kliimamuutuse tingimustes tuleb Eestil kindlustada täielik energiasõltumatus Venemaast, sest ilma energiajulgeolekuta pole tagatud ka teised turvagarantiid.

Gaasi osakaal Eesti üldises energiatarbimises on alla kümnendiku. Paraku pärineb 100% sellest gaasist Venemaalt ja on üldjuhul Kremli kontrollitava Gazpromi poliitiline tööriist. Gaasiküttel on oluline roll kodude soojustamisel ja tõrked gaasitarnetes võivad külmadel talvekuudel saada kiirelt sotsiaalse kriisi mõõtmed. Alles 2009. aasta talvel peeti maha Venemaa-Ukraina gaasisõda, kui poliitilistel põhjustel vähendas Gazprom oluliselt Ukrainale tarnitavaid gaasikoguseid. Pole eriti keeruline kujutada ette olukorda, kus Venemaa teatab gaasitarnete peatamisest Balti riikidele. Ootamatu katkestuse põhjuseid pole keeruline fabritseerida, olgu selleks siis remonditööd trassil, ärivaidlused või tarneraskused. Üha enam aga tundub, et Kremli peremehed isegi ei vaevu simuleerima, et järgivad rahvusvahelise õiguse või hea tava põhimõtteid. Ainus maksevahend on jõud. Balti riigid on seejuures piisavalt väikesed, et teha nendest „hoiatav näide“ tervele Euroopale. Continue reading

Venemaa on valinud sõjaka hääbumise tee

Kellele ei meeldiks jõukas, rahumeelne ja demokraatlik naaber? Naaber, kes austab vaba turumajandust, häid kaubandussuhteid ja õigusriiki. Meil on õnneks sellised naabrid, on Soome, Rootsi, Läti, Leedu. Ja siis on Venemaa… Naaber, kes soovib oma üha kahanevat regionaalset mõjuvõimu toore sõjalise jõuga suurendada. Ometi näitavad märgid, et Kremli tänase juhtkonna valikud süvendavad Venemaa isolatsiooni ja sotsiaalmajanduslikku hääbumist.

USA ja Euroopa Liit on kehtestanud järjest karmimad Vene-vastased sanktsioonid. Sanktsioonide mõju ei avaldu üle öö, küll aga halvendavad need oluliselt Venemaa majanduse ja sõjatööstuse konkurentsivõimet pikas perspektiivis. Sanktsioonid tabavad eelkõige Vene võimuladvikut ja nende kõige olulisema tuluallika – maavarade tootmisega seotud sektoreid.

Euroopa Liit kehtestab täiendavad juurdepääsupiirangud kapitaliturgudele, eelkõige riigi omandis olevatele Venemaa finantseerimisasutustele, Venemaa kaitsesektorile ja nendele Venemaa ettevõtete, kelle põhiline tegevusala on nafta müük või transport. Keelatakse sõjaliseks otstarbeks mõeldud kaupade müümine ja nendega seotud teenuste osutamine Venemaa kaitsetööstustele. Samuti keelatakse teatud tundlike tehnoloogiate ja nende seotud teenuste osutamine Venemaa ettevõtetele. Keeld puudutab süvamere naftauuringute ja -tootmise, arktilise naftatootmise ning kildaõli projektide jaoks vajalikke tehnoloogiad ja teenuste osutamist.

Edaspidi on Venemaa kaitsevaldkonna-, naftatoodete tootmise või transpordiga tegelevatel ettevõtetel keerulisem leida finantseerimisallikaid ning investeeringuid uute projektide elluviimiseks. Olukorras, kus kodumaine kapital juba aastaid põgeneb Venemaalt ja tööstuse tehnoloogiline areng kärbub, on juurdepääsu ära lõikamine Lääne finantsidest ja teadmistest märkimisväärse mõjuga. Ka Euroopa Liidu põllumajandustoodete keelustamine kahjustab eelkõige Venemaa enda tarbijaid ja vähendab veelgi naaberriikide huvi Venemaal äri ajada. Continue reading

Konkursid suurendavad avatust ja tõestavad omaniku vastutustunnet

mõõdikÄripäev küsis hiljuti kommentaari Tõnis Arro väitele, et konkursse korraldades ei käitu riik hea omanikuna. Mul on raske selle seisukohaga nõustuda.

Juba pikemat aega kehtib riiklikul tasandil poliitiline kokkulepe, et riigile kuuluvate ettevõtete juhid leitakse avalike konkursside teel. Selline põhimõte suurendab ettevõtete juhtimise avatust, annab vajaliku tagaside tööturult ja võimaldab leida parimad kandidaadid. Tähtajaliste töölepingute lõppemine ei tule ootamatult ametisolevatele juhtidele, ettevõtte klientidele ega omanikule. See võimaldab kõikidel osapooltel oma samme pikaajaliselt läbi planeerida ning süvendab vastutustundlikku käitumist.

Õigeaegselt ette valmistatud ja professionaalselt läbi viidud juhikonkurss häirib ettevõtte juhtimist kindlasti vähem kui ootamatud juhivahetused või pikaleveniv määramatus. Kindel ajaraamistik on asjatundliku strateegilise juhtimise lahutamatu osa. Samuti pole konkursil osalemine pole ühelegi tippjuhile solvav ega kontimurdev ülesanne, veelgi enam kui tegemist on ametisoleva juhtkonnaga. See kehtib mõistagi tingimusel, et konkurss on tõepoolest läbipaistvalt ja võrdsetel alustel läbi viidud.

Eesti Energia, Tallinna Sadama, Eleringi jt riigile kuuluvate ettevõtete juhid on kõik ametisse valitud avaliku konkurssi teel. Valdavalt on nad oma tööga hästi hakkama saanud, aga nagu ka poliitikute puhul pole olemas eksimatuid ega asendamatuid inimesi. Et tegemist on Eesti mõistes väga oluliste ettevõtetega võib eeldada, et nende juhtimisel tahaks end tõestada paljud tugevad kandidaadid. Miks me peaksime nad sellest võimalusest ilma jätma? Miks peaksime välistama juba eos, et radarile ilmuvad uued inimesed ja värsked ideed? Kusjuures ajaloos pole tundmatud ka need juhtumid, kus pikaajaliselt ametis olnud tegevjuhtkond hakkab ennast ettevõtte omanikuks pidama ja seejärel erahuvidest lähtuvaid otsuseid langetama. Sellised olukorrad tuleb välistada.

Kokkuvõttes. Isegi kui konkursi tulemusena jätkavad senised juhid, oleme saanud kindluse, et ametisse saadi tõesti parimad. See pole ju halb tulemus või mis?