Riigiasutuste sisebürokraatia peab vähenema

Osana bürokraatia vähendamise programmist tegeles valitsus riigiasutuste sisemise halduskoormuse kärpimisega. Riigiasutuste sisebürokraatia vähendamiseks laekunud 963 ettepanekust on esimesed 49 juba ellu viidud ning rahandusministeeriumis koostatakse teiste ettepanekute teostamiseks tegevuskava.

Tulemusena väheneb riigiasutuste halduskoormus nii asutuste siseselt kui ka nende omavahelises suhtluses.  Continue reading

Ootan uuelt võimuliidult oluliste reformidega jätkamist

Oleme riigihalduse valdkonnas algatanud ja ära teinud pooleteise aastaga rohkem reforme kui viimase kümne aasta jooksul kokku. Kõik need tegevused muudavad riiki ja kohalikku omavalitsust tõhusamaks ning aitavad avalikke teenuseid inimestele paremini pakkuda. Ootan uuelt võimuliidult jätkamist oluliste reformidega, mis tugevdavad Eesti omavalitsusi, vähendavad bürokraatiat ja muudavad valitsussektori tõhusamaks.

Kindlasti tuleb lõpuni viia haldusreform, mis on algatanud paarikümne aasta suurima omavalitsuste ühinemiste laine. Igasugune ebakindluse tekitamine ja omavalitsustele antud lubaduste murdmine on reformile hukatuslik. Vastu tuleb võtta juba valitsusele esitatud valdkonnaseadused ja omavalitsuste uus rahastamismudel, mis tugevdab omavalitsuste tulubaasi ja vähendab ääremaastumist. Continue reading

Vallad ja linnad saavad suurema rolli kohaliku arengu suunamisel

Esitasin kooskõlastamiseks haldusreformi toetavate seadusemuudatuste eelnõud, millega antakse valdadele ja linnadele senisest suurem osa piirkondliku arengu suunamisel.

Haldusreformiga tahame saavutada selle, et omavalitsused pakuksid üle Eesti võrreldavalt häid avalikke teenuseid. Lisaks anname linnadele ja valdadele rohkem võimalusi omavahel koostööd teha ja ettevõtlust arendada. Oleme valinud suuna, mis muudab vallad ja linnad tugevamaks ja toetab ühtlasemat piirkondlikku arengut.

Omavalitsustele antakse ühiselt täitmiseks piirkonna arengu kavandamise ja piirkondliku ettevõtluskeskkonna arendamise ülesanne. Sealjuures jääb koostöövorm omavalitsuste valida. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks antakse linnadele ja valdadele üle maakondlike arenduskeskuste juhtimine, suurendades nende rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel ja piirkondliku spetsialiseerumise toetamisel. Need muudatused jõustuksid 1. jaanuarist 2018. Continue reading

Uus riigihangete register pakub innovaatilisi võimalusi

Täielikuks üleminekuks e-riigihangetele alustas rahandusministeerium koostöös infotehnoloogiakeskusega (RMIT) uue riigihangete registri väljatöötamist. Uue registri võimalused automatiseerivad ja kiirendavad e-hanke menetlusprotsessi nii hankijate kui pakkujate jaoks.

Uus riigihangete register peab olema kasutajale mugav ja tänapäevane e-teenus. Meie eesmärk on, et iga soovija oskaks registri vahendusel koondada endale huvipakkuvaid andmeid ja saaks hakkama riigihanke korraldamise või pakkumuse esitamisega.

Continue reading

Kümme selget võitu haldusreformist

Seoses omavalitsuste ühinemisega on olnud õhus väiteid, justkui ei saadaks aru, mida käimasolev haldusreform head võiks tuua. Olgu siis veel kord esile toodud mõned tüüpilised seniste ühinemistega kaasnenud positiivsed efektid, mida on korduvalt erinevate vallajuhtide endi poolt välja toodud ja mis suure tõenäosusega hakkavad ilmnema ka tulevaste ühinemiste puhul.

Kokku on alates aastast 1996 Eestis olnud 30 omavalitsuste ühinemist (ja mitte ühtegi lahkuminekut). Heade ühinemiste näidetena võib julgelt välja tuua näiteks Lääne-Nigula, Viljandi, Märjamaa, Suure-Jaani, Tapa, Lääne-Saare ja mitmed teisedki vallad. Ühinenud omavalitsused ei ela teistsuguses maailmas, ka neid puudutavad samad trendid, mis kõiki Eesti maapiirkondi. Siiski saab välja tuua vähemalt kümme ühinemistega seotud positiivset asja, mis on leidnud kinnitust seni ühinenud valdades:

1. Investeerimisvõimekuse oluline kasv tulenevalt mastaabiefektist,suutlikkus ära teha asju, mida eraldi poleks suudetud. Erinevaid näiteid sellistest elluviidud suurtest investeeringutest on väga palju, millest vallajuhtide sõnul varem ainult aastaid räägiti. Olgu selleks siis uued spordihooned või renoveeritud kultuuri- ja koolimajad. Continue reading

2017. aasta eelarve toetab kohalikke omavalitsuste tegevust ääremaastumise vastu

2017. aasta riigieelarvest laekub kohalikele omavalitsustele peaaegu 1,6 miljardi eurot maksutulu ja toetusi, et pakkuda vajalikke teenuseid üle Eesti, arendada valdade ja linnade elu- ja ettevõtluskeskkonda ning vähendada ääremaastumist.

Järgmise aasta riigieelarve toob tavapäraste maksulaekumiste kõrval lisavahendeid laste huvitegevuse arendamiseks ning investeeringuid lasteaedade ja hooldekodude renoveerimiseks. Samuti võimaldab eelarve terve rida regionaalse tähtsusega objektide ja teede ehitamist.

Eelarve on üks tähtsamaid regionaalpoliitika tööriistu, millega riik toetab omavalitsusi avalike teenuste ja investeeringute tegemisel igas Eestimaa nurgas. Koos kasvavate maksutulude ja eurovahendite avanemisega on omavalitsustel võimalik tagada kvaliteetne elukeskkond ka väljaspool pealinna.

Continue reading

Eesti parimad väikesadamad on Puise kalasadam, Purtse jahtsadam ja Soela sadam

Preemia eesmärk on tõsta esile Eesti rannakülade ning saarte rolli väikesadamate arendamisel. Konkursile laekunud neljateistkümnest nominendist valis žürii välja kolm parimat. 3000 euro suurused rahalised preemiad lähevad Läänemaale Puise kalasadamale, Ida-Virumaale Purtse jahtsadamale ning Saaremaale Soela sadamale.

Continue reading

Läheneb ühinemisläbirääkimiste alustamise tähtaeg

1. oktoober 2016 on haldusreformi seaduse ajakavas hiliseim omavalitsuste läbirääkimiste alustamise aeg. Senised ühinemised on näidanud, et hiljem oleks vähese aja tõttu väga raske ühinemismenetlused korrektselt läbi viia ja taotlus 1. jaanuariks 2017 esitada.

Enamikus piirkondades on läbirääkimised omavalitsuste vahel aktiivselt käimas, aga on kohti, mis teevad veel muret. On viimane aeg leida endale partner kellega lõpuni minna, et moodustuks vähemalt 5000 või ka 11 000 elanikuga omavalitsus. Seadusega seatud omavalitsuse soovituslik suurus annab eelise saada toetust ka erinevatele regionaalinvesteeringutele.

Continue reading

Töötajate arvu vähendamiseks jätkame reformidega

Valitsussektori töötajate arv vähenes aastaga 1500 inimese võrra eelkõige läbiviidud reformide ja töökorralduse tõhustamise tulemusena. See on üle kahe korra rohkem kui valitsus eelmisel aastal eesmärgiks seadis.

Töötajate vähendamisse panustasid kõik ministeeriumid koos allasutustega eelkõige läbi reformide ja töökorralduse tõhustamise. Jätkame reformide elluviimist – leppisime kokku konkreetsed tegevused ja reformid, mille tulemusena jätkub töötajate arvu vähendamine ka järgmisel aastal. Continue reading

Riigi sõiduautode kasutamise korda peab tõhustama

Riik peab oma autoparki mõistlikult kasutama. Kõigis asutustes võiksid kehtida ühtsed kulusäästlikud põhimõtted sõidukite ostmise ja kasutamise kohta, ühiselt võiks tulevikus hankida nii sõidukeid kui ka näiteks kindlustusteenust.

Valitsus otsusega korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus esimest korda 2017. aasta alguses asutuste sõiduautode ühishanke. Hankimise korra muudatusele jätkuks on nüüd valminud kuus ettepanekut ka sõiduautode kasutuskorra muutmiseks. Ettepanekutega soovitatakse näiteks sõiduautode pikemat kasutamist võimaldava kohese väljaostu senisest sagedasemat rakendamist ja riigiasutustes automaatse sõidupäeviku kui autopargi haldamiseks vajalike andmete kogumiseks. Lisaks tehakse ettepanek sõidukite broneerimissüsteemi laialdasemaks kasutuselevõtuks ning riigiasutuste ülest sõidukite kindlustusteenuse hankimist.

Continue reading